Maksumaksja portaal - Sotsiaalmaksule „piiri panemas“. Martin Huberg - 2008 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2008 > juuni/juuli (nr 6/7) > Sotsiaalmaksule „piiri panemas“. Martin Huberg
Sotsiaalmaksule „piiri panemas“. Martin Huberg

Kui üldjuhul kuuleb viimasel ajal uudiseid selles võtmes, kes mõne uue ja kavalama nipi on välja mõelnud inimestelt raha taskust kättesaamiseks, siis sel nädalal üllatas Reformierakond vastupidisega.

Reformistid soojendasid üles idee kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir. Idee käidi välja Reformierakonna üldkogul.[1] Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus selgitas idee uba järgmiselt: „Maksude tõstmise asemel tuleb töötasule, mille ulatuses ettevõtja on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, seada ülempiir. See tähendab, et kogu see palga osa, mis on teatud tasemest, näiteks 30 000 kroonist, kõrgem, on sotsiaalmaksust vaba.“[2]

Lehest võib lugeda sedagi, et plaani vastu või siis pigem vastu on sotsid,[3] kes nõustuksid plaaniga vaid siis, kui sisse viia astmeline tulumaks. Ka rohelised ja kesikud ei ole niisama plaaniga nõus. Narva Linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin leidis koguni, et „Reformistide jaoks tavainimesi lihtsalt ei eksisteeri. Arvan, et nende viimane ettepanek näitab seda, et kõik Reformierakonna liikmed on tugevas narkootilises joobes.“[4] Küll aga on positiivselt meelestatud isamaalaste ja respublikaanide read, kes mõtleksid pigem selle üle, kui kõrge peaks olema astme summaline piir.[5]

Ka maksumaksjate liit on igati sotsiaalmaksule ülempiiri seadmise poolt. Meie maksuplatvorm selgitab EML eesmärke ja tõekspidamisi järgmiselt: EML peab õigeks tööjõu maksukoormuse jagamist tööandjate ja töötajate vahel. Tööjõule rakenduv maksukoormus on Eestis liiga kõrge. EML ei toeta sotsiaalmaksu alammäära tõstmist ning peab õigeks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist ka töötajatele. Maksusüsteem peab senisest enam soodustama uute (sh osalise tööajaga) töökohtade loomist ning tegevust alustavaid ettevõtjaid.[6]

Milleks piir?

Sotsiaalmaks ei ole olemuselt mitte maks, vaid sundkindlustus, mis on maksuna kehtestatud. Erinevalt teistest maksudest on sotsiaalmaksu puhul olemas hüve, mida kindlustatu saab, kui risk realiseerub ehk leiab aset kindlustusjuhtum.

Lihtsustatult väljendatuna on riskiks vanadus ja haigus, sest sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis (SMS § 1). Riski kirjeldavad ja hüvitise maksmist korraldavad ravikindlustuse seadus ja riikliku pensionikindlustuse seadus.[7]

Kui palju on inimest võimalik ravida või kui palju talle riiklikku pensioni maksta? Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis siin on riik enda osa hakanud tasapisi koomale tõmbama ja juurutanud kohustusliku kogumispensioni süsteemi, samuti soodustab riik täiendavat pensionikindlustust. St inimesi suunatakse järjest aktiivsemalt oma vanaduspõlve kindlustama eraõiguslike toodete kaudu, sest riik ei näe, et tulevikus võiks piisata esimese samba kundeks olekust.

Ka ravikindlustuse puhul võib ju küsida, kui suure raha eest see inimene end siis ikka ravib? Me võime ju rääkida solidaarsusest, kui vabandage väljenduse pärast, my ass, ka solidaarsusel on mingi piir ees.

Iseenesest ju füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks on piir olemas[8], millest rohkem nad sotsiaalmaksu ei maksa. Päris palgatulu ja ettevõtlustulu muidugi üks-ühele võrrelda ei saa, kuid siiski – ka FIE on tavaline inimene, kes saab neid samu hüvesid, mis palgasaaja.

Tegelikult on samast põhimõttest lähtuvalt ka kehtestatud sotsiaalmaksu alammäär.[9] Töötajatel, teenistujatel ja FIE-del on see miinimumina sotsiaalmaksuseaduses fikseeritud (SMS § 2 lg-d 2 ja 5). Juriidilise isiku juhtorgani liikme ning muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel tulu saavatele isikutele on ette nähtud ravikindlustuskaitse tekkimine vaid juhul, kui nende sotsiaalmaksukohustus täidetakse vähemalt riigieelarves kehtestatud määralt. Erisus tuleb välja aga sellega, et kui näiteks juhatuse liikme tasuna väljamakstav summa jääb alla 2700 kr (2009. a 4350 kr), siis sellest ei piisa, kui sotsiaalmaksu makstakse kuumääralt. Seaduse sõnastuse järgi peab kohustus tekkima vähemalt kuumäära suuruselt summalt.[10]

Idee on selles, et kui tegelik väljamakse on kuus 1000 kr, siis 1700 kr pealt täiendavalt makstav sotsiaalmaks on enammakse, mille osas maksukohustuslasel tekib tagastusnõue (MKS § 33).

Kui selline juhatuse liige või võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutav isik, kes saab tasu alla miinimummäära, tahab ravikindlustuskaitset, peab ta vastavalt ravikindlustuse seaduse § 22 sõlmima haigekassaga lepingu ning selle alusel muutub ta kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuks.[11]

Kuidas piir panna?

Eelneva jutu mõte on rõhutada sotsiaalmaksu sundkindlustuse iseloomu.

Isegi kui tõepoolest asuda seisukohale, et sotsiaalmaksu pensioni osa iseloom ei tohiks võimaldada ülempiiri seadmist, siis tuleb kindlasti kaaluda ravikindlustuse osale ülempiiri sisseseadmist. Idee poolest võiks kaaluda, kas mingist summast (nt 30 000 kr kuus, 360 000 kr aastas) sotsiaalmaksu ravikindlustusosa[12] maksmise kaotamist, kuid säiliks pensionikindlustuse osa maksmise kohustus. Kaaluda võib ka mõlema kaotamist mingist summast või ühe või mõlema regresseeruvat vähendamist mingist summast.

Äripäeva toimetus pakkus sotsiaalmaksust vabastamise kohta omalt poolt välja, et „teatud juhtumitel, näiteks välismaalase puhul, kes töötab Eestis tähtajalise töölepinguga, oleks selline erand põhjendatud.“[13] Osaliselt see süsteem toimib, kuid EL siseselt ning selliselt, et need töötajad, kellel on eri riikides töökohad, maksavad sotsiaalkindlustusmakseid vaid ühes EL riigis, milleks tavaliselt on elukohajärgne riik.[14]

Üksnes välismaalaste vabastamine osaline sotsiaalmaksust annaks neile tööjõuturul konkurentsieelise ning tööandjal oleks soodsam kasutada välismaist tööjõudu. See ei oleks õiglane ning võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas.[15]

EML-il on igatahes hea meel, et reformistid on meie maksuplatvormi EML kodulehelt üles leidnud. Soovitan seda veel lugeda, seal on palju põnevaid mõtteid.

Martin Huberg
EML vanemjurist

[1] Sõitsin 07.06.2008 üldkogu toimumiskohast mööda. Silma hakkasid sõiduteel olevad purustatud õllepudelid. Seetõttu ei osanud oodatagi, et ürituselt mingi positiivne sõnum võiks välja tulla, kuid võta näpust. Ehk peale „rihma lahti laskmist“ hakati ootamatutele võimalustele mõtlema.

[2]Katre Pilvinski. Keit Pentus tahab astmelist sotsiaalmaksu. – Äripäev, 10.06.2008.

[3] Tõele au andes on ka Reformierakonnas idee vastaseid, nt Igor Gräzin. Anu Jõgi. Gräzin soovitab Iirimaa varianti. Avaldatud Äripäev.ee uudisteportaalis www.ap3.ee, 10.06.2008.

[4] Olga Grigorjeva. Stalnuhhin: reformistidel ei ole peaga kõik korras. Avaldatud Äripäev.ee uudisteportaalis www.ap3.ee, 10.06.2008.

[5] Kaire Uusen. Maksusoodustuse kava kogub vastaseid. – Postimees, 10.06.2008.

[6] Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee LIIDU INFO rubriigis.

[7] Sotsiaalmaksust ja kohustuste piiramistest vt ka Lasse Lehis. Sotsiaalmaksu olemusest ja ajaloost. – MaksuMaksja, 2007, nr 11, lk 21-26.

[8] SMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga, kuid seda ei maksta rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas.

[9] 2008. a on maksubaas minimaalselt 2700 kr kuus ning 2009. a, eeldades, et alampalk 2008. a ei muutu, 4350 kr kuus (SMS § 21).

[10] Ravikindlustuse seadus § 5 lg 2 p-d 4-5. – RT 2002, 62, 377; 2007, 24, 127.

[11] Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis, mis on ümardatud täiskroonideni. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on haigekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist (RakS § 24 lg 3).

[12] Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti (SMS § 10 lg 2).

[13]Sotsiaalmaksule piit – mõistlik mõte. – Äripäev, 11.06.2008.

[14] Euroopa Nõukogu määrus 1408/71/EMÜ Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

[15] Viide 7.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo