Maksumaksja portaal - Erisoodustus või eriti soodne tehing? Villy Lopman - 2007 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2007 > veebruar (nr 2) > Erisoodustus või eriti soodne tehing? Villy Lopman
Erisoodustus või eriti soodne tehing? Villy Lopman


Eesti maksuõigusalane diskussioon majandusliku tõlgendamise põhimõtte teemal rikastus 11. jaanuaril 2007 uue Riigikohtu lahendi võrra. Kõrgeima kohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-62-06 vastab mitmetele küsimustele, mis alates Riigikohtu 4. oktoobri 1999. a määruse nr 3-3-1-31-99 tegemisest ja täna kehtiva maksukorralduse seaduse jõustumisest 1. juulil 2002. a on maksuhuviliste mõtteis mõlkunud.

Lahend käsitleb näiteks seda, kas § 84 on kohaldatav enne normi kehtima hakkamist tehtud tehingutele ja kas erisoodustus võib olla antud maksude optimeerimise eesmärgil. Järgnevalt annangi ülevaate Riigikohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-06 väljendatud seisukohtadest.

Optsioon kui erisoodustus. Haldusasjas nr 3-3-1-62-06 said ühe isiku töötajad (SEB Eesti Ühispank AS) kolmanda isiku (OÜ Dilencia) käest tasuta optsioone. Riigikohus leidis, et optsioon kui tuletisväärtpaber sai olla erisoodustuse esemeks nii praegu kehtiva TuMS § 48 kui ka varem kehtinud TuMS § 33 tähenduses.

Erisoodustuse andmist võib vahendada ka kolmas isik. Asjas oli vaidlus selle üle, kas optsiooni andjaks tuleb lugeda OÜ Dilencia või SEB Eesti Ühispank AS. Riigikohus asus seisukohale, et erisoodustust võib anda ka kolmanda isiku kaudu. Erisoodustuse andmine kolmanda isiku kaudu tähendab seda, et OÜ Dilencia peaks tegutsema SEB Eesti Ühispank AS arvel, sest siis oleks samuti tegemist SEB Eesti Ühispank AS poolt antud erisoodustusega.

MKS § 84 võimaldab maksustada tegelikku erisoodustuse andjat. Riigikohtu halduskolleegium leidis, „et kuigi käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et SEB Eesti Ühispank AS ja OÜ Dilencia vahel oleks olnud kokkulepe, mille alusel SEB Eesti Ühispank AS oleks otseselt kandnud kulusid või võtnud endale kohustusi seoses OÜ Dilencia tehingutega, on sellegipoolest tegemist SEB Eesti Ühispank AS poolt antud erisoodustusega. Riigikohus lähtub siinjuures maksukorralduse seaduse §-st 84 …

Erisoodustusega SEB Eesti Ühispank AS poolt ja arvel oli tegemist seetõttu, et kohtuasjas tuvastatud asjaolude alusel kandis optsioonitehingu riski SEB Eesti Ühispank AS, mitte OÜ Dilencia. Seega ei tegutsenud OÜ Dilencia optsioonitehingus iseseisva majandusüksusena ja tema tegevus ei vastanud iseseisva majandustegevuse tunnustele.

Iseseisva majandustegevuse puudumisele OÜ Dilencia tegevuses viitasid kohtu arvates järgnevad asjaolud:

  • OÜ Dilencia sai optsioonilepinguid sõlmida ja täita ainult tänu sellele, et SEB Eesti Ühispank AS ja tema kontrolli all olevad isikud andsid selleks laenu;
  • lisaks oli alust arva, et OÜ-l Dilencia ei olnud võimalik sellise tehingu tarbeks raha mujalt laenata;
  • OÜ-l Dilencia puudus vara, millest ta oleks olnud suuteline laenu tagastama juhul, kui optsiooni alusvara (SEB Eesti Ühispank AS aktsiad) väärtus oleks langenud ja töötajad oleksid loobunud optsiooni täitmisest.

Eeltoodu pinnalt järeldas Riigikohus, et OÜ Dilencia moodustamise ja tegevuse ainus eesmärk oli võimaldada erisoodustuse andmist SEB Eesti Ühispank AS töötajatele. Lisaks kasutati OÜ-d Dilencia selleks, et hoiduda kõrvale maksude tasumisest ja jätta maksuhaldurile mulje, justkui oleks tegemist OÜ Dilencia tehingutega, mis ei puuduta SEB Eesti Ühispank AS.

Kokkuvõttes jõudis Riigikohus selleni, et luges OÜ Dilencia nimel vormistatud optsioonilepingud SEB Eesti Ühispank AS arvel toimunud tehinguteks, mille tulemusel tekkis SEB Eesti Ühispank AS-il tulu- ja sotsiaalmaksukohustus vaidlusaluste erisoodustuste eest.

MKS § 84 kohaldub ka enne normi jõustumist tehtud tehingutele. SEB Eesti Ühispank AS poolt oma töötajatele erisoodustuse andmise ajal MKS § 84 ei kehtinud, kuid sellegipoolest pidas Riigikohus võimalikuks seda sätet rakendada ka antud juhtumis. Majandusliku tõlgendamise põhimõtte määratles kohus kui maksuõiguse üldise põhimõtte, mille kehtivus ei ole seotud antud printsiipi kirjeldava normi MKS § 84 jõustumisega. Riigikohus viitas siin juba 4. oktoobri 1999. a tehtud määrusele nr 3-3-1-31-99 ja selles väljendatud seisukohtadele.

MKS § 84 rakendamisel kehtib MKS § 98 lõikest 1 tulenev 6-aastane aegumistähtaeg. Erinevalt Tallinna ringkonnakohtust asus Riigikohus seisukohale, et SEB Eesti Ühispank AS tegevus vastab MKS § 84 tunnustele ja on tahtlik. Lisaks märkis kohus, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Seega oli asjas õigus rakendada kuueaastast aegumistähtaega (MKS § 98 lg 1 teine lause).

Tehingute MKS § 84 alusel ümberhindamise järel tuleb kõrvaldada topeltmaksustamine. Tulumaksuseaduse § 12 lg 2 kohaselt ei kuulu TuMS § 48 alusel maksustatud erisoodustused füüsilise isiku maksustatava tulu hulka. Selle sätte eesmärk on vältida topeltmaksustamist.

Muuhulgas tuleneb sellest sättest, et SEB Eesti Ühispank AS töötajate maksustatavat tulu, mida nad said optsioonilepingu täitmisest (kasu vara võõrandamisest), tuleb vähendada erisoodustusena maksustatud optsiooni väärtuse võrra. Maksuhaldur peab omal algatusel MKS § 102 lg 1 alusel korrigeerima erisoodustuse saanud ja sellelt tulumaksu tasunud füüsiliste isikute tulumaksu arvestust.

Uueks asjaoluks tuleb MKS § 102 mõttes lugeda maksuotsuse tegemist SEB Eesti Ühispank AS-ile. Tulumaksu korrigeerimise ja enammakstud tulumaksu tagastamise nõue aegub kolme aasta jooksul alates päevast, mil asjasse puutuvad SEB Eesti Ühispank AS töötajad said teada maksuotsuse tegemisest SEB Eesti Ühispank AS-ile.

Maksukohustus on individuaalne kohustus. Antud asjas olid füüsilised isikud oma tulumaksukohustuse täitnud ajaliselt varem kui tööandja. See asjaolu ei võimaldanud aga tööandja maksukohustust vähendada töötajate poolt juba makstud tulumaksu võrra, sest TuMS annab maksuvabastuse erisoodustuse saamisel ainult füüsilisele isikule (TuMS § 12 lg 2). Seega ei ole võimalik ühe maksumaksja maksustamisel kehtivat maksure˛iimi üle kanda teisele isikule.

Kokkuvõte. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-06 kinnitas, et kõrgeima kohtu poolt 4. oktoobril 1999. a tehtud määruses nr 3-3-1-31-99 väljendatud seisukohad kehtivad ka täna. Riigikohus peab maksuõiguses jätkuvalt olulisimaks maksunormide mõtet, eesmärki ja maksuõiguse üldisi põhimõtteid, tagades selliselt maksustamise seaduse alusel ja sõltumata maksukohustuslase enese või nõustajate kavalusest.

Antud juhtumi kontekstis tähendas eeltoodu seda, et erisoodustus on erisoodustus TuMS § 48 mõttes ka siis, kui see antakse formaalselt kolmanda isiku poolt, kuid sisuliselt tööandja arvel.

VILLY LOPMANMaksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna haldusmenetluse talituse peajurist


Riigikohus jättis jõusse Eesti Ühispanga 11 miljoni kroonise maksuotsuse

Maksu- ja Tolliameti 17. detsembri 2004. a maksuotsuse kohaselt andis AS Eesti Ühispank (EÜP) juulist 1999 kuni augustini 2002 kolmanda isiku OÜ Dilencia kaudu oma töötajatele tasuta aktsiaoptsioone koguväärtuses 14 100 805 krooni. Sellega seoses maksis EÜP erisoodustustelt vähem tulumaksu 4 874 340 krooni ja sotsiaalmaksu 6 186 662 krooni, kokku 11 061 002 krooni.

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et kuigi ei ole tuvastatud EÜP ja OÜ Dilencia vaheline kokkulepe, mille alusel EÜP oleks otseselt kandnud kulusid või võtnud endale kohustusi seoses OÜ Dilencia tehingutega, on sellegipoolest tegemist EÜP poolt antud erisoodustusega.

Kohtuasjas tuvastatud asjaolud annavad alust väita, et OÜ Dilencia moodustamise ja tegevuse ainus eesmärk oli võimaldada erisoodustuse andmist EÜP töötajatele. Seejuures on OÜ-d Dilencia kasutatud ka selleks, et hoiduda kõrvale maksude tasumisest ning jätta maksuhaldurile mulje, justkui oleks tegemist OÜ Dilencia tehingutega, mis ei puuduta EÜP-d.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb OÜ Dilencia nimel vormistatud optsioonilepingud lugeda EÜP arvel toimunud tehinguteks ning tulu- ja sotsiaalmaksu määramine EÜP-le on õigustatud.

Riigikohtu halduskolleegium asus seisukohale, et EÜP tegevus vastab maksukorralduse seaduse § 84 tunnustele – tegemist on maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguga.

Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik, mistõttu kohaldatakse 6-aastast maksusumma määramise aegumistähtaega tavapärase 3-aastase tähtaja asemel.

RIIGIKOHTU PRESSITEADE


Riigikohus jättis jõusse Eesti Ühispanga 11 miljoni kroonise maksuotsuse

Maksu- ja Tolliameti 17. detsembri 2004. a maksuotsuse kohaselt andis AS Eesti Ühispank (EÜP) juulist 1999 kuni augustini 2002 kolmanda isiku OÜ Dilencia kaudu oma töötajatele tasuta aktsiaoptsioone koguväärtuses 14 100 805 krooni. Sellega seoses maksis EÜP erisoodustustelt vähem tulumaksu 4 874 340 krooni ja sotsiaalmaksu 6 186 662 krooni, kokku 11 061 002 krooni.

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et kuigi ei ole tuvastatud EÜP ja OÜ Dilencia vaheline kokkulepe, mille alusel EÜP oleks otseselt kandnud kulusid või võtnud endale kohustusi seoses OÜ Dilencia tehingutega, on sellegipoolest tegemist EÜP poolt antud erisoodustusega.

Kohtuasjas tuvastatud asjaolud annavad alust väita, et OÜ Dilencia moodustamise ja tegevuse ainus eesmärk oli võimaldada erisoodustuse andmist EÜP töötajatele. Seejuures on OÜ-d Dilencia kasutatud ka selleks, et hoiduda kõrvale maksude tasumisest ning jätta maksuhaldurile mulje, justkui oleks tegemist OÜ Dilencia tehingutega, mis ei puuduta EÜP-d.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb OÜ Dilencia nimel vormistatud optsioonilepingud lugeda EÜP arvel toimunud tehinguteks ning tulu- ja sotsiaalmaksu määramine EÜP-le on õigustatud.

Riigikohtu halduskolleegium asus seisukohale, et EÜP tegevus vastab maksukorralduse seaduse § 84 tunnustele – tegemist on maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguga.

Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik, mistõttu kohaldatakse 6-aastast maksusumma määramise aegumistähtaega tavapärase 3-aastase tähtaja asemel.

RIIGIKOHTU PRESSITEADE

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo