Maksumaksja portaal - Halduskohtumenetluse seadustiku muudatused. Gaily Kuusik - 2006 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > august (nr 8) > Halduskohtumenetluse seadustiku muudatused. Gaily Kuusik
Halduskohtumenetluse seadustiku muudatused. Gaily Kuusik
1. septembrist 2006 jõustub hulgaliselt muudatusi halduskohtumenetluse seadustikus[i] (HkMS) ja sellega seonduvates seadustes. Peamiselt on need tingitud uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku[ii] jõustumisest 1. jaanuarist 2006. HkMS § 5 kohaselt peab halduskohus juhinduma lisaks halduskohtumenetluse seadustikule ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust, ning sellest tingituna on vajalik, et mõlemad seadustikud lähtuksid samadest terminitest ja loogikast. Suurem osa muudatusi on siiski vormilist laadi. Järgnevalt keskendun eelkõige sisulistele muudatustele.[iii]

Muudatusega korrigeeritakse kohtute alluvust. Kui üldreegli kohaselt tuleb kaebus esitada sellele halduskohtule, mille tööpiirkonnas asub vaidlustatud haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, siis lisatud täiendustega kehtestatakse erisused vangidele ja vahi all viibivatele isikutele. Samuti ei mõjuta muudatuse kohaselt kohtualluvust enam vaideorgani asukoht, kui vaidlustatakse nii esialgne haldusakt kui ka selle haldusakti kohta tehtud vaideotsus. Näiteks vaidlustades Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsust ning selle otsuse peale esitatud vaide kohta tehtud Maksu- ja Tolliameti vaideotsust, tuleb kaebus esitada siiski Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumajja, mitte aga Tallinna kohtumajja.[iv]

Lisaks kohtute alluvusele on muudetud ka asjade läbivaatamise aega. Kui senine seadustik sätestas haldusasja läbivaatamise tähtajaks 2 kuud, siis uue redaktsiooni kohaselt on asja lahendamise tähtajaks mõistlik aeg. Piiri kaotamise peamine põhjus oli kohtute suur töökoormus ja suutmatus asja 2 kuu jooksul läbi vaadata.

Seni kehtinud HkMS redaktsioon ei võimaldanud rakendada esimeses astmes kirjaliku menetlust. 1. septembrist selline piirang aga kaob. Tegemist on inimeste ja ka kohtute endi jaoks mõistliku lahendusega. Tihti polegi otsuse langetamiseks vajalik osaliste suuline ärakuulamine, mistõttu vähendab selline lahend nii menetluse aega kui ka inimeste vaeva. Samas on isikutel alati õigus nõuda suulist menetlust, kui nad seda vajalikuks ja otstarbekaks peavad. Täiendamist leiab ka teise astme kirjaliku menetluse regulatsioon. Kui varasemalt oli kohtul kohustus välja selgitada, kas menetlusosalised soovivad suulist või kirjalikku menetlust, siis muudatuse kohaselt peab apellant ise kaebuses ära märkima, kui ta soovib asja arutamist kohtuistungil.[v] Vastasel korral loetakse, et isik ei soovi asja lahendamist kohtuistungil. Antud juhul on sisuliselt korratud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtet ja ühtlustatud erinevate kohtute tööd.

Lisaks kirjalikule menetlusele laiendavad jõustuvad muudatused ka kaebuste tagastamise aluseid ehk siis olukordi, kus kohtul on õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Uus säte annab halduskohtule kaalutlusõiguse enne kaebuse menetlusse võtmist otsustada, kas isikul on õigus halduskohtusse pöörduda, kas haldusasjal on sisu või mitte jne.[vi] Selle sättega püütakse vähendada kohtute töökoormust ja välistada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused. Seoses kaebuste tagastamisega muudetakse ka riigilõivuseadust ja ilmselgelt põhjendamatute kaebuste puhul lõivu enam ei tagastata.[vii]

Samuti võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui isikud mõjuva põhjuseta kohtusse ei ilmu. Sellise muudatuse põhjenduseks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et istungile ilmumata jätmine näitab üheselt kaebuse esitaja huvipuudust vaidluse vastu, mistõttu ei saa õigeks pidada ka õigusemõistmise ressursi kulutamist sellise kaebuse lahendamisele. Siiski ei ole tegemist üldreegliga, seega kohus võib siiski kaebuse läbi vaadata, kui leiab, et esindajate kohalolek ei ole vajalik.

Kui varasemalt andis halduskohus toimingute tegemiseks loa otsusega, siis paranduste kohaselt antakse kohtuniku luba või loast keeldumine määrusena. Samuti muutub määruskaebuse läbivaatamise kord ja kaebuse läbivaatamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest. See tähendab, et esmalt vaatab kaebuse läbi toimingu või määruse teinud kohus ja alles siis, kui ta kaebusega ei nõustu, edastab asja ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Kui aga määruskaebus on piisavalt põhjendatud, rahuldab kaebuse esimese astme kohus.[viii]

Kaebuse vorminõudeid täpsustatakse HkMS uue redaktsiooni § 10 lõikes 1. Selle kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluses üldjuhul lähtuda menetlusosaliste avaldustele ja taotlustele kehtestatud nõuetest.

Halduskohtusse esitatavas kaebuses tuleb kindlasti märkida:

1) menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed;

2) taotlus;

3) kaebust või protesti põhjendavad asjaolud;

4) kaebuse või protesti lisade nimekiri.

Uudse lahendusena on haldusmenetluses võimalus isikutel, kes soovivad oma kaebuses moraalse kahju hüvitamist, jätta tekkinud kahjusumma märkimata ja taotleda õiglast hüvitist. Kuna aga kahju hüvitamise nõude puhul sõltub riigilõivu suurus nõudesummast, siis täiendatakse ka riigilõivuseadust. Muudatuse kohaselt tasutakse õiglase hüvitise nõudmisel lõivu 1000 krooni.[ix] Endiselt jääb isikul õigus tasuda riigilõivu lähtudes nõude summast 3%,[x] kui 1000-kroonine lõiv on isiku arvates põhjendamatult suur.[xi] Alternatiivsete nõuete puhul tuleb riigilõivu tasumisel lähtuda aga nõudest, mille esitamisel on ette nähtud kõige suurem lõiv.[xii]


Gaily Kuusik

EML jurist



[i] RTI 1999, 31, 425; 2006, 31, 235.

[ii] RTI, 2005, 26, 197; 2006, 7, 42. Vt Birgit Punison. Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik tõhustab ja lihtsustab kohtumenetlust. – MaksuMaksja, 2006, nr 2, lk 44–46.

[iii] 857 SEI Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus, eelnõu seletuskiri. Vt Riigikogu veebilehel: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=857&t=E.

[iv] Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. RTL 2005, 111, 1706; 2006, 43, 768. Kohtute struktuuri muutustest loe Mariliis Kannukene. Kohtute struktuur muutunud. – MaksuMaksja, 2006, nr 1, lk 37.

[v] HkMS § 32 lg 5.

[vi] Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HkMS § 11 lg-s 3¹.

[vii] HkMS § 84 lg 4 p 3.

[viii] HkMS § 47².

[ix] Riigilõivuseaduse § 37 lg 9².

[x] Riigilõivuseaduse § 37 lg 9¹.

[xi] St et kahju, mille hüvitamist soovitakse, ei ole suurem kui 33 333,33 krooni.

[xii] HkMS § 84 lg 1.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo