Maksumaksja portaal - Kas me oleme euroks valmis? Gaily Kuusik - 2006 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > august (nr 8) > Kas me oleme euroks valmis? Gaily Kuusik
Kas me oleme euroks valmis? Gaily Kuusik

Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Vastavalt ühinemislepingule ühinesid kõik sel ajal EL-iga liitunud riigid, nende hulgas Eesti, Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (European Monetary Union, EMU), mille raames toimub üleminek Euroopa ühisrahale euro. Kuni euro kasutuselevõtuni on Eesti EMU piiratud õigustega liige.

Eesti puhul oli euro kasutuselevõtu varaseimaks võimalikuks tähtajaks pakutud 2006. aasta teist poolaastat. Nüüdseks on teada, et lähim euro kasutuselevõtu tähtaeg saab Eestis olla 1. jaanuar 2008. Samas on teada, et Lähis-Ida konflikt on tõstnud taas kord nafta hindu oodatust enam, mistõttu võib ka järgmisel korral euroga liitumine edasi lükkuda.

Hiljuti võis ajalehtedestki lugeda, et eksperdid peavad euro kasutuselevõttu võimalikuks alles 2010. aastal. Kiirelt kasvav tööhõive ja palgad suurendavad elanike sissetulekuid ja võimaldavad rohkem tarbida. Tarbimise kasvule annab lisa ka laenamine[i].

Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro kasutusele esimesel võimalusel vahetuskursiga 1 EUR = 15,6466 krooni. Eesti eesmärgiks on kiire liitumine euroalaga, kuna paljude arvates toetaks see riigi konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja seeläbi ka kiiremat elatustaseme kasvu.

Üleminekul eurole on määrava tähtsusega nn Maastrichti ehk ühildumiskriteeriumid[ii]:

  • inflatsioonikriteerium – riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme parima inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5 protsenti;
  • intressikriteerium – riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2 protsenti;
  • vahetuskursi kriteerium – riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle 15%;
  • riigieelarve kriteerium – riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes;
  • riigivõla kriteerium – riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastase SKP suhtes.

Viimase nelja tingimuse täitmisega Eestil probleeme pole, küll aga valmistab peavalu esimene tingimus. Peamise probleemina võibki Eestis välja tuua inflatsiooni kõikumist. Riik on küll inflatsiooni hoidmiseks peatanud aktsiisimäärade tõstmise, kuid siiani pole see edu toonud, sest nafta, gaasi jmt hind maailmaturul on relvakonfliktide tõttu maailmas tõusnud enam, kui oodati. Samuti võib riigi sekkumine hiljem kaasa tuua tõsiseid probleeme ja suurendada järsult teatud kaupade hindu pärast euroga liitumist.

Eesti Pank on seadnud eesmärgiks, et eurole üleminek peaks olema sujuv ja elanikkonnale võimalikult mugav.

Eesti eurole ülemineku põhiprintsiibid on järgmised[iii]:

  • euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna (big bang), st üleminekuperioodi[iv] ei ole;
  • eurole sujuva ülemineku tagamiseks toimub alates €-päevast[v] kahenädalane paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid;
  • kuus kuud enne ja pärast €-päeva on jaekaupmehed kohustatud müügikohas hinnad avaldama nii kroonides kui ka eurodes;
  • vähendamaks survet hinnatõusule, annab valitsus erasektorile eeskuju, ümardades maksude ja riigilõivude kroonisummad eurodesse allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas;
  • eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise.

Ka riigisektoris on probleeme euro kasutuselevõtuga – eelkõige maksunduses. Näitena võib siin tuua maksuarvestuse, kus hetkel peab maksuhaldur maksumaksjale saatma maksuteate juhul, kui maksuvõlg on suurem kui 50 krooni, eurodesse ümber arvestades oleks see aga 3,195574258…[vi] eurot. Seega vajavad muutmist kõik Eesti seadused (hetkel neid üle 200), sest senine süsteem on kindlalt seotud Eesti krooniga.

Et vähendada survet hinnatõusule, on riik loonud rahasummade ausa ümardamise reeglid. Nagu kõik teame on valitsus otsustanud ümardada maksude ja riigilõivude summad eurodesse allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas. See oleks kasulik eelkõige igapäevasele maksumaksjale, eeskätt äriühingutele, kes peavad makse tasuma igakuiselt. Samas aga pole need reeglid kohustuslikud – seega võib igaüks käituda nii, nagu heaks arvab. Mis puudutab valitsuse otsust ümardada soodsamas suunas, siis tegelikult ei saa ka valitsus kasutada muud vahetuskurssi ega ümardamisreegleid, kui neid, mis EL-i poolt ette antud. Ainus, mida valitsus saab tegelikult teha, on kehtestada sisuliselt uued määrad, mis on soodsamad kui enne.

Euro ametlikult kehtiva vääringuna kasutuselevõtmiseni Eesti Vabariigis on soovitatav kauba ja teenuse müügihind või teenuse müügihinna arvutamise aluseks olevad tariifid avaldada lisaks Eesti kroonidele ka eurodes[vii]. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus keelab euro ja Eesti krooni vahelise suhte ümardamise kauba ja teenuse hinna ümberarvestamisel, st et kui kaupleja on otsustanud kajastada oma müügihinnad nii Eesti kroonides kui ka eurodes, siis tuleb euro kursina kasutada 15,6466 ja seda kurssi ei tohi muuta. Samas ei piira see säte kaupmeestel Eesti eurole üleminekul hindu vastavalt oma tahtele ja vajadusele muuta.

Maksumaksjate liit on oma ettevalmistuse euro tulekuks teinud. 29. märtsil 2006 toimunud üldkoosolekul kinnitati liikmemaksude ja liitumistasude suurused ka eurodes. Ära tasuks märkida, et EML valis eurole ülemineku kursiks 1 €=16 kr, mis lahendab ümardamise probleemi ja samas on tegemist maksumaksja jaoks soodsama lahendiga, kuna eurole üle minnes liikmetasud vähenevad.

Eesti majandus on suuresti sõltuv väliskaubandusest, mistõttu toob euro kasutuselevõtt soodsamad võimalused ka kauplejatele. Kui seni on pidanud suured rahvusvahelised äriühingud pidama endal nii-öelda topelt raamatupidamist ja majandusarvestust, siis euro kasutuselevõtuga kaob see probleem ära ja kogu majanduse kirjeldamiseks ei ole vaja enam teha topelt tööd.

Raamatupidamises toimub eurole ülemineku päeval järsk muutus, see tähendab, et kroonipõhine arvestus muutub europõhiseks. Raamatupidamise toimkond on loonud raamatupidamise toimkonna juhendi nr 18[viii] „Euro kasutuselevõtt“, mis loob reeglid raamatupidamises arvestusvaluuta üleminekuks Eesti kroonilt eurole.

Eesti ametlikult eurot tutvustavalt kodulehelt võib aga leida eksitavat infot, nagu toimuks europõhisele raamatupidamisarvestusele üleminek 1. jaanuaril 2007[ix]. Tegelikult tuleb eelnõu kohaselt €-päevast alates pidada raamatupidamise arvestust eurodes. €-päevale eelneva päeva lõpul tuleb Eesti kroonides kajastatud saldod ümber arvestada eurodesse lähtudes Euroopa Liidu nõukogu määruses kinnitatud valuutakursist ning koostada üleminekubilanss[x]. Üleminekubilanss vormistatakse raamatupidamisõiendina ja see peab vastama raamatupidamise seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Saldod ümardatakse 1 sendi täpsusega[xi]. Seega tuleb raamatupidajatel, kelle äriühingute majandusaasta lõpeb pärast €-päeva, teha topeltbilanss – üks eurole ülemineku kohta ja teine majandusaasta lõpul.

Eesti eurole ülemineku plaani kohaselt jäävad vanad maksudeklaratsioonid Eesti kroonidesse ja nende parandusi kajastatakse samuti kroonides. Uued deklaratsioonid aga kajastatakse eurodes. Kuidas see praktikas toimima hakkab, saame näha ehk kunagi tulevikus.

Euro kasutuselevõtt muudab mõningal määral ka raamatupidamise seaduses sätestatud auditeerimise ja konsolideerimise piiri. Äriühingu netokäive peab olema 640 000 € ja bilansimaht 320 000 €. Töötajate piirnorm jääb samaks.

Gaily Kuusik

EML jurist



[i] Hansapank: muret teevad palga kasv ja inflatsioon. – Äripäev, 21. juuli 2006.

[ii] Allikas: Eesti Pank

[iii] Eesti eurole ülemineku plaan. 4.versioon. 18.05.2006. http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/euroopaliit/euro/eplaan_1.pdf.

[iv] Üleminekuperiood – ajavahemik majandus- ja rahaliidu täisliikmeks saamise algusest kuni hetkeni, mil rahvusvaluuta ei ole enam kasutuses majandusarvestuses, kontorahana ega lepingulistes suhetes. See periood võib ühtida paralleelkäibe perioodiga, kuid võib ka puududa (big bang´i korral).

[v] €-päev – päev, millest alates Eesti on euroala liige ja Eestis tuleb käibele euro.

[vi] Rohkem komakohti ei suutnud autori taskuarvuti näidata. Eesti eurole üleminekuplaani kohaselt asendatakse 50-kroonine piir 10 € piiriga.

[vii] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 76 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ muutmine § 8¹ lg 3 – RTL 2006, 52, 959.

[viii] Raamatupidamise toimkonna juhendi eelnõu nr 18 http://www.easb.ee/failid/RTJ_18_Eurokasutuselev_tt__2_.doc.

[x] RTJ 18 eelnõu punkt 8.

[xi] RTJ 18 eelnõu punkt 9.

Kas me oleme euroks valmis? Gaily Kuusik

Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Vastavalt ühinemislepingule ühinesid kõik sel ajal EL-iga liitunud riigid, nende hulgas Eesti, Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (European Monetary Union, EMU), mille raames toimub üleminek Euroopa ühisrahale euro. Kuni euro kasutuselevõtuni on Eesti EMU piiratud õigustega liige.

Eesti puhul oli euro kasutuselevõtu varaseimaks võimalikuks tähtajaks pakutud 2006. aasta teist poolaastat. Nüüdseks on teada, et lähim euro kasutuselevõtu tähtaeg saab Eestis olla 1. jaanuar 2008. Samas on teada, et Lähis-Ida konflikt on tõstnud taas kord nafta hindu oodatust enam, mistõttu võib ka järgmisel korral euroga liitumine edasi lükkuda.

Hiljuti võis ajalehtedestki lugeda, et eksperdid peavad euro kasutuselevõttu võimalikuks alles 2010. aastal. Kiirelt kasvav tööhõive ja palgad suurendavad elanike sissetulekuid ja võimaldavad rohkem tarbida. Tarbimise kasvule annab lisa ka laenamine[i].

Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro kasutusele esimesel võimalusel vahetuskursiga 1 EUR = 15,6466 krooni. Eesti eesmärgiks on kiire liitumine euroalaga, kuna paljude arvates toetaks see riigi konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja seeläbi ka kiiremat elatustaseme kasvu.

Üleminekul eurole on määrava tähtsusega nn Maastrichti ehk ühildumiskriteeriumid[ii]:

  • inflatsioonikriteerium – riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme parima inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5 protsenti;
  • intressikriteerium – riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2 protsenti;
  • vahetuskursi kriteerium – riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle 15%;
  • riigieelarve kriteerium – riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes;
  • riigivõla kriteerium – riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastase SKP suhtes.

Viimase nelja tingimuse täitmisega Eestil probleeme pole, küll aga valmistab peavalu esimene tingimus. Peamise probleemina võibki Eestis välja tuua inflatsiooni kõikumist. Riik on küll inflatsiooni hoidmiseks peatanud aktsiisimäärade tõstmise, kuid siiani pole see edu toonud, sest nafta, gaasi jmt hind maailmaturul on relvakonfliktide tõttu maailmas tõusnud enam, kui oodati. Samuti võib riigi sekkumine hiljem kaasa tuua tõsiseid probleeme ja suurendada järsult teatud kaupade hindu pärast euroga liitumist.

Eesti Pank on seadnud eesmärgiks, et eurole üleminek peaks olema sujuv ja elanikkonnale võimalikult mugav.

Eesti eurole ülemineku põhiprintsiibid on järgmised[iii]:

  • euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna (big bang), st üleminekuperioodi[iv] ei ole;
  • eurole sujuva ülemineku tagamiseks toimub alates €-päevast[v] kahenädalane paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid;
  • kuus kuud enne ja pärast €-päeva on jaekaupmehed kohustatud müügikohas hinnad avaldama nii kroonides kui ka eurodes;
  • vähendamaks survet hinnatõusule, annab valitsus erasektorile eeskuju, ümardades maksude ja riigilõivude kroonisummad eurodesse allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas;
  • eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise.

Ka riigisektoris on probleeme euro kasutuselevõtuga – eelkõige maksunduses. Näitena võib siin tuua maksuarvestuse, kus hetkel peab maksuhaldur maksumaksjale saatma maksuteate juhul, kui maksuvõlg on suurem kui 50 krooni, eurodesse ümber arvestades oleks see aga 3,195574258…[vi] eurot. Seega vajavad muutmist kõik Eesti seadused (hetkel neid üle 200), sest senine süsteem on kindlalt seotud Eesti krooniga.

Et vähendada survet hinnatõusule, on riik loonud rahasummade ausa ümardamise reeglid. Nagu kõik teame on valitsus otsustanud ümardada maksude ja riigilõivude summad eurodesse allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas. See oleks kasulik eelkõige igapäevasele maksumaksjale, eeskätt äriühingutele, kes peavad makse tasuma igakuiselt. Samas aga pole need reeglid kohustuslikud – seega võib igaüks käituda nii, nagu heaks arvab. Mis puudutab valitsuse otsust ümardada soodsamas suunas, siis tegelikult ei saa ka valitsus kasutada muud vahetuskurssi ega ümardamisreegleid, kui neid, mis EL-i poolt ette antud. Ainus, mida valitsus saab tegelikult teha, on kehtestada sisuliselt uued määrad, mis on soodsamad kui enne.

Euro ametlikult kehtiva vääringuna kasutuselevõtmiseni Eesti Vabariigis on soovitatav kauba ja teenuse müügihind või teenuse müügihinna arvutamise aluseks olevad tariifid avaldada lisaks Eesti kroonidele ka eurodes[vii]. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus keelab euro ja Eesti krooni vahelise suhte ümardamise kauba ja teenuse hinna ümberarvestamisel, st et kui kaupleja on otsustanud kajastada oma müügihinnad nii Eesti kroonides kui ka eurodes, siis tuleb euro kursina kasutada 15,6466 ja seda kurssi ei tohi muuta. Samas ei piira see säte kaupmeestel Eesti eurole üleminekul hindu vastavalt oma tahtele ja vajadusele muuta.

Maksumaksjate liit on oma ettevalmistuse euro tulekuks teinud. 29. märtsil 2006 toimunud üldkoosolekul kinnitati liikmemaksude ja liitumistasude suurused ka eurodes. Ära tasuks märkida, et EML valis eurole ülemineku kursiks 1 €=16 kr, mis lahendab ümardamise probleemi ja samas on tegemist maksumaksja jaoks soodsama lahendiga, kuna eurole üle minnes liikmetasud vähenevad.

Eesti majandus on suuresti sõltuv väliskaubandusest, mistõttu toob euro kasutuselevõtt soodsamad võimalused ka kauplejatele. Kui seni on pidanud suured rahvusvahelised äriühingud pidama endal nii-öelda topelt raamatupidamist ja majandusarvestust, siis euro kasutuselevõtuga kaob see probleem ära ja kogu majanduse kirjeldamiseks ei ole vaja enam teha topelt tööd.

Raamatupidamises toimub eurole ülemineku päeval järsk muutus, see tähendab, et kroonipõhine arvestus muutub europõhiseks. Raamatupidamise toimkond on loonud raamatupidamise toimkonna juhendi nr 18[viii] „Euro kasutuselevõtt“, mis loob reeglid raamatupidamises arvestusvaluuta üleminekuks Eesti kroonilt eurole.

Eesti ametlikult eurot tutvustavalt kodulehelt võib aga leida eksitavat infot, nagu toimuks europõhisele raamatupidamisarvestusele üleminek 1. jaanuaril 2007[ix]. Tegelikult tuleb eelnõu kohaselt €-päevast alates pidada raamatupidamise arvestust eurodes. €-päevale eelneva päeva lõpul tuleb Eesti kroonides kajastatud saldod ümber arvestada eurodesse lähtudes Euroopa Liidu nõukogu määruses kinnitatud valuutakursist ning koostada üleminekubilanss[x]. Üleminekubilanss vormistatakse raamatupidamisõiendina ja see peab vastama raamatupidamise seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Saldod ümardatakse 1 sendi täpsusega[xi]. Seega tuleb raamatupidajatel, kelle äriühingute majandusaasta lõpeb pärast €-päeva, teha topeltbilanss – üks eurole ülemineku kohta ja teine majandusaasta lõpul.

Eesti eurole ülemineku plaani kohaselt jäävad vanad maksudeklaratsioonid Eesti kroonidesse ja nende parandusi kajastatakse samuti kroonides. Uued deklaratsioonid aga kajastatakse eurodes. Kuidas see praktikas toimima hakkab, saame näha ehk kunagi tulevikus.

Euro kasutuselevõtt muudab mõningal määral ka raamatupidamise seaduses sätestatud auditeerimise ja konsolideerimise piiri. Äriühingu netokäive peab olema 640 000 € ja bilansimaht 320 000 €. Töötajate piirnorm jääb samaks.

Gaily Kuusik

EML jurist



[i] Hansapank: muret teevad palga kasv ja inflatsioon. – Äripäev, 21. juuli 2006.

[ii] Allikas: Eesti Pank

[iii] Eesti eurole ülemineku plaan. 4.versioon. 18.05.2006. http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/euroopaliit/euro/eplaan_1.pdf.

[iv] Üleminekuperiood – ajavahemik majandus- ja rahaliidu täisliikmeks saamise algusest kuni hetkeni, mil rahvusvaluuta ei ole enam kasutuses majandusarvestuses, kontorahana ega lepingulistes suhetes. See periood võib ühtida paralleelkäibe perioodiga, kuid võib ka puududa (big bang´i korral).

[v] €-päev – päev, millest alates Eesti on euroala liige ja Eestis tuleb käibele euro.

[vi] Rohkem komakohti ei suutnud autori taskuarvuti näidata. Eesti eurole üleminekuplaani kohaselt asendatakse 50-kroonine piir 10 € piiriga.

[vii] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 76 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ muutmine § 8¹ lg 3 – RTL 2006, 52, 959.

[viii] Raamatupidamise toimkonna juhendi eelnõu nr 18 http://www.easb.ee/failid/RTJ_18_Eurokasutuselev_tt__2_.doc.

[x] RTJ 18 eelnõu punkt 8.

[xi] RTJ 18 eelnõu punkt 9.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo