Maksumaksja portaal - Lubaduste aeg. Ants Veetõusme - 2005 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > aprill (nr 4) > Lubaduste aeg. Ants Veetõusme
Lubaduste aeg. Ants Veetõusme

Vanasti vahetasid peremehed jürikuul kehvemad sulased tublimate vastu ja sulased lootsid leida paremaid peremehi. Ka tänavune aprill on sarnane – vana valitsus lahkub ja rahvas loodab ikka, et uued valitsejad ehk rahvateenrid on paremad endistest ja leiavad põhjatu rahakoti nurgast, kust saab piiramatult raha rahvale jaotada.

Ka EMLis on saanud otsa üks periood – liidu loomisest saadik juhatuses olnud Vello Vallaste ja Anne Nuut ei ole enam selle liikmed. Liidu asutajatest ei ole enam keegi otseselt liidu juhtimisega seotud. On see hea või halb liidule, seda peab näitama tulevik.

Alati on hea tunda uudsuse tuuleiili, mis loob värske õhkkonna, kuid algne puhang ei tohi paisuda kontrollimatuks laostavaks tormiks ega ka vaikellu sumbuda. Põhiline on endiselt kõik väärtuslik kaasa võtta ja lisada sellele uus energia, mille tulemusi saavad nautida liidu liikmed ja kõik Eesti maksumaksjad.

Üldkoosolekul paljud väljendatud n-ö uued mõtted, ettepanekud ei olegi vanadele olijatele nii uued, sest neist on räägitud, neid asju on tehtud, ilmselt küll mitte alati nii tulemuslikult kui vaja ja soovitud. Sellest võib järeldada, et probleemiks on EMLi tegevusest ja tulemustest info viimine mitte ainult liidust väljapoole, vaid ka iga liikmeni.

Pikemalt tahaks kõnelda küll riigist ja valitsusest, sest viimase kuu sündmused annavad alust arvata, et sellist maksupoliitikat, mida viimasel aastakümnel on Eestis viljeletud, enam ei jätkata. Kuigi juba aastavahetusel oli selge, et Juhan Partsi valitsus ei suuda endisel kujul ja koosseisus jätkata, käis võitlus võimule jäämise eest viimase hingetõmbeni. Isiklikud ambitsioonid ja vastuolud olid siiski tuntavalt suuremad erakondade põhikirjalistest eesmärkidest, mis lõpuks viiski valitsuse lagunemisele.

Sellest, et valitsus viimase paari kuu jooksul sisuliselt lakkas töötamast, annab tunnistust ka asjaolu, et Riigikogus ei jätkunud enam seaduseelnõusid, mistõttu mitmed istungid kestsid vaid mõned minutid. Ka Riigikogu komisjonid ei näidanud üles erilist aktiivsust, nõudmaks valitsuselt vajalike eelnõude esitamist, samas kui on teada, et Euroopa Liit heidab Eestile ette ikka veel mitmete vajalike seaduste harmoniseerimata jätmist tähtajaks.

Siim Kallase Eestist lahkumise järel muutus Reformierakond hoopis enam erakonnaks, kelle liidrid hakkasid janunema suurema välise võimu järele. Algusest peale oli selge, et Andrus Ansip ei tulnud Tallinnasse mitte majandusministriks, vaid ikka peaministriks. Tegelikult pole tähtis ja peamine see, kes on peaminister, vaid hoopis see, milline on koalitsioonilepe ja missugune hakkab välja nägema tulevane maksu- ja rahapoliitika.

Sõlmitud koalitsioonileppe alusel võib ennustada, et Eesti on saanud taasiseseisvumise järel kõige vasakpoolsema valitsuse, mida juhib paremerakonna esimees, ehkki asjaosalised ise neid süüdistusi ägedalt tõrjuvad. Paistab, et taas tuleb korrata tõde, et kui Keskerakond on valitsuses, siis tegelik niiditõmbaja ei ole mitte peaminister, vaid ikka Edgar Savisaar ise – tahab ta seda või mitte – sest tema mitte ainult poliitiline, vaid ka teadmiste pagas annavad talle suure eelise paljude teiste ees.

Koalitsioonilepe tõstab maksukoormust, kuna seaduslik tulumaksu alanemine muudetakse ära. Kahe protsendi asemel, mis seaduses kirjas, alaneb tulumaks 1%. Ja pole sugugi kindel, et see ka nii jääb. Siit saab kannatada maksumaksjate lootus, et riigi maksupoliitika on stabiilne ja ette määratud. Nüüdne koalitsioonilepe tähendab aga seaduste muutmist maksumaksjale täiendava koormuse panemisega võrreldes ootustega, milleks andis aluse seadus. Sellest saab järeldada, et maksuseadused saavad poliitiliste lubaduste tõmbetuult.

Koalitsioonileppe lubadusi vaadates peab nõustuma Äripäevaga, et uue koalitsiooni hind on kaugelt üle 3 miljardi krooni, pikemas perspektiivis veelgi rohkem. Kõik iseenesest toredad lubadused – pensionide kasv, tulumaksuvabastused, vanemahüvitised, tasuta koolitoit, sünnitoetused jne – nõuavad täiendavat raha ja praegune tulubaas nende kulutuste katmist ei taga.

Mõned uue koalitsiooni poliitikud ongi juba öelnud, et investeeringute katteks tuleb välja lasta võlakirju või võtta raha stabilisatsioonifondist. Lühiperspektiivis on kõik ilus, kuid kui me praegusel majanduse kasvu perioodil hakkame laenama ega tule omadega toime, siis ei jätku meil vahendeid rasketel aegadel enam hoopiski.

Kuid tähtsad pole mitte lubadused, vaid reaalsed teod. Kahte aasta pärast saame öelda, milline valitsus meil oli ja kes oli selle nõrgim lüli, kellel pole enam asja võimu juurde.

Ilmselt ootab ka EMLi ees väga töine periood, kus tuleb tegeleda nii maksuseaduste eelnõude, maksukoormuse jälgimise kui ka maksuraha kasutamisega. Selle töö edukaks läbiviimiseks on vaja iga maksumaksja aktiivset kaasalöömist mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

 

Ants Veetõusme

EMLi juhatuse esimees

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo