Maksumaksja portaal - Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik tõhustab ja lihtsustab kohtumenetlust. Birgit Punison - 2006 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > veebruar (nr 2) > Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik tõhustab ja lihtsustab kohtumenetlust. Birgit Punison
Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik tõhustab ja lihtsustab kohtumenetlust. Birgit Punison


1. jaanuaril 2006 jõustunud uus tsiviilkohtumenetluse seadustik[1] tõi kaasa olulisi muudatusi eelkõige tsiviilasja hinn1as ja menetluskulude regulatsioonis ning tutvustas tsiviilkohtumenetluse uusi menetlusliike. Neist kõige olulisemaks võib pidada maksekäsu kiirmenetlust, millest järgnevalt lähemalt juttu tuleb.

Lisaks on alates 2006. a toimunud olulised muutused kohtualluvuses. Ära on kadunud Tallinna ja Narva linnakohus ning senised maakohtud on koondatud kohtumajadena nelja suure maakohtu alla – Harju, Tartu, Viru ja Pärnu maakohus. Nii tuleb näiteks hagi esitamisel Tallinnas elava kostja vastu märkida kohtualluvusena Harju Maakohtu Kentmanni tänava kohtumaja (endine Tallinna Linnakohus) või Võru kohtualluvusega kostja vastu hagi esitamisel Tartu Maakohtu Võru kohtumaja. Senised neli halduskohut on samuti koondunud kohtumajadena Tallinna ja Tartu halduskohtu alla.

Oluline on märkida, et seoses kohtusüsteemi ümberkorraldamisega on muutunud ka riigilõivude viitenumbrid. Kontodest ja viitenumbritest saab ülevaate Justiitsministeeriumi kohtute koduleheküljelt[2] ja Rahandusministeeriumi koduleheküljelt[3].

Tsiviilasja hinna regulatsioon märksa põhjalikum

Uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) sisaldab endisest oluliselt põhjalikumat tsiviilasja hinna määramise regulatsiooni, tõusnud on kassatsioonkautsjoni suurus (1% tsiviilasja hinnast, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni) ja uudsena tuleb rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasuda kautsjoni kuni 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest.

Kui varem kehtinud TsMS reguleeris hagihinnaga seonduvat vaid ühes paragrahvis, siis uus seadus pühendab tsiviilasja hinnale terve peatüki. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind endiselt nõutava rahasummaga, oluliselt on aga täienenud teiste hagide hinna määramise põhimõtted. Näiteks on TsMS § 131 lg 1 kohaselt osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist (varem maksti selliselt hagilt riigilõivu 60 krooni). Seega on selge, et äriühingute organite otsuste vaidlustamine on muutunud oluliselt kallimaks.

Eraldi regulatsioon on olemas ka näiteks kasutuslepingutega (üürileping ja rendileping) ning tüüptingimuste kasutamise lõpetamisega seotud vaidluste hagihinna määramiseks (vt TsMS §-d 122–137).

TsMS rakendamisega muutusid ka riigilõivumäärad. Madamala hinnaga hagide puhul on kohtusse pöördumine läinud kallimaks – kuni 5000 krooni suuruste hagide puhul kehtib olenemata summast ühtne riigilõiv 250 krooni. Kõrgema hinnaga hagide esitamine on aga läinud odavamaks – näiteks oli varem 1 000 000-kroonise hagihinna puhul riigilõiv 46 000 krooni, nüüd aga 37 750 krooni.

Muutunud menetluskulude jaotuse regulatsioon

Menetluskuludega seoses on oluline teada ka seda, et uue TsMS kohaselt ei määra kohus enam vaidlust lahendades kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kohus näeb kohtuotsuse või –määruse resolutsioonis ette üksnes selle, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ja määrab vajaduse korral kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda eraldi menetluses asja lahendanud I astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavale avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Menetluskulude sissenõudmiseks tuleb vajadusel kohtutee seega uuesti jalge alla võtta.

Advokaadi, muu lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamiseks on Vabariigi Valitsus kehtestanud kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad[4]. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS kohaselt mõistis kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis hinnaga hagi puhul ulatusid kuni 5%-ni hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast ja hinnata hagi puhul olid kohtu määramisel.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärad võimaldavad sisse nõuda oluliselt suuremaid õigusabikulusid ja arvestavad paremini reaalselt kantud õigusabikulude suurust.

Enne 1. jaanuari 2006 algatatud menetluste puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele varem kehtinud TsMS-is sätestatut.

Maksekäsu kiirmenetlus lihtsustab rahaliste nõuete sissenõudmist

Maksekäsu kiirmenetluse näol on tegemist sisuliselt hagimenetlust ennetava ja formaliseeritud menetlusega, mille eesmärgiks on kiirelt täitedokumendi (maksekäsu) saamine. Eriti atraktiivne on maksekäsu kiirmenetlus kindlasti paljude tarbijatega ettevõtete jaoks lepingutest tulenevate nõuete esitamisel (nt lepingud elektrienergia ja vee müügiks, mobiilside teenuse osutamiseks).

Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib TsMS 49. peatükk. Maksekäsu kiirmenetlus toimub justiitsministri poolt kinnitatud vormis[5] avalduse esitamisega kohtule. Avalduse vorm koos selle täitmise juhistega on kättesaadav Justiitsministeeriumi koduleheküljel[6].

Maksekäsu kiirmenetluses on võimalik lahendada avaldusi, milles esitatud rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks ja mille nõudesumma ei ületa 100 000 krooni. Viimane piirang kehtib TsMS rakendamise seaduse[7] kohaselt kuni 1. jaanuarini 2010.

Maksekäsu kiirmenetluses ei lahendata mittevaralise kahju nõudeid, pankrotivõlgniku vastu esitatud nõudeid ja abieluvara jagamisest tulenevaid raha maksmise nõudeid. Rakendusseaduse kohaselt ei toimu kuni 1. jaanuarini 2010 maksekäsu kiirmenetlust ka lepinguväliste nõuete (nt alusetu rikastumisega seotud nõuded) ja lepingust tulenevate kõrvalnõuete (nt viiviste) osas ulatuses, mis ületavad põhinõuet.

Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates seitsme päeva jooksul ja teeb määrusega võlgnikule makseettepaneku. Võlgniku poolt vastuväidete esitamisel jätkub maksekäsu kiirmenetlus tavalise hagimenetlusena, kui avalduse esitaja pole soovinud vastuväite esitamisel menetluse lõpetamist. Juhul, kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, annab kohus maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsk on koheselt sissenõutav ja see pööratakse täitmisele sundtäitmise üldises korras.

Maksekäsu kiirmenetlus aitab kokku hoida nii sissenõudja aega kui ka raha ning lihtsustab oluliselt kohtumenetlust sellistes vaidlustes, kus kostja on passiivne ega tunne menetluse vastu huvi või üritab seda venitada.

Kohus soosib lihtsustatud menetlusi ja kompromissi

Uus TsMS võimaldab tsiviilvaidlusi lahendada nii suulises kui ka kirjalikus menetluses. Hagejal ja kostjal tuleb nüüdsest kohtule alati teatada, kas nad soovivad asja arutamist kohtuistungil või on nõus kirjaliku menetlusega. Uudsena on sisse toodud ka lihtmenetlus (TsMS § 405) ja dokumendimenetlus (TsMS § 406), mis mõlemad võimaldavad lihtsamate vaidluste oluliselt kiiremat lahendamist.

Lihtmenetluse korras võib kohus asja lahendada omal algatusel, eeldusel, et hagihind ei ületa 20 000 krooni. Lihtmenetluses peab kohus järgima üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Dokumendimenetlust kasutatakse vekslist ja tšekist tuleneva raha maksmise hagi ning hüpoteegist või laevahüpoteegist tuleneva sundtäitmise läbiviimiseks. Dokumendimenetluses arvestatakse tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja poolte vande all antud seletusi. Dokumendimenetlus eeldab hageja vastavat taotlust.

Seetõttu on uues TsMS-is pandud väga suurt rõhku ka kompromissile. Nii on näiteks juba üldpõhimõttena TsMS § 4 lõikes 4 sätestatud, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kohtul on seejuures õigus esitada ise pooltele kompromissilepingu projekt.

Kompromissi sõlmimist soodustatakse ka sellega, et menetluse lõpetamisel kompromissiga tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Kompromissiga võib asja lõpetada kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni, seega on kompromissi sõlmimine võimalik ka juba Riigikohtusse jõudnud vaidluse puhul.

Esindusõiguse piirangud tsiviil- ja halduskohtumenetluses

Uus TsMS muutis mõnevõrra ka esindaja regulatsiooni tsiviilkohtumenetluses. TsMS-is esindaja kohta sätestatut kohaldatakse ka halduskohtumenetluses niivõrd, kuivõrd see ei ole halduskohtumenetluse seadustikus[8] (HKMS) teisiti reguleeritud.

TsMS § 218 kohaselt võib sarnaselt varem kehtinud regulatsiooniga lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaat, prokurist, üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel, menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa ning muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

Juba alates 1. märtsist 2005. a kehtib nõue, mille kohaselt ei või lepinguliseks esindajaks olla mitte igasugune õigusteadmistega muu isik, vaid üksnes see, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. Nimetatud nõue peaks tagama kohtumenetluse efektiivsuse kasvu, kuna menetluses osalevad üksnes professionaalid.

Sarnaselt varasema regulatsiooniga, võib TsMS § 218 lg 2 kohaselt kohtus menetlusosalise esindajaks olla ka menetlusosalise töötaja või teenistuja. Neile ei laiene juriidilise kõrghariduse nõue, kuid uue TsMS kohaselt on kohtul õigus hinnata, kas nende teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks on piisavad selleks, et lubada neil kohtumenetluses osaleda.

Riigikohtusse jõudnud hagimenetluses saab menetlusosaline osaleda üksnes vandeadvokaadi vahendusel (hagita menetluses võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ka menetlusosaline ise või tema advokaat). Varemkehtinud TsMS kohaselt kehtis vandeadvokaadiga seotud piirang üksnes juhul, kui menetlusosaline soovis Riigikohtus lepingulist esindust. Menetlustoiminguid võis isik teha ka ise. Nüüd toimub aga igasugune suhtlemine Riigikohtuga vandeadvokaadi vahendusel. Seega ei ole enam võimalik ilma lepingulist esindajat palkamata Riigikohtusse pöörduda ega sealses menetluses osaleda.

Halduskohtumenetluses võib menetlusosaline aga ka ise Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada. Kui soovitakse võtta lepinguline esindaja, peab selleks olema kas vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi (HKMS § 14 lg 5 ja § 51 lg 1).

Lepingulise esindaja asemel võib menetlusosaline uue TsMS § 228 kohaselt menetluses kasutada ka nõustajat. Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, nõustaja ei saa aga iseseisvalt teha menetlustoiminguid (nt hagi esitamine) ega esitada taotlusi. Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tsiviilkohtumenetluse uue regulatsiooni eesmärk on paljuski kohtumenetluse efektiivsuse suurendamine ja lihtsustamine, mis väljendub eelkõige erinevate liht- ja kiirmenetluste kasutamise võimaluses. Kohtusse pöördumisel on vaja aga edaspidi hoolikalt jälgida tsiviilasja hinna ja menetluskuludega seonduvat regulatsiooni ning valida õige kohtualluvus.

Birgit Punison

Advokaadibüroo Straus & Partnerid OÜ

vandeadvokaadi abi



[1] RT I 2005, 26, 197; 71, 549.

[4] Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja või nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“. RT I 2005, 68, 534.

[5] Justiitsministri 28. detsembri 2005 määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. RTL 2006, 5, 77.

[7] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus. RT 2005, 39, 308.

[8] RT I 1999, 31, 425; 2005, 39, 308.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo