Maksumaksja portaal - Niclas Virin mässab äriühingute tulumaksustamise vastu. Erki Uustalu, Madis Üürikese ja Erki Uustalu kommentaar - 2006 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > mai (nr 5) > Niclas Virin mässab äriühingute tulumaksustamise vastu. Erki Uustalu, Madis Üürikese ja Erki Uustalu kommentaar
Niclas Virin mässab äriühingute tulumaksustamise vastu. Erki Uustalu, Madis Üürikese ja Erki Uustalu kommentaar

Kas te usute äriühingute maksustamisse? Kui ei, siis miks?

Esitad küsimuse viisil, nagu tahaksid teada, kas ma usun jumalasse. Aga tegelikult on see päris hea viis antud küsimust formuleerida. Pärast pensionile jäämist olen alustanud ülikooliõpinguid majandusajaloos, mille vältel soovin ma jõuda äriühingute maksustamise (või ärikasumite maksustamise üldiselt) motiivide ja õigustuste esialgsete jälgedeni.

Ettevõtjaid on maksustatud aegade algusest saati. Mitte just seetõttu, et äri oli alati kasumlik, vaid seetõttu, et see oli koht, kus kuningad ja muud valitsejad said kinni pidada enda jaoks vajalikke kaupu ning teenuseid. Kui tööstuse areng muutis arvepidamise aina vajalikumaks, et käsitleda suuremat kaupade ja teenuste kogust kui väikestes töökodades ning poodides varem liikus, muutus ka kasumi mõiste aina tähtsamaks.

Paljude riikide poliitikud leidsid raamatupidamiskasumis uue baasi, mida maksustada. Selline maksustamine tundus olevat õigustatum kui varasem meetod, sest ettevõtja ja riigi vahel läks jaotamisele ainult tekkinud kasum. Samas on väga vähe tõendeid selle kohta, miks – teoreetilisest vaatenurgast lähenedes – võeti maksustamise aluseks just kasum. Kas selleks oli majanduslik, sotsiaalne, riigirahanduslik või võimuvõitluslik põhjus.

Tegelikkuses paistis Ameerika Ühendriikide föderaalse äriühingute tulumaksu kehtestamise peamiseks põhjuseks 1909. aastal olevat just eesmärk saada administratiivne relv kontrollimaks ja vajadusel võitlemaks suurte korporatsioonide vastu. Sellest ajast alates on kõik harjunud kasumite maksustamisega sedavõrd, et keegi ei tule selle pealegi, et seda küsimärgi alla seada.

Nagu paljud usklikud usuvad jumala olemasolusse, usuvad paljud inimesed ka äriühingu tulumaksustamise vajalikkusesse. Loodu ei paistaks ilma selleta piisavalt täiuslik! Maailm ei saaks selleta hakkama!

Nüüdseks, kui äriühingute maksustamine on eksisteerinud piisavalt kaua, et keegi isegi ei mäleta, millisena maailm varem välja nägi, ollakse arvamusel, et äriühingute maksustamisest loobumisel kaovad kasumid momentaanselt kellegi taskusse või mõnda kahtlasesse maksuparadiisi.

Äriühingu maksustamise vajadust peetakse kui loodusseaduseks. Segadust lisab ka asjaolu, et ka majanduseksperdid ei tõstata kahtlusi äriühingute maksustamise vajalikkuses, olgugi, et nad on alati selle eest väljas, et maks ei tohiks segada majanduslikult ratsionaalset käitumist. Samas on nende võtmesõnaks alati olnud maksusüsteemi konkurentsivõime. Miks nad ei tee sellest lihtsat järeldust – kaota ära maks ja see ei sega enam ka äritegevust.

Põhjus, miks ma olen muutunud äriühingute tulumaksustamise vastaseks, on järgmine. Alustasin oma karjääri maksuinspektorina ja olles hariduselt majandusinimene, kontsentreerusin peatselt äriühingute maksustamisele. Töötasin suurettevõtjate maksustamisega tegelevas osakonnas, muuhulgas aastaid ka selle juhina. Seejärel töötasin 20 aastat, kuni pensionini, juhtiva Rootsi panga maksuosakonna juhina. Olen olnud ka ligi 20 aastat niinimetatud maksuhalduri eelotsuseid väljastava komisjoni liige.

Olles näinud ja rakendanud äriühingute tulumaksustamist kõigist nendest külgedest – maksuhaldurina, maksumaksjana ja maksukohtunikuna – olen aina rohkem jõudnud järeldusele, et äriühingute tulumaksustamine on ühtlasi kahjulik ja mõttetu. Minu seisukohti mõjutas ka äriühingute tulumaksustamise äärmine keerulisus. Ma ei kõhkle ütlemast, et olles töötanud sel erialal üle 40 aasta, ei saa ma süsteemist siiani täielikult aru. Ma ei usu, et ka keegi teine saaks. Loomulikult on üheks põhjuseks sagedased muutused süsteemis. Siiski, tagasi vaadates olen ma üllatunud ja samuti on mul häbi tunnistada, et ma hakkasin äriühingute maksustamises kahtlema alles umbes 10–15 aastat tagasi. Seniajani uskusin sellesse kui loodusseadusesse.

Seejärel hakkasin uurima teemat süsteemsemalt ja sügavamalt. Näen probleemi kolmest aspektist: majanduslikust, õiguslikust/praktilisest ja ajaloolisest/sotsiaalsest aspektist.

Äriühingute tulumaks on majanduslikus mõttes vaid teiste maksude ettemaks. Mida ei maksustata täna äriühingu tasemel, maksustatakse aja jooksul palga- või dividendituluna. Seega on äriühingute tulumaksu kaotamisel vaid osaline ja ajutine mõju. Mingit leket ei teki (kui just keegi varasid ei varasta ega varja väljamakseid maksuhalduri eest).

Kasumit võib küll käsitleda tuluna, kuid see erineb oluliselt palga- või dividenditulust. Selle nimetamine tuluks ei õigusta selle kasutamist sarnase maksubaasina, nagu palga- ja dividenditulu kasutatakse. Ärikasum on rikkuse loomise protsess. Füüsilise isiku tulu on vahend eluks vajalike kulutuste tegemiseks. Ärikasumite ainsaks eesmärgiks on luua majanduslikku tugevust ja hästi tegutsevaid stabiilseid äriühinguid-tööandjaid, et võimaldada suuremat palga- ja dividenditulu tulevikus. Miks peaks sellise positiivse ja soovitava tegevuse tulemuseks olema maksustamine!? See teeb sama välja, kui endale jalga tulistada!

Kahjumlikud äriühingud, s.o majanduslikud parasiidid, kes raiskavad olemasolevaid väärtusi ja vara, ei maksa oma pattude eest midagi! Riigi tulud on suuresti sõltuvad ärikeskkonnast ja kõiguvad suuresti, mis teeb valitsustele raskeks prognoosida oma tulu.

Õiguslikust/praktilisest aspektist vaadatuna on äriühingute maksustamise süsteem ülikeeruline. Rootsi äriühingute tulumaksustamist puudutav regulatsioon on 10 korda pikem kui füüsiliste isikute tulumaksustamist puudutavad õigusaktid. Samas on füüsiliste isikute tulumaksust laekuv summa 10 korda suurem kui äriühingute tulumaksust laekuv.

Paar aastat tagasi läbiviidud uuringus prognoosisin, et ärikasumite maksustamise otsene kulu on umbes 10% laekunud tuludest. Lisades siia veel kulud äriühinguile endile, maksukohtutele ja politseile, samuti maksude segavat mõju ratsionaalsetele majandusotsustele, on kaheldav, kas äriühingute tulumaks toob ühiskonnale väärtust või on see pigem koormaks. Ning veel lisaks, äriühingute tulumaks toob riigile sisse vaid 5% kõigist maksutuludest.

Süsteemi keerulisus ja haldamise raskus suurendavad ka õiguskindlusetust. Äriühingute tulumaksusüsteemi puhul eksisteerib palju tähtsaid juriidilisi kontseptsioone, mida on praktikas suhteliselt raske rakendada. Mis asi on tegelikus elus püsiv tegevuskoht, turuväärtusele vastav hind, ala- ja ülekapitalisatsioon? Ühinemised, jagunemised ja reorganiseerimised tekitavad alati suuri summasid hõlmavaid maksuprobleeme, mis võib protsessi jätkusuutlikkuse küsimärgi alla panna. Rahvusvahelisel tasandil on maksuprobleemid lausa matvad: siirdehindade määratlemine, maksulepingute võrgustiku ärakasutamine, erinevates riikides asuvate kasumite ja kahjumite tasaarvestamine, CFC[1]-sätted, jne. Keerulised maksureeglid aitavad varjata ja muudavad lihtsamaks ka kriminaalse käitumise.

Lõpuks ajaloolist ja sotsiaalset konteksti vaadates on äriühingute maksustamine ainus võimalus primitiivses ühiskonnas. See on koht, kus ressursid asuvad. Füüsilised isikud ei ole kättesaadavad või on nad liiga vaesed ja nende maksustamine on ebapraktiline.

Moodsas ühiskonnas on füüsilised isikud haritud, neil on stabiilne äri, nad töötavad ja saavad palka, nad omavad väärtpabereid või säästavad muul viisil jne.

Äriühingud ja maksuhaldurid omavad kõrgel tasemel aruandlussüsteeme – tihtipeale elektrooniliselt ühendatuid – ja äriühingud saavad väljamaksetelt maksud lihtsalt kinni pidada ja maksuhaldurile üle kanda.

Ainus põhjus äriühingute maksustamiseks paistab olevat, et seda on kogu aeg niiviisi tehtud. Või on äriühingute maksust loobumine poliitiliselt keeruline: inimeste jaoks võib olla raske aru saada, miks miljoneid teenivad äriühingud ei pea maksu maksma; teised riigid võivad pidada sellist maksupoliitikat agressiivseks ja vastumeetmeid rakendada.

Usute hetkel Eestis kehtivasse maksusüsteemi. Milliseid positiivseid aspekte te selles näete? Kas meie süsteem võiks anda eeskuju teistele riikidele?

Nagu sa mu eelmisest vastusest järeldada võisid, pean ma äriühingute maksustamist tagurlikuks, kalliks ja ebavajalikuks. Püüdlused maksustamist vältida on seega igati positiivsed. Eriti riigi poolt, kes teeb kõik, et panna oma tööstus kasvama selleks, et teistele riikidele järele jõuda. Seda kasvu maksudega pidurdada oleks imelik.

Eesti mudel on väga näitlik. Maksud ei takista äriühingute kasvu. Investeerimisotsuste tegemisel ei ole vaja mõelda maksude planeerimise peale, mistõttu puudub täiendav koormus majandusele. Maksud ei häiri jooksvat majandustegevust.

Ainult juhul, kui aktsionärid otsustavad endale dividende maksta, toob see kaasa maksukohustuse. Maksustamine paistab olevat väga lihtne, kuna maksubaasiks on dividendid, mida tavaliselt makstakse välja rahas.

Ma kujutan küll ette, et ka Eesti süsteemis on omad probleemid, kuid te saate samas vältida traditsioonilisele maksusüsteemile omaseid probleeme nagu näiteks varade ja kohustuste hindamine ja varade amortiseerimine.

Ma loodan, et teised riigid järgivad teie eeskuju. Trendi madalamate maksumäärade poole võibki vaadata kui vastust Eesti väljakutsele soodustada majandustegevust ja investeeringuid.

Kas süsteem, mis lubab äriühingu tulumaksu edasilükkamist, võib tuua kaasa ka negatiivseid tagajärgi? Näiteks erinevuse reinvesteeritud ja uue kapitali maksumuses?

Selline süsteem võib tuua kaasa soovi hoida kasumeid äriühingus, selle asemel et neid jaotada – vähemalt psühholoogilistel põhjustel. Loodetakse, et madal kasum on ajutine, juhtkonna vahetus võib tuua kaasa paremad arenguvõimalused jne.

Aga aktsionärid, kes leiavad, et nende osalus äriühingus ei too kaasa piisavat tootlust, peaksid võimalikult kiiresti oma raha sealt välja tõmbama ja parema tootlusega äriühingutesse suunama. Mida kauem nad esialgse investeeringu juurde jäävad, seda rohkem nad kaotavad.

Aga loomulikult, ilma maksuta – olgu selleks äriühingu tulumaks teenimise või jaotamise hetkel – saaks kapital täiesti vabalt investeeringuobjektide vahel liikuda. Ma arvan, et see on ka minu kolleegi Göran Normanni[2] ettepaneku üks tagajärgi. Minu mudeli kohaselt oleks lahenduseks nõustuda reinvesteeritud kasumi maksustamise edasilükkamisega.

Negatiivse mõjuna on pakutud ka head põhjust juhtkonnale õigustada kasumi mittejaotamist, soodustades sellega äriühingu kasvatamist ehk empire building´ut. See võib olla küll juhtkonna huvides, kuid aktsionäride vaatevinklist vaadatuna ei pruugi see olla optimaalne.

Aktsionäride ja juhtkonna vahel eksisteerib alati konkureerivaid arvamusi. Lõppude lõpuks on need siiski aktsionärid, kes otsustavad kasumi jaotamise üle. Aktsionärid, kelle kapitali tootlus ei ole piisav, toimivad ebamajanduslikult, kui üleliigset kapitali äriühingust välja ei võta. Seega on see rohkem aktsionäride ja juhtkonna debatt äriühingu tulevikuperspektiivide, mitte aga maksuplaneeringute osas. Millal me oleme näinud majandusaastaaruannet, kus juhtkond oleks pakkunud välja suurema dividendide jaotamise, kuna äriühingu tegevus on kahjumlik ja tulevikuväljavaated kehvad?

Hetkel on Eestis äriühingute tulumaksukohustus lükatud kasumi jaotamise hetkele. Samas on räägitud sellest, et äriühingute tulumaksu võiks täielikult ära kaotada. Suurimaks mureks oleks seejärel maksulepingute mitterakendumine ja sellest tulenev äriühingute kõrgem maksukoormus välisriikides. Eesti kaotaks maksutulu, samas kui äriühingud peaksid sama maksu maksma välisriikides. Kas selle mure saab lahendada?

Ma usun, et kui te äriühingu tulumaksu täielikult kaotate, peate te maksustama aktsionäre nende poolt saadavate dividendide osas. Tegelikkuses tundub see olevat pigem semantiline küsimus, kas maksustada äriühingut tema kasumi või aktsionäre dividendide osas. Kas tegemist on äriühingu maksustamisega või aktsionärilt tulumaksu kinnipidamisega, sõltub maksuseaduste sõnastusest.

Mina saan aru, et Euroopa Kohus vaatab tõenäoliselt Eesti äriühingu poolt dividendide jaotamisel makstavat tulumaksu aktsionärilt kinnipeetava tulumaksuna ega luba seda seetõttu rakendada. See on probleem. Kas te ei võiks seega – lihtsalt argumenteerimiseks – maksustada teenitud kasumit madala maksumääraga ja seejärel lubada see dividendide jaotamisel rakenduvast tulumaksust maha arvata?

Kui aga Euroopa Kohus loeb teie tulumaksu aktsionäridelt kinnipeetavaks tulumaksuks, siis kas juba praegu ei loe välisriigid Eesti äriühinguid maksuvabaks? Loomulikult võib Eesti kohata teiste riikide vastuseisu CFC sätete alusel, kuid see tähendab ainult seda, et nad maksustavad oma subjekte Eestisse tehtud investeeringute osas. See on miinus, kuid tulemuseks on ainult see, et teie maksusüsteem ei tõmba ligi investeeringuid just nendest riikidest.

Maksu puudumine oleks ikkagi soodne teie investeerimiskliima jaoks. Ning kui te olete kord juba otsustanud äriühingute tulumaksust loobuda, pole põhjust tunda puudust maksust, mida kogutakse nüüd teiste riikide (enne Eesti) seaduste alusel.

Mida arvate füüsiliste isikute proportsionaalsest tulumaksust? Mida öelda kriitikutele, kes peavad progresseeruvat maksumäära õiglasemaks kui proportsionaalset? On teil innovatiivseid ideid füüsiliste isikute tulumaksusüsteemi arendamiseks?

Õiglus on filosoofiline ja poliitiline mõiste. Isegi kui inimesed üldiselt usuvad progresseeruva maksu õiglusesse, teeb majanduselu ise oma korrektiivid maksusüsteemi poolt tekitatud mõjutustesse. See, mis tegelikult tähendust omab, on maksudejärgne tulu. Selleks, et progresseeruv tulumaks tegelikult efektiivselt toimiks, oleks vaja ka riiklikult reguleeritavat palgasüsteemi ja võib-olla isegi tarbimisele tehtavaid kulutuste reguleerimist riigi poolt.

1970-ndatel tuli Rootsi professor Sven-Olof Lodin välja ideega asendada füüsiliste isikute tulumaks progresseeruva kulumaksuga. Tema kirjeldatud kulumaksusüsteem sarnaneb vägagi Eestis kehtiva äriühingute tulumaksusüsteemiga. Miks see idee kunagi ei rakendunud? Kas oleks aeg tema süsteem Eestis kasutusele võtta (s.o kehtestada füüsilistele isikutele äriühingute tulumaksuga sarnane süsteem, kus säästud ja investeeringud on maksuvabad)?

Kulumaksu põhiprobleemiks oli vajadus isikute varasid ja kohustusi täielikult kontrollida, mis oleks võinud ohustada isikute eraelu puutumatust.

Rootsi majandusteadlane Göran Normann on pakkunud välja idee kehtestada Rootsis äriühingutele kassavoogudepõhine maksustamine. Kuidas seda lühidalt kirjeldada? Kas see sarnaneb Eesti praeguse tulumaksusüsteemiga? Kas Rootsi valitsus kaalub seda tõsiselt?

Göran Normann näeb säästudel kolmekordset maksukoormust. Kolmekordsest maksustamisest loobumiseks soovitab ta loobuda mitte ainult dividendide maksustamisest (nii äriühingu kui ka füüsilise isiku tasemel), vaid ka äriühingu tavalise ärikasumi maksustamisest.

Maksustada tuleks ainult “puhast” kasumit. Selle saab saavutada, lubades koheselt/kohe arvata kuludesse tehtud investeeringud ja soetatud põhivara.

Ta seletab oma ideed umbes järgmiselt:

Äriühingute rahavoog

rahavood sisse rahavood välja

1. aruandeperioodi ärikasum (EBITDA) 5. investeeringud põhivarasse

2. laenukohustused 6. finantsvarad

3. intressitulu 7. intressikulu

4. kapitali juurdemaks 8. dividendid

9. maks

Rahavoogudepõhine maksustamine sisaldaks:

1–5 või 8–4 või (1–5) – (7–3) + (2–6).

Rootsit tuntakse eelkõige kui suhteliselt kõrge maksukoormusega riiki, samas kui Eestit süüdistatakse tihtipeale liiga madala maksumäära kasutamises. Kuidas Rootsi avalik arvamus Eesti maksupoliitikasse suhtub?

Ma ei usu, et enamus rootslasi Eesti maksupoliitikast midagi teaks. Eesti on Rootsi investorite jaoks populaarne sihtkoht eelkõige odavama tööjõu tõttu. Samuti on Eesti meie jaoks väga lähedal ja kuni Teise maailmasõjani oli seal suur rootsikeelne elanikkond, mis veelgi lähendab meie suhteid.

Ma usun, et enamus rootslasi suhtub väga positiivselt Eesti püüdlustesse ühiskonda moderniseerida ja aktsepteerib selle saavutamiseks valitud vahendeid. Ning meil on väga hea meel näha, et see toimub kiires tempos.

Olete võtnud aktiivselt osa Rootsi maksureforme teostavatest komisjonidest. Mida olete reforminud ja kuidas on see mõjutanud Rootsi ettevõtjate konkurentsivõimet maailmaturul?

Olin 1970-ndatel toiminud äriühingute tulumaksusüsteemi moderniseerimise valitsuskomisjoni peasekretär. Alates 1940-ndatest oli meil maksusüsteem, mis andis võimaluse maksukohustust edasi lükata spetsiaalsete investeerimisfondide loomise kaudu. Fondis olevat vara võis hiljem kasutada investeeringuteks majanduslanguse perioodidel ja majanduslikult nõrgalt arenenud piirkondades Rootsis. See oli riigi jaoks hea vahend majanduse suunamiseks ja kontrollimiseks. Komitee reformis maksusüsteemi ja lisas täiendavaid meetmeid äriühingute konkurentsivõime tõstmiseks.

1990-ndate maksureformiga läksime aga kaasa rahvusvahelise trendiga asendades kõrge maksumäära ja kitsa maksubaasi laia maksubaasi ja madala maksumääraga.

1990-ndatel olin ekspert ka ühes teises äriühingute tulumaksusüsteemi reformimise komitees, mille eesmärgiks oli viia Rootsi maksusüsteem Euroopa õigusega kooskõlla ja leevendada reorganiseerimistega seotud maksutagajärgi. See oli ka hetk, mil ma hakkasin tegelikult aru saama, kui ebavajalik ja kahjulik äriühingute tulumaksustamine üldse on. Miks otsida lahendusi maksukoormuse alandamiseks, kuid maks siiski säilitada?

See kujunes vägagi keeruliseks ja nagu selgus, tuli seadust ootamatult selgunud ebameeldivate tagajärgede tõttu veel korduvalt muuta. Tõenäoliselt ei ole muudatused sellega veel lõppenud.

Kui lähedalt olete kursis Eesti maksuhalduri tööga? Kuivõrd on Rootsi maksuhaldur rahandusministeeriumist sõltumatu? Kuidas lahendatakse olukorrad, kui maksuhaldur näiteks tõlgendab seadust erinevalt sellest, mida ministeerium seadust valmistades ette nägi?

Eesti maksusüsteemi praktilise poolega ei ole ma kursis. Rootsis on maksuhaldur ministeeriumist formaalselt täielikult sõltumatu. Valitsusasutuste suunised ja kontroll ametite üle on tegelikkuses isegi Rootsi põhiseadusega vastuolus. Parlament võtab seaduse vastu (tavaliselt pärast selle ettevalmistamist valitsuse poolt), valitsus näeb ette selle rakendamise korra ja ametid rakendavad seadust.

Kui isikud ei ole seaduse rakendamisega nõus, on vastuolude lahendamiseks olemas maksukohtud. Seega puudub valitsusel tegelikult õigus seaduste tõlgendamise kohta arvamust avaldada – sellega tegelevad kohtud. Kui valitsus leiab, et seadus ei ole kooskõlas selle esialgse eesmärgiga, võib ta algatada seaduse muutmise.

Kuidas maksuhalduri eelotsuse süsteem Rootsis toimib? Millist kasu see maksumaksjatele toob?

Maksuhalduri eelotsuste süsteemi rakendamiseks on olemas eraldi riiklik komisjon, mida võib võrrelda maksukohtuga.

Komisjoni liikmed nimetab valitsus. Sinna kuuluvad lisaks komisjoni poolt töölevõetud esimehele ja aseesimehele kaks isikut akadeemilisest ringkonnast, üks ettevõtlusringkonnast, üks maksukohtust ja üks maksuhalduri esindaja.

Maksumaksjatel on võimalus keerulistes küsimustes pöörduda komisjoni poole, kes küsib alati ka maksuhalduri arvamust. Eelotsuse saamiseks on hulk eeltingimusi, kuid selle väljastamisel saab see olema maksuhaldurile kohustuslik.

Kui komisjon leiab, et eelotsuse väljastamine ei ole kohane, tagastab ta maksumaksjale taotluse otsust tegemata. Eelotsuse taotlus peab puudutama tegelikke ja tulevasi olukordi ehk komisjon ei aita kaasa maksuplaneeringute skeemide koostamisele jne.

Sellise mudeli on maksumaksjad väga hästi vastu võtnud. Maksusüsteemi keerulisuse tõttu on väga tähtis saada kindlus planeeritavate tehingute osas. Eelotsuse saamiseks on minu arvates väga madal tasu (maksimaalselt 1000 eurot). Seda on palju vähem, kui komisjoni tegevuse finantseerimiseks tegelikult vaja läheb.

Puudusteks on ajakulukas protsess (kuna enne iga otsust tuleb maksuhalduriga konsulteerida) ja eelotsuse väljastamiseks läheb tavaliselt aega 4–6 kuud. Lisaks saavad nii maksumaksjad kui ka maksuhaldurid eelotsuse kohtus vaidlustada, mistõttu võib see menetlust veelgi enam pikendada.

Kui maksumaksja palub maksuhaldurilt arvamust oma tehingu tagajärgede kohta, siis kas maksuhaldur on oma seisukohtadega seotud?

Ei ole. Ainus võimalus siduvat otsust saada on pöörduda eelotsuste komisjoni.

Olete väga aktiivne Rahvusvahelise Maksunduse Ühingu (IFA) Rootsi tugigrupi liige. Kuivõrd edukalt olete saanud oma äriühingute maksustamise või siis mittemaksustamise ideid ühingu kaudu maailmas levitada?

Olen oma ideid presenteerinud arvukatel foorumitel ja ka ajakirjades. Kahjuks on inimesed vägagi skeptilised. Kõige sagedasem reaktsioon minu soovitustele on kartus, et ma võtan inimestelt nende igapäevase leiva.

Olin Rootsi rahvusliku peatüki autor IFA Sydney konverentsil aastal 2003: “Trendid äriühingute/aktsionäride maksustamisel: ühe või kahekordne maks?”. Selles peatükis tõin välja oma argumendid äriühingute tulumaksustamise kaotamise poolt ja sain võimaluse sellel teemal konverentsil ka sõna võtta. Olgugi, et sain kuulajaskonna suure aplausi osaliseks, oli rahvuslike peatükkide põhjal üldkokkuvõtte tegija, kes ka paneelis osales, minu arvamuste suhtes negatiivsel seisukohal.

Erki Uustalu
EML juhatuse liige

Niclas Virin – Eesti maksusüsteemi tugev toetaja

Isiklikult tunnen Niclast umbes 10 aastat, kuid tean, et ta on olnud väga kompetentne maksuala asjatundja juba mitukümmend aastat. Niclas on terve oma professionaalse elu olnud pühendunud maksuküsimustele. Pärast ülikooli lõpetamist majandusalal töötas ta esimesed 20 aastat riigiteenistuses, seda nii Rootsi maksuametis kui ka maksukohtutes.

Seejärel töötas ta 20 aasta vältel kuni pensionile jäämiseni vastutaval kohal Svenska Handelsbankenis. Alguses tegeles ta panga klientide corporate finance probleemide lahendamisel, hiljem sai ta vastutavaks kogu panga maksuküsimuste lahendamisel.

Rootsis on tava, et enne suuremate reformide läbiviimist viiakse lahendamist vajavas küsimuses läbi sõltumatu uuring, kuhu kaasatakse erialaeksperte. Niclas kutsuti osalema näiteks 1975–1978 aastatel läbiviidavas uuringus, mille eesmärk oli luua uus tulumaksusüsteem Rootsi äriühingutele. Ka hiljem on tema erialaseid teadmisi kasutatud mitmete riiklike uuringute läbiviimisel.

Eestis viimasel ajal rohkelt kõlapinda saanud maksuhalduri eelotsuste süsteem on Rootsis täiesti olemas. Rootsis toimib see kohtusarnase institutsiooni kaudu, kuhu maksmaksja võib enne tehingu läbiviimist pöörduda oma konkreetse maksuküsimusega ja talle antud seisukohtadest ei saa maksuhaldur taganeda. Niclas on olnud selle kohtu liige aastatel 1985–2005, mil ta samaaegselt töötas ka pangas.

Niclas avaldab erialastes ajakirjades hulgaliselt maksualaseid küsimusi lahkavaid artikleid. Ta on pikemat aega olnud vaimustunud Eesti maksusüsteemist ja eelkõige äriühingute tulumaksustamise süsteemist Eestis, mistõttu olen tema palvel olnud kutsutud esinema mitmetele seminaridele Rootsis ja aidanud kaasa mitmete samateemaliste artiklite avaldamisele.

1990. aastast on ta Rahvusvahelise Maksuühingu IFA (International Fiscal Association) Rootsi filiaali juhatuse liige ja ta oli ka üks eestvedajatest, tänu kellele sai teoks IFA-Eesti asutamine Tallinnas.

Leian, et Niclas Virin on tänu oma teoreetilistele ja praktilistele kogemustele väga suur maksuekspert ning Eesti lihtsa ja läbimõeldud maksusüsteemi suur sõber.

Madis Üürike
Eesti rahandusminister 1992–1994

Äriühingute tulumaksusüsteemi võimalik tulevikukuulutaja

Minu esimene kokkupuude Niclas Viriniga toimus 6 aastat tagasi, kui ta külastas koos Peter Sundgreniga Eestit, et aidata meil panna alus Rahvusvahelise Maksuühingu (International Fiscal Association) Eesti tugigrupile, mis on tuntud eelkõige IFA-Eesti nime all.

Olles töötanud aastaid maksunduse valdkonnas nii maksuhalduri, maksumaksja kui ka õigusemõistja rollis, on ta veendunud selles, et äriühingute tulumaksustamine senisel kujul ei ole mõttekas ja sellest tuleks loobuda.

Eestis 2000. aastal läbiviidud tulumaksureform on Niclase sõnul olnud just õige samm selles suunas. Ta on ka väitnud, et Eesti praegust maksusüsteemi võibki sisuliselt käsitleda kui süsteemi, kus äriühingute tulumaks puudub, sest majandusliku sisu kohaselt võiks dividendidelt tasutavat tulumaksu käsitleda ka praegu aktsionäride maksukohustusena.

Eeltoodust tulenevalt on Niclas tõenäoliselt üks suuremaid Eesti maksusüsteemi eest kõnelejaid ja võitlejaid väljapoolt Eestit. Ka IFA-Eesti asutamine sai alguse just sellest, et Niclas soovis tagada meie maksusüsteemi tutvustamise 2003. aastal Sydney’s toimunud Rahvusvahelise Maksuühingu aastakoosolekul ja selle tarbeks koostatud konverentsimaterjalides.

Hiljem oleme kohtunud temaga mitmetel rahvusvahelistel seminaridel, kus Eesti tulumaksusüsteem jutuks on olnud. Viimaseks huvitavaks Niclase poolt korraldatud ürituseks võib pidada käesoleva aasta 25. aprillil Stockholmi Majanduskõrgkoolis toimunud seminari, kus toimus debatt teemal äriühingu tulumaksu ärakaotamine (ettekandja Niclas Virin), alternatiivina üleminek rahavoogude põhisele maksustamisele (Göran Normann) ja Eesti kogemused äriühingute tulumaksusüsteemiga (Erki Uustalu).

Mulle on meeldinud Niclase juures tema vankumatu veendumus oma ideede eest seismisel ja nende propageerimisel. Arvestades käimasolevat debatti Eesti praeguse äriühingute tulumaksusüsteemiga jätkamise võimaluste ja alternatiivide üle, leidsin, et just Niclase seisukohad oleksid väärt MaksuMaksjas kajastamist. Kes teab, kuid võib-olla ongi just tema nägemus äriühingute tulumaksusüsteemide tuleviku osas just see, mis meid ees ootab.

Erki Uustalu
EML juhatuse liige


[1] Madala maksumääraga territooriumitel asuvate äriühingute osanike maksustamist puudutavad sätted.

[2] Rootsi majandusteadlane, kes leiab, et praeguse äriühingute maksusüsteemiga seonduvad probleemid lahendaks suurel määral rahavoogudepõhine maksustamine.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo