Maksumaksja portaal - Ülevaade Levicomi maksuasjast. Ants Karu, Üllar Talviste. Tõnis Paltsu, Toomas Peegi, Riho Roopõllu ja Aivar Sõerdi kommentaar - 2007 > september (nr 9) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2007 > september (nr 9) > Ülevaade Levicomi maksuasjast. Ants Karu, Üllar Talviste. Tõnis Paltsu, Toomas Peegi, Riho Roopõllu ja Aivar Sõerdi kommentaar
Ülevaade Levicomi maksuasjast. Ants Karu, Üllar Talviste. Tõnis Paltsu, Toomas Peegi, Riho Roopõllu ja Aivar Sõerdi kommentaar


Riigikohus ei võtnud 2. augustil menetlusse Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebusi Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi maksuvaidluses. Sellega jõustusid ringkonnakohtu otsused[1], millega tühistati MTA maksuotsused täiendava tulumaksu määramise kohta eelpoolnimetatutele.

Riigikohus ei võtnud 2. augustil menetlusse Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebusi Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi maksuvaidluses. Sellega jõustusid ringkonnakohtu otsused, millega tühistati MTA maksuotsused täiendava tulumaksu määramise kohta eelpoolnimetatutele.

Seega lõppes üle nelja aasta kestnud maksuasi, milles maksuhaldur oli seisukohal, et viis AS Levicom füüsilisest isikust residendist aktsionäri (sh Tõnis Palts ja Toomas Peek) said aastatel 1999–2000 AS Levicom aktsiate müügist tulu, mille jätsid tahtlikult deklareerimata.

Artikli autorid esindasid kõiki viit maksumaksjat nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses.

Maksuasja taust

Arvestades, et Tõnis Palts oli ja on avaliku elu tegelane (endine rahandusminister ja Tallinna linnapea), pälvis maksuasi erakordselt laia meediatähelepanu. Maksumaksjatel tekkis maksumenetluse algfaasis põhjendatud kahtlus, et menetluse aluseks olevate asjaolude kohta lekkis või lekitati Maksu- ja Tolliametist pistelist infot, mis vaieldamatult tekitas kontrollitavates isikutes teatavat nõutust ja arusaamatust.

Ebatavaliselt kõikehõlmav oli endistele AS Levicom aktsionäridele suunatud maksukontroll nii pingelisuse, sihituse, ulatuse kui ka kestuse mõttes. Nii kontrolliti füüsilistest isikutest maksumaksjate kõiki äriühinguid, samuti pöörduti kontrolli käigus korduvalt Rootsi ja Hollandi maksuameti poole.

Lõppkokkuvõttes ei jäänud kummalgi maksumaksjal vaadeldavatest perioodidest alles mitte ühtegi tehingut, mida maksuhaldur oleks kontrollimata jätnud. Seega oli tegemist revisjoniga, kus täielikult kontrolliti maksumaksja teatud perioodi kogu maksukohustust. Olgu ennatlikult mainitud, et kohus ei käsitanud toimunud lauskontrolle üksikisiku revisjonina, mis teadupärast ei ole füüsilisest isikust maksumaksja puhul lubatud kontrolli vormiks.

Tekitab muidugi küsimusi, missugune maksulise kontrolli pingelisus, ulatus ja kestus oleks käsitatav lubamatu revisjonina, kui üle kahe aasta kestnud intensiivne ja kõikehõlmav kontroll seda kohtu arvates siiski polnud. Autorid on seisukohal, et maksumenetluse käigus toimunud isikute kontroll oli käesoleval juhul sedavõrd jõuline ja maksumaksjaid ebamõistlikult ning ülemääraselt koormav, et tegemist oli õigustamatu kontrolliga. Lõppkokkuvõttes läks toimunud menetlus riigile maksma ca 5 miljonit krooni ehk olulise summa, mis võinuks jääda maksumaksja arvel kulutamata.

Vaidluse põhiolemus

Kuivõrd maksuasja põhisisuks oli majandusliku tõlgendamise põhimõtte rakendamise õigsus, mis omakorda eeldab faktiliste asjaolude analüüsi, on möödapääsmatu käsitleda maksuasja peamisi fakte. Kõnealune maksuasi oli väga detailirohke, mistõttu alljärgnev on vaid kontsentreeritud kokkuvõte.

1999. aastal olid Tõnis Palts ja Toomas Peek kaks seitsmest AS Levicom aktsionärist, kumbki osalusega umbes 30,8%. Lisaks oli Levicomil veel kolm residendist aktsionäri ja kaks mitteresidendist aktsionäri osalustega vahemikus 1–20%. Levicom oli telekommunikatsioonikontserni emaäriühing, millele kuulus osalus telekommunikatsioonettevõtetes, mis tegelesid mobiilside-, kaabel-TV- ja internetiäridega Eestis, Lätis ja Leedus.

Kontsern oli 1997–1998. a panganduskriisi tõttu raskes majanduslikus seisus. Aktsionärid käendasid isiklikult Levicomi suurimat kohustust – laenu Chase Manhattan Bank ees. Kontserni päästmiseks oli vajalik kaasata strateegiline investor, kelle leidmisega tegelesid Chase Manhattan Bank ja telekommunikatsiooniäri spetsialist, taanlane Kenn Robson. Mõlemad viitasid asjaolule, et investori kaasamiseks tuleb kontsern restruktureerida selliselt, et see oleks investorile arusaadav ja atraktiivne. Selleks oli vajalik eraldada

1) mobiilsideäri ja

2) kaabel-TV ning internetiäri.

Kenn Robson seadis investori kaasamisel ja kontserni restruktureerimisel osalemise tingimuseks enda osaluse restruktureeritud kontsernis. Mitteresidentidest äripartnerid eelistasid kontserni juhtimist neile arusaadavast Euroopa Liidu õiguslikust keskkonnast, kuna kontsern ei tegutsenud mitte ühes konkreetses riigis, vaid kõigis kolmes Balti riigis ja plaanis tegevust SRÜ riikides.

Restruktureerimise esimese sammuna struktureeriti kontserni ärid selliselt, et Levicomile:

1) hakkasid kuuluma osalused mobiilsidefirmades Eestis, Lätis ja Leedus ning

2) osalus kaabeltelevisiooni- ja interneti holding-firmas OÜ Levicom Broadband.

Viimasele kuulus osalus kaabeltelevisiooni- ja internetifirmades Eestis, Lätis ja Leedus.


Teise sammuna paigutasid kõik Levicomi aktsionärid oma aktsiad mitterahalise sissemaksena Hollandi Antillide äriühingusse Levicom N.V., olles eelnevalt Kenn Robsonilt omandanud seal 94,5%-lise osaluse. Kenn Robsoni äriühingu osaluseks jäi 5,5%. Levicom N.V. paigutas Levicomi aktsiad mitterahalise sissemaksena oma 100%-lisse Hollandi tütaräriühingusse Levicom B.V.

Levicom B.V. viis kontserni restruktureerimise lõpule – OÜ Levicom BroadBand aktsionäriks sai Levicomi asemel Levicom B.V. Sellega muutus Levicom B.V. kontserni uueks emaäriühinguks, millele kuulus:

1) 100%-line osalus AS-is Levicom (so mobiilsidefirmasid koondavas holding-firmas) ja

2) 100%-line osalus OÜ-s Levicom BroadBand (kaabeltelevisiooni- ja Internetifirmasid koondavas holding-firmas).


Levicom N.V. ja Levicom B.V. sõlmisid 29. jaanuaril 1999 Tele2 AB-ga tehingu, millega AS Levicom ja OÜ Levicom BroadBand said Levicom B.V. ja Tele2 ühisettevõteteks.

Ühisettevõtetes omandas Tele2 Levicom B.V.-lt järgmised osalused:

  • mobiilsideäris (so AS-is Levicom) 90% ja

  • Interneti- ja kaabeltelevisiooniäris (so OÜ-s Levicom BroadBand) 19,9%.

Osaluste eest tasus Tele2 Levicom B.V.-le rahas ja kolme võlakirja väljastamisega, mis kuulusid lunastamisele kolme aasta jooksul. Levicom B.V. osaluseks ühisettevõtetes jäi vastavalt 10% ja 81,1%.


Tehingu olemuseks oli Levicom B.V. ja Tele2 ning Levicomi ja Levicom BroadBandi pikaajaline koostöö, mille sisu lepiti kokku aktsionäride/osanike lepingutes ja mis sisaldas muuhulgas järgmist:

a) Levicom N.V. kohustust aidata kaasa mobiilside litsentside saamisele Leedus ja Lätis,

b) Tele2 ja Levicom B.V. kohustust Levicom BroadBandi edasiseks finantseerimiseks,

c) Levicom B.V. huvi aidata kaasa kohalike telefonikõnede litsentsi saamisele Eestis,

d) Tele2 kohustust finantseerida Levicomi,

e) kuidas jagunevad Tele2 ja Levicom B.V. vahel nõukogu ja juhatuse liikmete kohad,

e) millised küsimused nõuavad mõlema aktsionäri nõusolekut,

f) osaluste ostueesõigust,

g) aktsiate/osa optsiooni, sh Levicom B.V. õiguse teatud tingimuste täitmisel tulevikus nõuda Tele2-lt Levicom B.V. osaluste omandamist nii Levicomis kui ka Levicom BroadBandis.

Tehinguga kaasati kontserni strateegiline investor Tele2. Endised Tele2 Holding AS aktsionärid, nüüd juba koos Kenn Robsoniga, säilitasid läbi Levicom B.V. enamusosaluse Interneti- ja kaabeltelevisiooniäris ning vähemusosaluse mobiilsideäris. Osaluste võõrandamisest saadud ja saadavad laekumised võimaldasid Levicom B.V.-l tasuda aktsiaseltsi kohustused ning teha edasisi investeeringuid Interneti- ja kaabeltelevisiooni valdkonda, samuti tegeleda mobiilside litsentside saamisega Leedus ja Lätis. Koostöö Tele2-ga kestis kuni 2004. aasta suveni. Alates 2000. aastast on maksumaksjate osalus Levicom N.V.-s kuulunud neile kaudselt läbi Eesti äriühingute.

Seega olid maksumaksjate poolt oma Levicomi aktsiatega Levicom N.V.-sse mitterahalise sissemakse tegemise majanduslik sisu ja eesmärgid järgmised:

  • läbi viia kontserni restruktureerimine, millega kontserni uueks emaäriühinguks Levicomi asemel saab Levicom B.V.
  • kontserni uus emaäriühing oli vajalik, et Interneti- ja kaabel-TV äride holdingfirma Levicom BroadBand tuua vahetult Levicom B.V. omandisse, so eraldada mobiiliäri ning kaabel-TV ja Internetiäri
  • täita Kenn Robsoni tingimus saada osalus restruktureeritud kontsernis
  • valida potentsiaalse investori partneriks usaldusväärses jurisdiktsioonis asuv isik, mida usaldaksid mitteresidentidest aktsionärid ja potentsiaalsed investorid
  • kokkuvõtvalt – saavutada struktuur, mille abil oleks võimalik kontserni kaasata strateegiline investor, kellega jätkata koostööd mobiiliäris ja/või kaabel-TV ja Internetiäris.

On oluline rõhutada, et kontserni restruktureerimise selliselt, et mobiiliäri ning kaabel-TV ja Internetiäri on eraldatud ning emaäriühinguks on Hollandi äriühing Levicom B.V., nägi ette Chase Manhattan Banki poolt potentsiaalsetele investoritele 1999. aasta jaanuaris ettevalmistatud infomemorandum. Kirjeldatud asjaolu on tähtis seetõttu, et restruktureerimine selliselt, nagu see toimus, oleks nii toimunud ka juhul, kui Tele2-ga poleks tehingut toimunud. Struktuur oli vajalik tehingu tegemiseks ükskõik millise investoriga, kelle kaasamine oli nii või teisiti vajalik.

Faktoloogia lõpetuseks: kui Levicom N.V. aktsionärid on otsustanud jaotada dividende, on dividendid laekunud maksumaksjate Eesti äriühingutesse. Kui viimased on jaotanud dividende, on sellelt tasutud tulumaks vastavalt tulumaksuseadusele.

Maksuhalduri seisukoht

Maksuhaldur asus asjas tehtud maksuotsuses seisukohale, et Levicomi aktsiatega sissemakse tegemine Levicom N.V.-sse ja sealt samade aktsiatega sissemakse tegemine viimase tütarühingusse Levicom B.V. on maksukohustuse edasilükkamise eesmärgil tehtud tehingud, millega iga maksumaksja soovis talle kuulunud Levicomi aktsiate müügist saadud tulult tulumaksu tasumise kohustust edasi lükata.

Maksuhaldur leidis, et läbi osaluse Levicom N.V.-s omas iga maksumaksja temale kuulunud aktsiate üle kontrolli kuni nende võõrandamiseni. Maksumaksja tuluks luges maksuhaldur Tele2 poolt Levicom N.V. ja Levicom B.V. arvelduskontole Levicomi aktsiate eest tasutud summad (miinus Levicom B.V. kulud tehingu läbiviimiseks) vastavalt maksumaksja osaluse suurusele Levicom N.V.-s (nt Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi puhul kummalgi 29,15%). Vastavate arvelduskontode käsutusõigus seejuures maksumaksjatel puudus. Vahemärkusena tuleb täpsustada, et Levicom N.V.-le laekusid osad summad Tele2-lt seetõttu, et Levicom B.V. loovutas talle Tele2 poolt väljastatud võlakirjad Levicom N.V.-le.

Tulu deklareerimata jätmise luges maksuhaldur tahtlikuks tegevuseks, sest tulu teenimine maksumaksjale kuulunud Levicomi aktsiate müügist oli ilmselgelt nimetatud tehingu eesmärgiks. Maksuotsuse õigusliku alusena viidati tulumaksuseaduse sätetele, mis näevad ette füüsilisest isikust residendi poolt vara võõrandamisest saadud kasu maksustamise tulumaksuga ja majandusliku tõlgendamise printsiibile alates 1. juulist 2002 kehtiva maksukorralduse seaduse § 84 sisus. Vaidlus puudus selles, et MKS § 84 kontrollitud perioodidel ei kehtinud.

Fiskaalses mõttes oli maksuhaldurile lõppastmes vastukarva see, et Hollandi seaduste kohaselt Hollandi residendist äriühingu kasu aktsiate võõrandamisest ei maksustata tulumaksuga. Ajakirjanduses on seni ekslikult kirjeldatud, nagu oleks maksuline probleem seisnenud Hollandi Antillide äriühingu kasutamises.

On oluline tähele panna, et maksumaksjate tuluks ei lugenud maksuhaldur summasid, mis laekusid Levicom N.V.-le ja Levicom B.V.-le OÜ Levicom BroadBand osade müügist. Selles osas asus maksuhaldur seisukohale, et „müüjale olulisust omavana saab MTA hinnangul käsitleda AS Levicom kontserni kuulunud (müügi hetkeni oli AS Levicom tütarettevõte) OÜ-st Levicom Broadband eraldi kontserni loomist. See andis võimaluse müüa AS-ist Levicom 90% ning OÜ-st Levicom Broadband 19,99%, mis ei olnuks ilma vastavate ümberkorraldusteta võimalik. Ilma selleta oleks 90% Tele2 Holding AS aktsiate müügiga müüdud ka 90% OÜ-st Levicom Broadband, kuna viimane oli esimese 100% tütarettevõte.”

Samuti leidis maksuhaldur, et tehingul oli majanduslik sisu Tele2 ja Levicom B.V vahelise koostöö osas, kuid see puudutas vaid Levicom B.V.-le „allesjäänud” 10% AS Levicom aktsiaid.

Maksumaksjate vastuväited

Maksumaksjad esitasid halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsusele järgmised peamised vastuväited.

  • Kontrollitavatel perioodidel ei kehtinud majandusliku tõlgendamise printsiip täna kehtiva MKS § 84 sisus. Riigikohtu 1999. aasta nn Tamme-Tenno lahendis[2] teostati tehingute ümberhindlus sama subjektsuse raames (vaadeldi, kas isikute A ja B vahel oli tegemist töövõtu või kinkega). See jäi kehtinud objektiivse õiguse raamesse. Kuid enne 2002. aastat puudus õigusnorm, mis võimaldaks A ja B vahelise tehingu ümber hinnata A ja C vaheliseks tehinguks.
  • Kui majandusliku tõlgendamise printsiip täna kehtiva MKS § 84 sisus enne 1. juulit 2002 ka kehtis, on maksuhaldur seda printsiipi kohaldanud vääralt, sest tehingute sisu ja vormi vahel puudus vastuolu. Tehingutel oli majanduslik sisu ja eesmärk.
  • Majandusliku tõlgendamise printsiibi rakendamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid tehingud ja asjaolusid. Seetõttu ei ole õige käsitlus, et osa tehingust (Levicom Broadbandist eraldi kontserniharu moodustamine ja selles osaluse võõrandamine ning koostöö Tele2-ga) on majandusliku sisuga tehing ja osa samal päeval sõlmitud tehingust (Levicomi aktsiate mitterahaline sissemakse ja müük) majandusliku sisuta. Tegemist oli tervikliku tehinguga, mis oli suunatud ühtse eesmärgi saavutamisele. Puudub alus väita, et üks tehing oleks tehtud teiseta. Tehingute kompleksist osade lepingute kunstlik eraldamine ei ole kooskõlas majandusliku tõlgendamise printsiibiga.

  • Maksumaksjad oleks kirjeldatud viisil toiminud ka juhul, kui Eestis eraisiku tulumaks üldse puuduks.

Kui maksustamise aluseks on printsiip, mida kontrollitavatel perioodidel üheski seaduses kirjas ei olnud, siis kuidas on võimalik sellist selgelt sätestamata reeglit tahtlikult rikkuda?

On võimatu ette kujutada, kuidas ja mil viisil saanuksid maksumaksjad praktiliselt täita ja esitada tuludeklaratsioone aastate 1999–2000 kohta, kui nad pidanuks deklaratsioonid nende täitmisel sisustama maksuotsuse põhimõtete alusel. Iga maksumaksja oleks pidanud selle käsitluse kohaselt deklareerima, et äriühing – mis ei olnud tema kontrolli all ei aktsiate ega hääleõiguse kaudu ega muul viisil ja mille suhtes tal puudus pangakonto kasutamise õigus – on võõrandanud tehingutega vara, millest samaaegselt ja samade poolte vahel sõlmitud tehingutest ja laekumistest tuleks ühte osa käsitleda majanduslikku sisu mitteomavana ja ümberhindluse tulemusena maksustatavat tulu tekitavana. Teist osa tehingutest ja laekumisi sellest tuleks aga käsitleda kui tehinguid, mille majanduslik sisu ja vorm ei olnud vastuolus ega tekitanud seetõttu tulu füüsilisele isikule. Seda vaatamata asjaolule, et laekumised mõlemast tehingust toimusid äriühingu ühele ja samale kontole samal päeval sõlmitud tehingutest.

Ringkonnakohtu seisukohad

Tallinna Halduskohus jättis nii Tõnis Paltsu kui ka Toomas Peegi kaebused rahuldamata, nõustudes maksuotsuste käsitlusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsused ja tegi uued otsused, tühistades maksuotsused. Riigikohus ei võtnud menetlusse maksuhalduri kassatsioonkaebusi kui ilmselgelt põhjendamatuid. Ringkonnakohtu seisukohad otsustes olid järgmised.

Esiteks, majandusliku tõlgendamise reegel kehtis maksuhalduri rakendatud sisus ka enne 1. juulit 2002. Riigikohtu halduskolleegium on samale seisukohale asunud ka Eesti Ühispanga optsioonide maksustamist puudutava 11. jaanuari 2007. a kohtuotsuse punktis 12 haldusasjas nr 3-3-1-62-06[3]. Ringkonnakohus osundas, et majandusliku tõlgendamise põhimõtte kaudu realiseerub ühetaolise maksustamise ja maksevõimelisuse põhimõte.

Tunnustades jõustunud kohtulahendeid ja nende autoriteeti, ei jaga artikli autorid siiski nimetatud õigusteoreetilist seisukohta, sest lähenemine ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega, mis on eriti oluline isikule varalisi kohustusi kehtestavate seaduste puhul. Kõrvutades ühetaolise maksustamise ja maksevõimelisuse põhimõtet õigusselguse põhimõttega, kaldub autorite arvates kaalukauss õigusselguse kasuks.

Teiseks leidis ringkonnakohus, et majandusliku tõlgendamise printsiipi ei ole maksuhaldur rakendanud kohaselt, sest tehingutel oli majanduslik sisu ja nende eesmärgiks ei olnud maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Asjas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal pole alust asuda seisukohale, et kaebaja poolt Levicom N.V.-s osaluse omandamine ja Levicomi aktsiate Levicom N.V.-sse täiendava kapitalimaksena paigutamise eesmärk oli muu, kui viia lõppkokkuvõttes läbi Levicomi kontserni restruktureerimine ja muuta omandisuhete struktuuri.

Tehingu toimumisel välismaise isiku kaudu eeldab tulu omistamine füüsilisele isikule tehingu vormi ja sisu vastuolu. Tehingu tegelikuks sisuks peaks olema tulu saamine, mida Eesti füüsilisest isikust resident pelgalt hoiustaks välismaises äriühingus. Käesoleval juhul on alust väita, et aktsiate müük välismaise äriühingu kaudu andis teistsuguse tulemuse, kui oleks tekkinud aktsiate müügil nende esialgse omaniku poolt. Tehingu asjaolud viitavad sellele ja muudavad usutavaks maksumaksjate väited, et Levicomi aktsiate müük vahetult Eesti residentidest füüsiliste isikute poolt ei oleks osutunud võimalikuks.

Kolmandaks osundas ringkonnakohus, et tõendite kogumi põhjal on veenev maksumaksjate väide, et tehingud oleks tehtud ka siis, kui Eesti residendist füüsilise isiku kasu aktsiate võõrandamisest ei oleks kuulunud maksustamisele.

Neljandaks – tehingute majandusliku sisu ja eesmärkide hindamiseks tuleb analüüsida toimunud tehinguid kogumis ja tehinguosaliste käitumist. Ei ole põhjendatud keskendumine vaid Levicomi aktsiate müügile ja jätta tähelepanuta, et tehing ei seisnenud vaid aktsiate ühekordses võõrandamises, vaid sisaldas endas äriühingute kokkuleppeid edaspidiseks pikaajaliseks koostööks ja ühiseks majandustegevuseks.

Kuivõrd majandusliku tõlgendamise reeglit ei olnud rakendatud õigesti, ei analüüsinud ringkonnakohus maksumaksjate väiteid tahtluse osas. Tahtluse küsimus tuludeklaratsioonide täitmisel seaduses sätestamata printsiipide alusel jääb ootama edaspidiseid kohtulahendeid.

Kokkuvõtvalt on artikli autorid seisukohal, et ringkonnakohtu otsused andsid olulise vastuse mitmele õigusteoreetilisele küsimusele ja on praktilise väärtusega pretsedendiks olukordades, kus tehingul on olemas selge majanduslik sisu ja eesmärk, kuid mille puhul maksukoormus väheneb või lükkub tulevikku.


ANTS KARU

Advokaadibüroo LEXTAL OÜ vandeadvokaat ja partner

ÜLLAR TALVISTE

Advokaadibüroo LEXTAL OÜ vandeadvokaat ja partner

Kommentaar

Kes teeb maksupoliitikat?

Viimase aja juhtumite alusel võib teha järelduse, et maksuhaldur on võtnud üle Riigikogu funktsioonid. Nii uskumatu kui see ka pole, on ta viimase aja kommentaaride järgi otsustades alustanud „korra loomist” isegi Riigikohtus.

Kui aastal 2003 suutsime poole aastaga puhastada maksuameti miilitsamentaliteedist ja selle kandjaist, siis asemele kasvas vastutustundetu, seaduste mõtteid muutev põlvkond. Lisaks meie enda maksuasjale võib tuua näitena nn Sylvesteri juhtumi.

Kallase-Laari maksuseaduse mõtteks oli soodustada investeeringuid. Selleks vabastati taasinvesteeritud raha tulumaksust. Maksustati ainult tarbimisse võetud vahendid. Paigutades eraisikutele kuuluvad aktsiad enne müüki ettevõtetesse, käituti seaduse mõtte järgi. Õieti oligi see ainus tee järgida seaduse missiooni. Maksuhaldur on aga missiooni unustades hakanud seadust äärmuslikult tõlgendades otsima võimalust maksustada eraisikuid tulumaksuga tulult, mida neil pole kunagi olnud.

Sellisel juhul peab sekkuma rahandusminister, mitte aga argpükslikult sõltumatust mängima.

Jah, rahandusminister ei tohi sekkuda üksikjuhtumitesse, küll aga peab jälgima seaduse mõtte, see on seadusandja poolt kehtestatud maksupoliitika, järgimist maksuhalduri poolt. Loodame, et 2007. aasta toob üle pika aja uusi tuuli maksuhalduri töösse ja ettevõtjaid mitte vihkavaid juhte majja.

TÕNIS PALTS

ettevõtja, endine Tallinna linnapea ja rahandusminister

Kommentaar

Mõned mõtted maksuameti suutlikkusest ja käitumisest

1. MTA peab maksuasjade menetlemistes muutuma palju efektiivsemaks. Meie maksuasja menetlemise aeg oli lubamatult pikk – ligi viis aastat – tingimustel, kus maksumaksja on vabatahtlikult esitanud ja taganud juurdepääsu kõikidele materjalidele ja seda suuremas mahus, kui nõuab seadus.

2. Maksuseaduse mõte ja maksumaksmise arvutamise tehnoloogia/algoritmid peavad olema nii lihtsad ja selged, et maksumaksja saaks ausaks jääda, kasutamata maksu arvestamiseks Küberneetikainstituudi abi. Lubamatu on seaduse meelevaldne interpretatsioon. Antud juhtumil jäi lõpuni mõistmatuks nii MTA heitlik ja arusaamatu maksuarvutamise metoodika kui ka selle motiveeritud sisustamine.

3. MTA peab lõpetama põhimõttelageda tegevuse ning lähtuma oma tegevuses jätkuvalt ja ainult võrdse ja ühetaolise kohtlemise printsiipidest (pretsedentmõtlemise asendama printsiipmõtlemise ja -käitumisega). Antud juhtumil koheldi nii partnereid kui ka ühe ja sama lepingu raames tehtud sarnaseid tehinguid erinevalt. Maksuotsus oli selgelt konstrueeritud ja maksumaksjaile omistatud.

4. MTA peab viivitamatult lõpetama maailma ühes liberaalsemas majandusruumis – nagu Eesti seda täna on – Riiklikul Äritegemise Retseptiraamatul tugineva filosoofia viljelemise, mille alusel ta võtab endale imperatiivse ainuõiguse motiveerimatult sisustada kõiki äri- ja majandustehinguid. Eduka äri- ja majandustegevuse aluseks jäägu ikka äriline loovus, mitte MTA „retseptiraamat“, mis muudab mõttetuks ärimeeste kui kogukonna eksisteerimise.

5. MTA peaks koheselt koristama „suurvõlglaste“ nimekirjadest need maksumaksjad, kes on sisenenud MTA-ga kohtuvaidlustesse. Sellest hetkest võiks ka maksuasjades hakata toimima ühele õigusriigile omane süütuse presumptsioon, mis tagaks maksumaksjale võimaluse aktiivselt osaleda nii ühiskondlikus kui ka ametialases elus. Täna on see nii aeglase kohtukorralduse kui MTA poolt omistatud petturi/võlglase tiitli pärast pikkadeks aastateks piiratud või hoopis välistatud.

TOOMAS PEEK

ettevõtja

Kommentaar

Levicomi kaasus ei loo pretsedenti

Maksuhalduri jaoks on Levicomi juhtumi puhul tegemist lõppenud maksuvaidlusega. Maksu- ja Tolliametil ei ole isikutelt, keda kohtuvaidlus puudutab, volitust nende äri- ja maksusaladuse avaldamiseks, selle tõttu ei soovi amet laskuda juhtumi detailsesse avalikku analüüsi ega pea seda õigeks. Loodan, et artikli autoritel on selline volitus olemas.

Üldised seisukohad on maksuhaldur juba avalikkuses välja käinud ja neid ei ole amet muutnud. Maksu- ja Tolliamet seisab selle eest, et maksud jaguneksid ühiskonnas õiglaselt ja võrdselt ning see kehtib ka olukordades, mis on keerulised. Kohtus vaidleb maksuhaldur vaid juhul, kui on olemas tõsised argumendid. Samuti on kohtusse pöördumine õigustatud juhtumi keerukusest olenemata – sest seal ongi koht, kus vaidlused lõplikult lahendatakse ja konkreetsed faktid hinnangu saavad.

Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei ole artikli autorid pädevad hindama kontrollide tavatust ja pingelisust, sest neil puudub maksuhalduri sisemisest kontrollitööst terviktunnetus. Amet soovib rõhutada, et maksustamisel kehtibki uurimisprintsiip ja tuleb välja selgitada kõik maksustamise seisukohast olulised asjaolud. Pole midagi tavatut kontrollis, mis selgitab välja füüsilise isiku aktsiate omandiõiguse üleminekuga seonduvaid, maksukohustuse seisukohast olulisi asjaolusid.

Kui artikli autorid leiavad, et neil on maksumaksjate volitus kõnelda nende äri- ja maksusaladust puudutavatel teemadel avalikult, siis võiks nad neutraalselt ja hinnanguteta kajastada ka maksuhalduri vastuväiteid kaebustele. Samuti tuua üheselt pildile kõik tuvastatud olulised asjaolud, mis seonduvad aktsiate võõrandamisega.

Olulisena võiks käsitleda näiteks ajalist mõõdet, millest hetkel juttu ei ole, või tagantjärele toimunule eesmärkide omistamise asemel kirjeldada tegelikkuses aset leidnud elulisi asjaolusid. Sealhulgas oleks põhjust analüüsida kindlaid toiminguid ja seda, kes mingeid otsuseid faktiliselt langetas või toiminguid teostas.

On oluline mõista, et tegemist ei ole maksuõigust edasiarendava pretsedendiga, vaid kohtu poolt hinnangu andmisega kogutud tõenditele. Maksuhaldur pöörab jätkuvalt tähelepanu sellistele kaasustele, kus isikud soovivad oma maksukoormust vähendada või seda edasi lükata, sest seadus kehtestab selgelt maksukohustuse tekkimise alused ja ka aja. Kui maksuhaldur neid asju ei jälgiks, saaksid kannatada maksukoormuse võrdne jagunemine ja ühetaoline maksustamine.

RIHO ROOPÕLD

Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja


Kommentaar

Tõnis Paltsu kohtuasja kommentaar pani mõtlema

Selles loos on nii mõndagi mõtlemapanevat. Näiteks õigusemõistmisele kuluv aeg Eesti kohtusüsteemis.

Mis kasu on sellest, et äriühingu saab kohtu registriosakonnas Internetilahenduse abil luua poole tunniga, samas kui ka lihtsamates haldusasjades tuleb näiteks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis oodata aasta, enne kui menetlusosalise apellatsioonikaebus menetlusse võetakse. Rääkimata pikalevenivatest kriminaalasjadest, kus näiteks kahtlustatav on meedias ammu enne seda süüdlaseks tehtud, kui asi üldse kohtusse jõuabki. Näiteks nn Panovi kaasus või maadevahetuse tehingud.

Kõne all oleva kaasuse kontekstis on Tõnis Paltsul etteheiteid rahandusministrile. Samas kohtu poolt seadusevastaseks tunnistatud maksuotsuse andis MTA toonane peadirektor Aivar Rehe, kes oli ametisse nimetatud minister Tõnis Paltsu käskkirjaga. Kuidas siis ikkagi Tõnis Palts nimetas peadirektoriks, nii nagu ta ise väljendab, argpüksi?

Tõnis Paltsul on ka pikk loetelu süüdistusi maksuametis väidetavalt lokanud korralageduse osas. Ometi Maksu- ja Tolliameti eelkäija Maksuameti peadirektori tööle ennistamise kaasuses ei leidnud need tõendamist ja minister Tõnis Paltsu poolt antud peadirektori ametist vabastamise käskkiri tunnistati täielikult seadusevastaseks.

Need oleksid mõned mõtted selle maksuasjaga seoses, mis ei ole seotud tulumaksuseaduse tõlgendamisega.


AIVAR SÕERD

TGL Hotell OÜ juhatuse liige

rahandusminister 2005–2007

MA peadirektor 1999–2003

EML nõukoja liige

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo