Maksumaksja portaal - Maksuviktoriini võitjad selgunud. Lasse Lehis - 2007 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2007 > aprill (nr 4) > Maksuviktoriini võitjad selgunud. Lasse Lehis
Maksuviktoriini võitjad selgunud. Lasse Lehis

Kõikidest küsimustest, mida EML on küsinud TSD küsimuste kohta, kõige tähtsam küsimus, et mitte öelda küsimuste küsimus on siiski see: “Mille k….di pärast seda jama vaja on?” Sellele küsimusele antud vastusega mina isiklikult kindlasti rahul ei ole.

MTA vastuses on öeldud, et TSD küsimustik on oluline, et juhtida maksumaksja tähelepanu võimalikule vajadusele hinnata seotud isikutega toimuvate tehingute väärtusi ja võrrelda neid turuväärtusega.

Armastuskiri või ähvarduskiri?

Minu arvates on maksudeklaratsioon siiski maksu arvutamise dokument. Nii on ka kirjas maksukorralduse seaduse §-s 85. Maksuhalduri ja maksumaksja vaheline suhtlus ei pea toimuma ainult maksudeklaratsioonide kaudu. On mitmeid muid sobivamaid meetodeid, mille kaudu maksuhaldur saab maksumaksjat teavitada toimunud seadusemuudatustest ja juhtida maksumaksja tähelepanu vajadusele olla seadustega kursis.

Näiteks kui maksumaksjate liit soovib oma liikmeid teavitada uuest koolitusüritusest, siis me avaldame sellekohase reklaami ajakirjas ja kodulehel või saadame näiteks e-postiga vastava teate. Me näiteks ei trüki koolituskava liikmemaksuarvele. Kui me soovime liikmelt saada arvamusi ja ettepanekuid koolituse teemade või lektorite valiku kohta, siis me jagame koolitusel välja tagasiside lehed või paneme kodulehele välja küsitlusankeedi. Kindlasti ei hakkaks me kunagi kedagi sundima, et ta näiteks koolituse arve tasumisel peaks märkima maksekorralduse selgituste lahtrisse ettepanekuid või hinnanguid koolituse kohta. Ühesõnaga – iga asi õigel ajal ja õiges kohas.

Alati võib esineda erandeid ja nii on ka mõnes maksudeklaratsioonis ette nähtud näiteks maksuvabade tulude või väljamaksete deklareerimine (nt dividendide deklareerimine vormil INF1 või välismaalt saadud palga ja dividendide deklareerimine füüsilise isiku tuludeklaratsioonis). Iga erand peab olema põhjendatud, info kogumiseks peab olema vajadus. Välistulude deklareerimise põhjus on täiesti olemas, sest on vaja kontrollida, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud. Ka dividendide deklareerimine on õigustatud, sest see annab maksuhaldurile teavet füüsilise isiku legaalsete sissetulekute kohta ja kogutud info võib elimineerida maksupettuse kahtlusi.

Seotud isikutega tehtud tehingute kohta kogutud teave ei anna minu arvates mingit maksuhalduri tööks oluliselt vajalikku infot. Lihtsalt selleks, et iga kuu maksumaksjatele meelde tuletada, et teatud juhtudel võib teatud tehingutelt tekkida teatud summas tulumaksu maksmise kohustus, ei ole küll vaja deklaratsioonile lisalahtreid. Selle jaoks on olemas deklaratsiooni täitmise juhendid ja muu lisainfo. Arvestades seda, et suurem osa deklaratsioone esitatakse elektrooniliselt, ei ole mingi eriline probleem lisada deklaratsiooni vormile vajalikesse kohtadesse lingid lisainfole.

Siirdehinnad ei ole sugugi ainus koht, mida peaks maksumaksjatele meelde tuletama. Alustame kasvõi TSD väljamaksete koodidest. Vaevalt et keegi neid kõiki peast teab. Elementaarne oleks, kui TSD lisa 1 täitmisel saaks uues aknas kuvada koodide loetelu, et järele vaadata, kellel 01, kellel 11, kellel 13, kellel 15 jne. Samuti on abistav teave igati teretulnud kõikidel juhtudel, kus rakendatakse maksuvabasid piirmäärasid, mahaarvamisi või ümberarvutamisi jne.

Miks ei ole TSD põhivormil kunagi olnud näiteks küsimusi Kas te olete saanud Lätist intresse või Portugalist litsentsitasu?, Kas te olete aastatel 1994–1999 teenitud kasumi juba dividendidena välja jaganud? vms. Sest me eeldame, et asjast huvitatud maksumaksja otsib ise üles õige vormi ja sinna juurde kuuluvad juhendid. Miks ei võiks siis ka piirduda kasvõi vilkuva punase tulukesega, millele klikates avaneb siirdehindade maksustamist tutvustav tekst koos väljavõtete või linkidega asjakohastele õigusaktidele?

Või mida arvata sellest, kui TSD põhivormil küsitaks: Kas maksustamisperioodil tehti tehinguid, mille majanduslik sisu ja juriidiline vorm ei kattu ning mille tulemusel on võimalik maksukohustuse tekkimine?, mis juhiks maksumaksja tähelepanu MKS §-dele 83–84? Minu arvates ei oleks taoline teavitamismeetod vajalik ega kohane.

Veelgi enam oleks lisateavet vaja füüsilistele isikutele. Näiteks selles kohas, kus deklareeritakse kasu vara võõrandamisest, võiks vabalt olla lingid elukohana kasutatud kinnisvara maksuvabastusi tutvustavatele tekstidele jne. Kui selle asemel oleks vaid lihtsalt küsimus: Kas te müüsite maksustamisperioodil kinnisasja, korteriomandit või -hoonestusõigust, mille oluliseks osaks või esemeks on eluruum, mida te kuni võõrandamiseni kasutasite oma alalise või peamise elukohana? ilma mistahes lisaselgituseta, tekitaks see vaid segadust ja arusaamatust.

Järjekorranumber revisjoniosakonda?

Üks võimalik versioon on, et teavet kogutakse revisjonitöö planeerimiseks. Et lugeda kokku, palju on potentsiaalseid kontrolliobjekte. See hakkas meidki huvitama. Niisiis sai saadetud MTA-le teabenõude ja palutud neil edastada arvud, kui palju vastati jaanuaris ja veebruaris küsimustele jaatavalt ja eitavalt. Tulemused on teie ees.

Esimesele küsimusele Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega? vastati jaanuaris “JAH” 8482 korral ja “EI” 58 728 korral. Veebruaris vastati “JAH” 8728 ja “EI” 57 550 korral.

Teisele küsimusele Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded? vastati jaanuaris “JAH” 1671 korral ja “EI” 65 533 korral. Veebruaris vastati “JAH” 1554 ja “EI” 64 713 korral.

Kolmandale küsimusele Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid? vastati jaanuaris “JAH” 3371 korral ja “EI” 63 830 korral. Veebruaris vastati “JAH” 3111 ja “EI” 63 154 korral.

Koosseisu järgi on Maksu- ja Tolliametis kokku 2417 ametikohta. Kui rakendada kõik see mees alates peadirektorist koristajateni kontrollima potentsiaalseid siirdehindlasi, siis saaks iga ametnik keskmiselt igas kuus kontrollida kahte maksumaksjat. Vaevalt et seda keegi sooviks või tahaks. Ka ei tohiks MTA töö planeerimist väga palju muuta teadmine, et näiteks juulis tõuseb esimesele küsimusele jaatavalt vastanute arv 8864-ni ja langeb augustis 8327-ni. Seega on minu arvates vajalik statistika käes ja pole mingit põhjust sama numbrite jada iga kuu korrata.

Kui arvestada veel seda, et kindlasti võivad seotud isikutega tehinguid teha mittekäibemaksukohustuslased, kes teatavasti ei pea TSD-sid esitama, kui neil tulumaksukohustust ei teki, samuti seda, et TSD-sid esitavad näiteks riigiasutused, füüsilisest isikust ja mitteresidendist tööandjad, kelle kohta TuMS § 50 lg 4 ei kehti, siis tegelikult ei anna viktoriini tulemused tegelikust elust ka praegu õiget pilti.

Kokkuvõtteks arvan, et just praegu on sobiv hetk viktoriin lõpetada, õiged vastused välja kuulutada ja parimate vastajate vahel maastur välja loosida.

LASSE LEHIS
EML-iga seotud isik


RM vastus EML küsimusele

Selgitus seoses vormi TSD täiendustega

Vastuseks maksudeklaratsiooni TSD põhivormi täitmisel tekkinud küsimustele[1] teatab Rahandusministeerium järgmist.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 ja võlaõigusseaduse § 8 alusel on tehing isiku soovil baseeruv toiming või toimingute kogum, mis on (VÕS § 2 mõistes) võlasuhte tekkimise aluseks. Maksudeklaratsiooni TSD põhivormile lisandunud esimeses küsimuses kasutatud mõiste „tehing“ sisustamisel lähtutakse eelnimetatud sätetest, kuivõrd need sisustavad tehingu mõiste üldtingimused.

Samas on deklaratsiooni märkustes viidatud tulumaksuseaduse § 50 lõigete 6 ja 8 alusel kehtestatud rahandusministri määrusele. Rahandusministri 10. novembri 2006. a määruses nr 53 kirjeldatakse seotud isikute vaheliste tehingutena üksikasjalikumalt tehinguid materiaalse varaga, mittemateriaalse varaga ja teenuseid.

2. Tehingu sooritamise aja määramisel tuleb eelkõige määratleda tehingu eesmärk, st mida tehingu alusel soovitakse saavutada ja millised sooritused on vajalikud tehingu eesmärgi saavutamiseks.

Laenulepingu puhul on tehingu eesmärk ühele poolele (laenusaajale) laenu saamine ja teisele poolele (laenuandjale) laenu andmisest teenimine. Tehingu esmase eesmärgi täitmisel tekib laenusaajal majanduslik muudatus – võimalus kasutada lisaraha ja kohustus see kokkulepitud aja möödudes koos lisaraha kasutamise eest lisanduva tasuga laenuandjale tagastada. Leping loetakse täidetuks tehingu eesmärgi täitmiseks vajalike soorituste tegemisega.

Laenu võtmise ja selle tagasimaksmise korral tuleb lähtuda põhimõttest, et pooled on üldjuhul sõlminud lepingu, mille sisuks on korduvad sooritused (igakuised või kvartaalsed tagasimaksed ja intressimaksed), st tegemist on kestvuslepinguga. Kestvuslepingute puhul saab tehingu tegemise ajaks lugeda aega alates tehingu esmase eesmärgi saavutamisest kuni hetkeni, kui tehingupoolte võetud õigused ja kohustused saavad täidetud.

Seotud isikute vahelise tehingu saab lugeda lõppenuks pärast viimast tehingu eesmärgi täitmiseks vajalikku sooritust, st laenulepingu puhul viimane laenuintressimakse laenuandjale. Tehing loetakse lõppenuks, kui poolte võetud õigused ja kohustused saavad täidetud.

3. Üürilepingu puhul tuleb määratleda, kas pooled on soovinud sõlmida ühekordsele sooritusele suunatud lepingu või on pooled pidanud silmas pikaajalist lepingulist suhet, mille sisuks on korduvad sooritused. Üürilepingu puhul, mis on suunatud korduvate soorituste tegemisele, on tegemist kestvuslepinguga. Lähtudes üldpõhimõttest, saab tehingu soorituse ajaks lugeda aega, mille jooksul tehingu eesmärk saavutatakse.

Tehingu esmase eesmärgi täitmisel läheb üüritav objekt üürniku käsutusse – üürnikule tekib majanduslik muudatus, õigus üüritavat objekti kokkulepitud tasu eest kasutada. Nagu mainitud, saab kestvuslepingute puhul tehingu sooritamise ajaks lugeda aega alates tehingu esmase eesmärgi saavutamisest kuni hetkeni, kui tehingupoolte võetud õigused ja kohustused saavad täidetud.

Ainuüksi üürilepingu sõlmimist ei saa pidada tehingu sooritamiseks, sest tehingu eesmärk ja põhikohustused (üüri tasumine) ei ole täidetud. Nt juhul, kui pooled sõlmivad üürilepingu, kuid üüritava objekti üürniku käsutusse minek ja üüri tasumine toimub kokkulepitud aja pärast, ei saa tehingut lugeda lõppenuks. Samuti ei saa üürileandjale reeglina tekkida kohustust tasuda makse, kui üürileping on sõlmitud, kuid üürnikupoolne kohustus üüri tasuda on täitmata, st üürileandjal ei ole tekkinud majanduslikku kasu.

Samas, kui seotud isikute vahelise lepingu alusel ei olegi üürnikul kohustust üüri tasuda või on kokkulepitud üüritasu alla turuväärtuse, tekib üürileandjal maksukohustus TuMS § 50 lõigete 4 ja 5 alusel tuluosalt, mida ta oleks võinud teenida, kui tehing oleks sõlmitud turuväärtuse tingimustes.

4. Kui tegemist on kestvuslepinguga (igakuised intressi-, üüri- või laenu tagasimaksed), tuleb vormi TSD küsimustik täita ka enne 1. jaanuari 2007 sõlmitud lepingute täitmise kohta ja isikute seotuse tuvastamisel tuleb aluseks võtta lepingu igakordne täitmise aeg.

5. Tulumaksuseaduse § 50 käsitleb dividendidelt ja muudelt (ka varjatud) kasumieraldistelt tekkivat tulumaksukohustust. Viidatud paragrahvi lõiked 4–8 käsitavad seotud isikute vaheliste tehingute turuhinnast erinevate tehinguteväärtuste kaudu varjatud kasumieraldiste tuvastamist ning võimaliku maksukohustuse tekkimist. Rahandusministri määruses nr 53 täpsustatakse seotud isikute vaheliste tehingute väärtuse turuväärtusele vastamise tingimusi ja sellega kehtestatakse nimetatud tehingute asjaolude täiendavad dokumenteerimise reeglid.

Tehingud, millega seoses tekib maksumaksjal TuMS §-le 50 eelnevate sätete alusel maksukohustus (nt turuhinnast kõrgem intressimäär või erisoodustus), siirdehinna regulatsiooni alusel täiendavat maksukohustust ei teki. Kuna nimetatud tehingute puhul on tehinguosaline maksukohustuse täitnud, siis TuMS § 50 lõigete 6 ja 8 alusel kehtestatud määruse kohaselt need tehingud deklaratsioonivormil täiendavalt äramärkimist ei vaja.

Maksukorralduse seaduse § 56 alusel on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Samuti on maksukohustuslane kohustatud pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, andma seletusi, esitama deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitama neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

Seotud isikute vaheliste tehingute väärtuste turuväärtusele vastamise nõue ei ole uus, vaid on kehtivas tulumaksuseaduses olnud alates selle loomisest – 2000. aastast. Rahandusministri määruse nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“ väljatöötamise käigus tegi Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond koostööd nii maksuhalduri kui ka maksumaksjate esindajatega.

Et määruse kohaldamine maksumaksjatele võimalikult lihtsaks teha, on Maksu- ja Tolliamet oma Interneti koduleheküljel avaldanud mitmeid abistavaid materjale. Muuhulgas on jaanuarist 2007 maksuhalduri kodulehekülje kaudu kättesaadav eestikeelne tõlge Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt koostatud siirdehindade määramise juhendist.

Maksuhalduri koduleheküljel on kättesaadav ka selgitus „Vormi TSD muudatus alates 2007. aastast“, kust deklaratsiooni põhivormile lisandunud küsimustele vastamisega hätta jäädes abi saab. Väljatöötamisel on täiendav juhend, mis käsitleb rahandusministri määruse rakendamist siirdehindade määramisel ning selle koostamise aluseks võetakse maksumaksjate enamtõstatatud küsimused.

AIVAR SÕERD
rahandusminister

TEA VARRAK
kantsler



[1] EML pressiteade. Arusaamatu „maksuviktoriin“ maksumaksjatele. – MaksuMaksja, 2007, nr 2, lk 15.


MTA vastus EML küsimusele

MTA selgitab Rahandusministeeriumi vastust

Vastuseks teie järelepärimisele ja lähtudes siin toodud Rahandusministeeriumi vastusest, teatab Maksu- ja Tolliamet oma nõusolekust ministeeriumi vastuses kirjapanduga, kuid soovib lisada täiendava selgituse.

Alates 1. jaanuarist 2007 on maksudeklaratsiooni TSD põhivormil küsimustik kolme küsimusega, mille põhiliseks eesmärgiks loeme maksumaksjate tähelepanu juhtimist siirdehinna turuväärtusega seotud maksukohustuste tekkimise võimalusele.

TSD põhivormile märgitud küsimustik on oluline siirdehinna turuväärtuse määramise protsessis. Seotud isikute vahelise tehingu väärtuse määramine peaks ideaalis toimuma samaaegselt tehingu toimumisega. Kui siirdehind ei ole turuhinnas, kasutatakse maksustamisel tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. Tulumaksuseaduse § 50 lg 5 kohaselt maksustatav summa deklareeritakse vormi TSD lisa 6 real 10.

TSD küsimustik on oluline, et juhtida maksumaksja tähelepanu võimalikule vajadusele hinnata seotud isikutega toimuvate tehingute väärtusi ja võrrelda neid turuväärtusega.

Esimesele küsimusele „Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?“ vastatakse jaatavalt igal maksustamisperioodil, mil on toimunud tehing seotud isikuga, olenemata asjaolust, kas seotud isikutega tehtud tehing on turuhinnas või mitte, ning olenemata maksukohustuse tekkimisest vormi TSD lisa 6 real 10.

Maksustamisperioodil on sooritatud tehing seotud isikuga, kui seotud isikute vaheline kokkulepe tehingu toimumiseks on sõlmitud ja kehtiv. Kui kirjalikku lepingudokumenti ei allkirjastata, loetakse lepingu sõlmimiseks tagasivõtmatu tahteavalduse väljendamist.

Seega ootame laenulepingu korral jaatavat vastust esimesele küsimusele kõikidel kuudel, mil leping kehtib – alates laenulepingu sõlmimisest selle eesmärgi täitmiseni ehk kuni intressidega laenusumma täieliku tagasimaksmiseni. Jaatavalt vastatakse ka kuudel, mil mingeid rahalisi ülekandeid ei toimu.

Üürilepingu puhul vastatakse TSD esimesele küsimusele jaatavalt igal maksustamisperioodil, mil leping kehtib – alates perioodist, mil poolte vahel leping sõlmiti kuni lepingu kohustuste viimase täitmiseni.

Ka juhul, kui laenu- või üürileping on sõlmitud enne 1. jaanuari 2007, vastatakse esimesele küsimusele jaatavalt igal maksustamisperioodil, kuni leping kehtib.

Samane põhimõte toimib ka teenuse osutamise lepingu korral. Loeme, et seotud isikuga on sooritatud tehing igal maksustamisperioodil, mil leping kehtib – alates lepingu sõlmimisest kuni teenuse osutamise lõppemiseni.

Isikute seotuse tuvastamiseks võetakse aluseks igakordne lepingu täitmise aeg. TSD põhivormile märgitud küsimustikule vastavad jaatavalt kõik tehingu seotud osapooled.

IRENA LIPATOVA
MTA maksude osakonna peaspetsialist juhataja asetäitja ülesannetes


  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo