Maksumaksja portaal - Ettevõtlustulude deklareerimisest. Gaily Kuusik - 2006 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > veebruar (nr 2) > Ettevõtlustulude deklareerimisest. Gaily Kuusik
Ettevõtlustulude deklareerimisest. Gaily Kuusik

Tulumaksuga maksustatakse kõik ettevõtlusest saadud tulud, millest on tehtud tulumaksuseaduse[1] (TuMS) §-des 32–35 lubatud mahaarvamised[2]. Füüsilisest isikust ettevõtjad peavad deklareerima oma ettevõtlusest saadud tulu vormil E. Vorm E esitatakse koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga A maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Deklaratsiooni esitamine

Tuludeklaratsiooni vorme A ja E sai paberkandjal esitada juba varem, kuid alates 15. veebruarist saab deklaratsioonid esitada ka elektroonselt e-maksuametis. Hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtaega peab Maksu- ja Tolliamet esitama maksuteate. Juurdemaksmisele kuuluv tulumaks tuleb tasuda hiljemalt 2. oktoobriks 2006.

Lisaks FIE-dele peavad vormi E esitama ka isikud, kes ei ole end maksuhalduri juures või äriregistris registreerinud, kuid on saanud ettevõtlustulu. Ettevõtlust iseloomustab eelkõige iseseisev majandustegevus, turul osalemine, investeeringud ja eesmärk teenida kasumit. Isik, kes pole ennast registreerinud, ei saa teha oma tuludest muidu FIE-dele lubatud mahaarvamisi[3].

FIE peab vormid A ja E esitama ka juhul, kui:

· ettevõtlustulu puudus;

· ettevõtlustulu oli väiksem kui maksuvaba tulu;

· ettevõtlus oli maksumaksja poolt peatatud;

· ettevõtlus oli maksumaksja poolt 2005. aastal lõpetatud.

FIE raamatupidamine

Vastavalt raamatupidamise seaduse[4] §-le 2 on FIE-l ka raamatupidamise kohustus. FIE võib valida, kas pidada arvestust kassa- või tekkepõhiselt, kuid tuludeklaratsiooni vorm E täidetakse kassapõhiselt, seega võetakse ettevõtluse tulud ja kulud maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus või kulutus tehti. Kassapõhise arvestuse puhul tasuks ära märkida ka asjaolu, et kõik tulud ja kulud võetakse arvesse koos käibemaksuga, samuti läheb kassapõhiselt arvesse käibemaksu tasumine ja tagastamine.

Juhul, kui FIE peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust, peab ta oma raamatupidamisarvestuse iga aasta lõpus korrigeerima kassapõhiseks tulude-kulude arvestuseks, sest vorm E täidetakse alati kassapõhiselt ning kulude ja tulude arvestus peab kokku minema FIE raamatupidamisega.

Rendi- ja üüritulu

Rendi- ja üüritulu maksustamisel saab maksumaksja valida, kas tegemist on tema ettevõtlusega või mitte. Vormil E tuleks rendi- ja üüritulu deklareerida juhul, kui üürimine või rentimine on isiku ettevõtluseks.

Kui tegemist on ettevõtlustuluga, siis saab maksumaksja rendi- ja üüritulude saamiseks tehtud kulutused oma maksustatavatest tuludest maha arvata ning maksustamisele kuulub vaid tulude ja kulude vahe ning saadud tulem maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga (võimalik on ka kohustusliku kogumispensioni makse kohustus, kui isik on kohustatud isik).

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui maksumaksja on oma ettevõtluse kuludesse arvestanud kinnistute soetamise ja haldamisega seotud kulud, siis tuleb lugeda ka kinnistutest tulenevad tulud ettevõtluse tulude hulka[5].

Rendi- ja üüritulu saajaks võib olla ka füüsiline isik, kes ettevõtlusega ei tegele. Sel juhul ei saa isik teha mahaarvamisi, kuid samas ei pea ta teenitud tuludelt ka sotsiaalmaksu tasuma. Samuti tasuks inimestel mõelda ka oma vara võimalikule müügile, sest kui vara ettevõtluses ei kasutata, siis kinnisvara hilisemal müügil ei tule sellelt sotsiaalmaksu tasuda. Kui vara soetamisel tehtud kulud aga ettevõtlustulust maha arvata, siis on vara müügist laekuv tulu ettevõtlustulu ning sellelt tuleb ka vastavad maksud maksta.

Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist[6]. Väärtpaberite võõrandamisel on tegemist kasuga vara võõrandamisest ja see deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A real 6.1.

Ettevõtluses kasutatud vara võõrandamine

Ettevõtluses kasutatud vara isiklikku tarbimisse võtmine on tulumaksuseaduste mõistes vara võõrandamine. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, peab ta isiklikku tarbimisse võetud varalt tasuma ka käibemaksu omatarbelt, juhul kui ta on nendelt kaupadelt eelnevalt sisendkäibemaksu maha arvanud. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks vastava lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.

Kui maksumaksja müüb vara, mille soetamismaksumuse on ta oma ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks. Vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule[7].

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et ettevõtlusega võib tegemist olla ka siis, kui vara soetamise hetkel ei olnud veel kavatsust seda vara ettevõtluses kasutada või ettevõtluse käigus müüa. Seetõttu ei saa ka vara müügi maksustamist seada sõltuvusse ainuüksi sellest asjaolust, kuidas maksumaksja on oma raamatupidamises kajastanud vara soetamist.

Kuna füüsilisest isikust ettevõtja vara ei ole eraldatud tema kui füüsilise isiku muust varast, siis ei pea ettevõtja fikseerima algselt muuks otstarbeks soetatud vara kasutuselevõtmist ettevõtluses. Kinnistute ostu- ja müügitehingute vormistamine ja tehingute tsiviilõiguslik sisu ei sõltu sellest, kas tehingu pool tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või mitte[8].

Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine[9]. Saadud vara soetamismaksumus on äriühingu jaoks null, kuid FIE tehtud mitterahaliselt sissemakselt sotsiaalmaksu tasuma ei pea, kuigi sisuliselt on tegemist vara võõrandamisega. Mitterahalist sissemakset ei maksustata, vaid toimub tagasiarvestus, sest vara ei kasutata enam ettevõtluses, aga vara soetamiseks tehtud kulud oli tuludest maha arvatud.

Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null[10].

Stipendiumid ja toetused

Ettevõtlusega seoses saadud rahalised toetused ja stipendiumid tuleb kajastada ettevõtluse tuludes. Seega tuleb deklareerida ka näiteks PRIA-lt saadavad toetused. Saadud toetused ja stipendiumid on ettevõtluse tulud ning neist saab teha ka mahaarvamisi. Maksustamise seisukohalt on oluline, et maksuvabade tulude arvel tehtud kulutusi ei saaks maha arvata maksustatavatest tuludest.

Välismaalt saadud tulud

FIE tulude puhul tuleb teha vahet ettevõtluse tuludel ja muudel tuludel. Vajadus tulude eristamiseks on tingitud mahaarvamiste tegemise võimalikkusest. Seega saab isik, kes tulu teenimiseks tegi kulutusi ka välismaal, need oma ettevõtlustulust maha arvata.

Kõik välisriigist saadud isiku ettevõtlusega seotud tulud kajastatakse vormi E tabelis 1. Ettevõtlusega mitteseotud tulud kajastatakse aga vormi A lisalehel. Välisriigist välisvaluutas saadud tulud kajastatakse deklaratsioonis välisvaluutas ja tulu arvutatakse ümber Eesti kroonidesse tulu saamise päeval kehtinud Eesti Panga kursiga. Seepärast tuleb deklaratsioonis kajastada ka tulu saamise päev.

Erinevalt tavalisest füüsilisest isikust, ei ole FIE välismaal teenitud palgatulul maksuvabastust, vaid välisriigis tasutud tulumaks arvatakse Eestis tasutavast tulumaksust maha.

Mahaarvamised ettevõtlustulust

Mahaarvamisi oma ettevõtlustuludest saavad teha vaid registreeritud ettevõtjad[11]. Füüsilised isikud saavad registreerida end ettevõtjaks kas kohalikus maksu- ja tollikeskuses või äriregistris. EML seisukoht on, et mahaarvamiste seotus registreerimisega ei ole põhjendatud ja tuleks ära kaotada. Lähtudes maksevõimelisuse printsiibist, peaks kulutuste tegemisel piisama selle seotusest ettevõtlusega.

Kuludokumendid

Maksumaksja võib oma ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul ettevõtja enda poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud[12]. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva tulu saamise eesmärgil või on vajalik ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kui tehtud kulutus on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, tuleb kulutuse tuludest mahaarvamisel kasutada proportsiooni.

Igasuguse kulu mahaarvamise aluseks on eelkõige dokument. Selleks, et maksumaksjal oleks õigus kulutusi oma tuludest maha arvata, peab olema tegemist korrektselt vormistatud kuludokumentidega.

Riigikohus on rõhutanud, et FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ei pea täitma käibemaksuseaduses arvetele sätestatud nõudeid, vaid piisab raamatupidamise seaduse üldnõuetest. Sellest tulenevalt ei ole raamatupidamise algdokumendil nõutav märkida tehingu mõlema poole nimesid ja aadresse, oluline on tehingu teise poole (müüja) nime ja aadressi olemasolu.

Kulutuse teinud maksumaksja (ostja) on alati tuvastatav, sest dokument on maksumaksja valduses ning seda on kajastatud maksumaksja raamatupidamises ja maksuarvestuses. Samuti ei pea raamatupidamise algdokumendil olema müüja allkirja[13].

Kui füüsilisest isikust ettevõtja on abielus, saab ta oma ettevõtluse tulust maha arvata üksnes enda poolt tehtud kulutusi, ka siis, kui kulutus tehti abikaasade ühisvara arvel ja soetatud vara kuulub samuti ühisvara hulka. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluse tulude ja kulude raamatupidamis- ja maksuarvestus on iseseisev sõltumata sellest, kas ettevõtluses kasutatav vara kuulub lahus- või ühisvara hulka. Seetõttu peab ettevõtlusega seotud kulutust tõendavale kuludokumendile olema märgitud kulutuse tegijana abikaasa nimi, kes on füüsilisest isikust ettevõtja.

Kui ettevõtlusega seotud kulutus on tehtud teise abikaasa poolt, siis tuleb täiendavalt vormistada dokument kulutuse jagamise või hüvitamise kohta. Kulutuse jagamise või abikaasale hüvitamise kohta koostatud kirjalik dokument peab vastama raamatupidamise algdokumendi nõuetele. Sellise algdokumendi kui tõendi kontrollimise ja hindamise õigus on nii maksuhalduril kui ka kohtul[14].

Üheks füüsilisest isikust ettevõtjate levinud probleemiks on kindlasti tehingud abikaasade vahel. Kuigi maksuhalduri karm pilk selliseid tehinguid alati jälgib, ei tähenda see, et tegemist oleks keelatud tehingutega. Abikaasad peaksid lihtsalt jälgima, et arved oleks vastavuses nõuetega ja maksuhaldurile suudetaks tõestada ka tehingu tegelikku toimumist.

FIE-del tasuks meelde jätta, et Maksu- ja Tolliametisse deklaratsiooni esitama minnes ei pea kõiki kuludokumente kaasa vedama. Kui peaks tekkima vajadus kulutuste tõendite järele, võtab maksuhaldur maksumaksjaga ise ühendust.

Kulude seotus ettevõtlusega

Kui senini on jäänud mulje, et FIE-d saavad oma kuludesse kanda mida iganes, olgu selleks siis reis Kanaaridele või naabri uus diivan, siis päris nii see ei ole. Selleks, et tunnistada kulutus ettevõtlusega seotuks, peab olema tõendatud seos tehtud kulutuse ja sama isiku ettevõtluse eesmärgi vahel. Kulutus on ettevõtlusega seotud, kui selle kulutuse tegemine oli otseselt tingitud maksumaksja ettevõtlusest ja see oli vajalik tema ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks. Iga üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata ettevõtluse sisust lähtudes. Tuleb arvestada, et tõendiks kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta ei pruugi olla asjaolu, et maksumaksja oli seadusest või lepingust tulenevalt kohustatud seda kulutust tegema[15].

Ettevõtlusega vaid osaliselt seotud kuludest saab maha arvata ainult ettevõtlusega otseselt seotud osa, kusjuures maksumaksja on kohustatud ise iga ettevõtluses tehtava kulutuse puhul määrama, kas see on seotud ettevõtlusega täies ulatuses või osaliselt. Samas ei saa unustada asjaolu, et Maksu- ja Tolliametil on alati õigus proportsiooniarvestust kontrollida ja muuta. Seega – mida korrapäratumalt raamatupidamist peetakse, seda lihtsamalt saab Maksu- ja Tolliamet oma äranägemise järgi maksu määrata.

Kui kuludokumendile märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid. Tõendiks on ka maksumaksja seletus. Täiendavaid tõendeid tuleb maksumaksjal esitada ka siis, kui maksuhalduril on kulutuse ettevõtlusega seotuse osas põhjendatud kahtlus[16].

Maksumaksjad peaksid kulutuste kuludesse kandmisel meeles pidama kaht olulist tähtaega – 3 ja 6 aastat. Tegemist on maksusumma määramise aegumistähtajaga, ehk siis perioodiga, mille jooksul Maksu- ja Tolliametil on õigus kontrollida maksude tasumise õigsust ning vajadusel ka täiendavalt maksu määrata. Kui üldjuhul saab maksuhaldur maksu määrata kuni 3-aastase perioodi kohta, siis tahtlikult maksusumma tasumata jätmise korral on aegumistähtaeg 6 aastat.

Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati[17].

Ära mainida tasuks ka kahjumit edasi kandvad FIE-d. Neile siis teadmiseks, et kahjumi edasikandmisel algab aegumisperiood kahjumi deklareerimisest[18].

Piirangud kulutustele

Kulutustele on sätestatud ka piirangud[19]. Ettevõtlustulust saab maha arvata külaliste või äripartnerite vastuvõtuga seotud dokumentaalselt tõendatud kulutusi vaid kuni 2% ulatuses ettevõtlustulust, millest on tehtud lubatud mahaarvamised.

Teine piirang on seotud erisoodustustega – kulutusi saab tuludest maha arvata alles siis, kui sellelt on tasutud tulumaks.

Täiendav mahaarvamine põllumajandusega tegelevatele FIE-dele

FIE võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulust, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, veel täiendavalt maha arvata 45 000 krooni. Antud mahaarvamisele on seatud ka piirang – mahaarvamine ei saa olla suurem, kui vormi E real 3 näidatud ettevõtluse positiivne tulem.

Erikonto

Erikonto kasutamine peaks nutikamatele FIE-dele olema juba igapäevane, eriti arvestades Eesti langevat tulumaksumäära. Nimelt ei kuulu tulumaksuga maksustamisele FIE erikontol olev summa ja selle kasv[20].

Erikontol oleva summa kasv arvatakse FIE ettevõtlustulust maha, kui:

· erikonto on avatud pärast 1. jaanuari 2001;

· erikontole kantakse ettevõtluse tulu või ettevõtlusega seotud, seaduse alusel saadav toetus[21] hiljemalt 10 tööpäeva jooksul tulu laekumisest;

· erikontol oleva summa kasv ei ületa sama perioodi maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu, millest on juba tehtud lubatud mahaarvamised.

Erikonto kahanemine liidetakse maksumaksja selle perioodi ettevõtlustulule, millal raha erikontolt välja võeti ja maksustatakse tulumaksuga.

Varasemate aastate kahjumi edasikandmine

Tulumaksuseaduses[22] nähakse füüsilisest isikust ettevõtjatele ette võimalus edasi kanda oma ettevõtlustulu ületavate kulude summa kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile. Edasikantavad kulud võetakse arvele aastate kaupa vastavalt tekkimisjärjekorrale.

Kohustuslik kogumispension

Kohustusliku kogumispensioniga liitunud füüsilisest isikust ettevõtjal on kohustus tasuda 2005. aastal oma ettevõtluse maksustatavalt tulult (vormi E real 12 kajastatud summalt) 2% kohustusliku kogumispensioni makseid.

Tasumisele kuuluva kohustusliku kogumispensioni makse kohta esitab Maksu- ja Tolliamet ka maksuteate vähemalt 30 päeva varem ja makse tuleb tasuda 2. oktoobriks 2006. Ettevõtlustulust kohustusliku kogumispensioni makset maha arvata ei saa, see deklareeritakse järgmisel aastal esitatava tuludeklaratsiooni vormil A.

Sotsiaalmaks

2005. aastal oli FIE minimaalne sotsiaalmaksukohustus 2772 krooni ja maksimaalne sotsiaalmaksukohustus 159 786 krooni aastas[23]. Minimaalne sotsiaalmaksukohustus ei sõltu isiku tegelikest kuludest. Miinimumkohustus on sätestatud, et tagada FIE sotsiaalkindlustus.

Sotsiaalmaks on FIE jaoks kulu ja seetõttu saab tasutud sotsiaalmaksu – nii avansilisi makseid kui ka eelmise aasta juurdemakstud osa – oma ettevõtluse tulust maha arvata.

Vormi E alusel arvutab Maksu- ja Tolliamet tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ja saadab selle kohta ka maksuteate.

FIE tegevuse lõpetamisel tuleb kogu eelmise perioodi tulu enne tulumaksumääraga korrutamist jagada 1,33-ga[24].

Gaily Kuusik
EML jurist


[1] RT I 1999, 101, 903; 2006, 7, 40.

[2] Ettevõtluse mõiste sätestab tulumaksuseaduse § 14 lg 2.

[3] TuMS § 14 lg 5 põhiseadusele vastavuse osas on ka kahtlust avaldatud. Vt Martin Huberg. Kas tulumaksuseaduse § 14 lg 5 on põhiseadusega kooskõlas? – MaksuMaksja, 2002, nr 5, lk 22-25.

[4] RT I 2002, 102, 600; 2005, 61, 478.

[5] Vt samas lahendis ka rendi- ja üüritulu erinevate maksustamise võimaluste kohta. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2004 otsus nr 3-3-1-30-04. – RT III 2004, 20, 227.

[6] TuMS § 14 lg 3.

[7] TuMS § 37 lg 4.

[8] Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 otsus nr 3-3-1-55-03. – RT III 2003, 23, 228.

[9] TuMS § 37 lg 7.

[10] TuMS § 38 lg 5¹.

[11] Ettevalmistamisel on seaduseelnõu, mis lubab ettevõtlustuludest maha arvata ka enne füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist tehtud kulutusi, mis on tehtud FIE-na registreerimiseks ja tegevuslubade saamiseks. Vt ka märkust nr 3.

[12] TuMS § 32.

[13] Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2002 otsus nr 3-3-1-26-02. – RT III 2002, 20, 236.

[14] Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2001 otsus nr 3-3-1-57-00. – RT III 2001, 3, 22.

[15] Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.1999 määrus nr 3-3-1-21-99. – RT III 1999, 17, 166.

[16] Vt märkust nr 10.

[17] Maksukorralduse seaduse § 98.

[18] Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2004 otsus nr 3-3-1-40-04. – RT III 2004, 29, 313.

[19] TuMS §-d 33 ja 34.

[20] TuMS § 36 lõiked 7 ja 8.

[21] Alates 2006. aastast on võimalik erikontole kanda lisaks ettevõtluse tuludele ka muid tulusid, kuid need laekumised jäetakse erikonto arvestusest välja.

[22] TuMS § 35.

[23] 2006. aastal on minimaalne sotsiaalmaksukohustus 5544 krooni ja maksimaalne 178 200 krooni aastas.

[24] TuMS § 14 lg 51.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo