Maksumaksja portaal - Füüsilise isiku maksud 2005. Kalle Kägi - 2006 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > veebruar (nr 2) > Füüsilise isiku maksud 2005. Kalle Kägi
Füüsilise isiku maksud 2005. Kalle Kägi


Peamised muudatused võrreldes 2004. aastaga

  • maksumäär 24% (aasta varem 26%)

  • maksuvaba tulu 20 400 krooni (aasta varem 16 800 krooni)

  • piirmäär tulust tehtavatele mahaarvamistele 50 000 krooni (varem 100 000 krooni)

  • uute eluasemelaenude intresside mahaarvamine ainult endale eluaseme soetamisel (vanade lepingute puhul ka soetamisel abikaasale, lastele, vanematele)

31. märtsiks peavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele esitama oma eelmise aasta tulude kohta tuludeklaratsiooni kõik residendist füüsilised isikud.

Residendiks on füüsiline isik:

  • kelle alaline elukoht on Eestis või
  • kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval
  • kes on välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja.

Residentsus tekib ükskõik millise nimetatud tingimuse täitmisel. Meeles tuleb pidada seda, et kui inimene viibib aastas Eestist eemal ka rohkem kui 183 päeva, ei pruugi ta veel residentsust kaotada – piisab, kui tal säilib Eestis alaline elukoht.

Kogu järgnev jutt on suunatud residentidele. Samuti toimub eraldi kogu füüsilisest isikust ettevõtjate tulumaksuarvestus, millest räägib eraldi vastav artikkel[1].

Deklaratsiooni esitamine

Alates 15. veebruarist saavad maksumaksjad e-maksuametis, piirkondlikus maksuhalduri teenindusbüroos või ajutises teeninduspunktis tutvuda eeltäidetud deklaratsiooniga 2005. a tulude ja kulude kohta. Juhul, kui maksuhalduri kogutud andmed ei ühti maksumaksjale teadaolevate andmetega, tuleks maksumaksjal need andmed parandada.

Maksu- ja Tolliamet soovitab maksumaksjatele vigade vältimiseks võtta ühendust kas väljamakse tegija või kulu saajaga ning paluda andmed Maksu- ja Tolliametile esitada või esitatud andmed parandada. Selle seisukoha järgimine aitab tõenäoliselt võimaliku tulumaksu enammakse riigilt kiiremini tagasi saada.

Tuludeklaratsiooni ennast saab 2005. aasta tulude kohta esitada kas paberkandjal kõikides Maksu- ja Tolliameti piirkondlikes teenindusbüroodes või posti teel. Elektroonilist tuludeklaratsiooni saab läbi e-maksuameti esitada alates 15. veebruarist.

Maksu- ja Tolliameti info kohaselt on peamised eeltäidetud deklaratsioonile kantavad andmed:

• maksumaksja rahvastikuregistri aadress;

• pangakonto number ja omaniku nimi;

• tulumaksu arvutamist mõjutavad andmed tööandjatelt (tulumaksuga maksustatavad väljamaksed ja kinnipeetud tulumaks, töötuskindlustusmaksed, kogumispensionimaksed jm);

• makstud ajutise töövõimetuse hüvitised (haigusrahad);

• pensionid;

• tasutud koolituskulud;

• makstud õppelaenu intressid;

• kingitused, annetused ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud;

• tasutud pensionikindlustuse maksed.

Eeltäitmise kaudu ei satu kindlasti tuludeklaratsiooni järgmine info:

  • andmed vara võõrandamise kohta,

  • andmed välismaalt saadud tulu kohta,

  • andmed laste kohta,

  • andmed ettevõtlustulu kohta (vorm E).

Kirjalikult täidetud deklaratsioon tuleb viia hiljemalt 31. märtsiks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku teenindusbüroosse või postitada mitte hiljem kui samal päeval, hilisemate segaduste vältimiseks soovitavalt tähitud kirjaga.

Alla 18-aastase lapse või muul põhjusel piiratud teovõimega isiku eest kirjutab deklaratsioonile alla tema seaduslik esindaja või eestkostja. Deklaratsioon täidetakse sellisel juhul näiteks lapse andmetega, näidates seal ära nii lapse poolt teenitud tulu kui ka arvates tulust maha tema maksuvaba tulu. Esindaja täidab lisaks deklaratsiooni rea 10.3., mis on ette nähtud spetsiaalselt esindaja andmete jaoks.

Kes ei pea deklaratsiooni esitama

Kuigi formaalselt võib üsna lai ring maksumaksjaid olla järgnevate tingimuste tõttu tuludeklaratsiooni esitamise kohustustest vabastatud, tuleb arvestada sellega, et maksusoodustuste kasutamiseks (eelkõige eluasemelaenu intresside ja koolituskulude arvelt tulumaksu tagastamine) tuleb tuludeklaratsioon igal juhul esitada.

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama residendist füüsiline isik, kellel puudus eelmise aasta jooksul maksustatav tulu või kelle tulu ei ületanud maksuvaba tulu määra, mis eelmisel aastal oli 20 400 krooni.

Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama residendist füüsiline isik, kelle maksustatavaks tuluks maksustamisperioodil oli vaid

  • palgatulu,

  • tulu töö tegemise või teenuste osutamise eest mõne võlaõigusliku lepingu alusel või

  • juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasud,

  • Eesti riigi poolt makstav pension,

  • kohustusliku kogumispensioni väljamaksed,

  • tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis.

Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus puudub nendel juhtudel vaid siis, kui väljamakse tegija on tulumaksu nõuetekohaselt kinni pidanud. Seejuures ei oma tähtsust, mitmest kohast tulu on saadud. Tulumaksu kinnipidamiskohustuse täitmine väljendub üldjuhul korrektses eeltäidetud deklaratsioonis.

Nimetatud vabastused deklaratsiooni esitamisest ei laiene füüsilistele isikutele, kes tegelesid eelmisel aastal ettevõtlusega. Samuti peavad igal juhul deklaratsiooni esitama füüsilised isikud, kellele kuulus eelmise aasta jooksul osalus madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus (madala maksumääraga territooriumi kohta vt tulumaksuseaduse § 10).

Tuludeklaratsiooni peavad kindlasti esitama isikud, kes said välismaalt sellist palgatulu või dividende, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata (see tulu tuleb – küll maksuvabana – kindlasti deklaratsiooni kaudu maksuhaldurile teatavaks teha).

Sellise tulu saamiseks peab Eesti resident olema viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Teiseks peab nimetatud tulu olema välisriigis olnud isiku maksustatav tulu ja seda tuleb maksumaksjal dokumentaalselt tõendada. Tõendil peab olema näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

Sama kehtib välismaalt saadud dividendide kohta tingimustel, et saadud dividendi maksmise aluseks olev kasumiosa on välisriigis maksustatud või kui sellelt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

Muude välismaalt saadud tulude puhul tuleb Eestis üldjuhul tulumaksu juurde maksta. Näiteks kui välismaal tasuti 15%, tuleb Eestis tasuda juurde 11% jne. Samas tuleb arvestada sellega, et kui välismaal on makstud rohkem tulumaksu kui 26%, siis seda Eesti riik tagasi ei maksa ja see jääb maksumaksja enda kuluks.

Maksustatav ja maksuvaba tulu

Tulumaksuga maksustatakse kõik aasta jooksul maksumaksja poolt saadud tulud, sõltumata nende saamise kohast või viisist. Tulumaksu alla ei lähe mitte ainult tulumaksuseaduses loetletud tulud, vaid ka igasugused muud tulud.

Tulumaksuga ei maksustata residendist tööandjalt, residendist juriidiliselt isikult või mitteresidendi Eestis asuvalt püsivalt tegevuskohalt saadud erisoodustusi, kingitusi ja annetusi, dividende ja muid kasumieraldisi, mille pealt on vastavate väljamaksete tegija tulumaksuseaduse järgi tulumaksu juba tasunud. Samuti ei maksustata riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadud kingitusi ja annetusi. Sellised tulud on füüsilisest isikust saaja jaoks maksuvabad ja tuludeklaratsioonis neid kajastama ei pea.

Mis veel eranditena ei kuulu maksustatava tulu hulka, on võimalik leida iga konkreetse tululiigi juurest järgnevatest alateemadest.

Seoses töö- või teenistussuhtega olid eelmisel aastal tulumaksuvabad järgmised väljamaksed:

  • töölähetuse hüvitised ja päevarahad valitsuse kehtestatud piirmäärades;
  • uuendusena on tulumaksuvabad alates 1. juulist 2005 ka kolmanda isiku poolt (ehk ükskõik millise isiku poolt lisaks tööandjale) tasutud lähetushüvitised (sarnastel tingimustel töölähetuse hüvitistega)[2];
  • isiklikus omandis oleva või liisitud sõiduauto kasutamise eest ametisõitudeks hüvitised 1000 krooni ulatuses, sõidupäeviku pidamisel kuni 2000 krooni ulatuses tariifiga 4 krooni kilomeeter;
  • töötajale või teenistujale väljamakstud sünnitustoetus, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (8500 krooni);
  • tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpe seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
  • tööandja poolt tehtud kulutused töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.

Lisaks on maksuvabad nt teatud toetused puuetega inimestele, teatud väljamaksed diplomaatidele, kaitseväelastele, politseinikele jms (vt tulumaksuseaduse § 13 lg 3).

Millised deklaratsioonivormid tuleb esitada

Tuludeklaratsiooni põhivormi A peab esitama residendist füüsiline isik, kes sai eelmise aasta jooksul maksustatavat tulu ning pole eelnevalt kirjeldatud alustel deklaratsiooni esitamiskohustusest vabastatud või kes soovib kasutada maksusoodustusi.

Vormi A juurde kuulub ka terve hulk lisalehti, kus tuleb põhjalikult kajastada konkreetsete tululiikide kohta käivad andmed. Kui vastavaid tulusid deklareerida pole, ei tule täita ka vastavaid lisalehti. Välismaalt saadud tulu kohta on sel aastal üksnes lisaleht ning põhivormil sealseid andmeid ei kajastata[3].

Muud deklaratsioonivormid tuleb täita ja esitada vaid vastavasisuliste tulude esinemisel.

Vormil E kajastatakse residendist füüsilise isiku poolt ettevõtlusest saadud tulu.

Vormil MM näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ja Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.

Vormi MM lisal 1 näidatakse eelmisel aastal maksumaksjale kuulunud osalused madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus.

Vormi MM lisal 2 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude arvestus seonduvalt osalustega madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus.

Kuidas arvutada tulumaksu

Vara müügi korral arvutatakse tulumaksu kasu pealt.

Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ja vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe.

Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (nt notaritasu, riigilõiv).

Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sh makstud komisjonitasud ja lõivud.

Kapitalirendi korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.

Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa.

Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval.

Eri hinnaga ja eri ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:

1) FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või

2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.

Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust on õigus maha arvata samal perioodil ja varasematest perioodidest edasikantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Seotud isikutega turuhinnast erineva hinnaga tehtud väärtpaberitehingutest tekkinud kahju maha ei arvata. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju maksustatavast tulust maha ei arvata. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju (st ainult soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, mitte aga nt tehingutasud), mis on suurem kasust, võib maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadavast kasust. Väärtpaberikahjude tulust mahaarvamise piirang kehtib alates 1. juulist 2005 tehtud teatud väärtpaberitehingutele. Tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt ei arvata dividendi saamise õiguse andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise kuupäeva ja võõrandati 30 päeva jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva.

Piirangu mõte on takistada kunstlikku väärtpaberikahju tekitamist dividendi maksuvabastust ära kasutades ja börsi tendentsi aktsia hinna langemisele dividendiõiguslike isikute määramise päevale järgnevalt ligikaudu dividendi netosumma võrra.

Tehingud varaga

Tulumaksuga ei maksustata järgnevaid vara omandamise või võõrandamise viise, millest tekib kasu:

1) vastuvõetud pärandvara;

2) omandireformi käigus tagastatud vara;

3) sundvõõranditasu ja hüvitis sundvõõrandamisel;

4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;

5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;

6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;

7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;

8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;

9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.

10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;

11) tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras (alates 1. maist 2004).

Maksustamisele kuuluva kasu arvutamisel (vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe) on võimalik arvesse võtta metsa uuendamisega seotud kulusid. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud ja maksumaksjal on õigus need maha arvata samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud järgnevad tingimused:

1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses;

2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ja keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.

Tulu kinnisvara müügist

Kinnisvara müügist[4] saadav kasu maksustatakse tavalises vara müügist saadava kasu maksustamise korras.

Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:

1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana või

2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või

3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või

4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või

5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või

6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi, mis on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või

7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.

Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana ja kinnisasja, ehitist või korterit kasutati ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

Renditulu maksustamine

Enda korteri või muude ruumide, samuti igasuguse muu vara rendile või üürile andmisest saadav tulu on samamoodi maksustatav kui muudest tuluallikatest laekuv tulu. Seega peaks iga korterit välja üüriv maksumaksja arvestama, et saadud üüritulu on maksustatav tulu, millelt tuleb tasuda tulumaks.

Maksustatav on ka tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest. Samuti maksustatakse tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega.

Sarnaselt maksustatakse ka kõik litsentsitasud (sh tasu igasuguste autoriõiguste kasutada andmise või võõrandamise eest).

Renditulude ja litsentsitasude puhul on füüsilisele isikule erinevalt muudest tuludest antud võimalus valida, kas need tulud kuuluvad tema ettevõtlustulude hulka või mitte. Kui inimene ei käsitle selliseid tulusid ettevõtlustuluna, siis kuuluvad kõik rendi- ja litsentsitasudena saadavad summad täies koosseisus tema maksustatava tulu hulka.

Kui inimene aga hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks, saab ta rendi- ja litsentsituludest maha arvata nende tulude saamiseks tehtud kulutused. Miinuseks on asjaolu, et järelejäävalt tulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu määras 33%.

Intressid

Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata.

Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse.

Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja loteriivõidud

Elatis maksustatakse tulumaksuga, kui selle maksmise kohustus tuleneb kohtuotsusest, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppest või pooltevahelisest notariaalselt kinnitatud kokkuleppest vastavalt perekonnaseadusele (§-d 23, 61–64 või 69).

Vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised kuuluvad samuti tulumaksustamisele.

Tulumaksuga maksustatakse ka kõik saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad ning loteriivõidud, välja arvatud järgnevas loetelus sisalduvad:

1) seaduse alusel või riigieelarvest makstavad stipendiumid ja seaduse alusel makstavad toetused, välja arvatud need stipendiumid ja toetused, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga;

2) rahvusvahelised ja riiklikud kultuuri- ja teaduspreemiad ning valitsuse poolt antavad spordipreemiad;

3) punktis 1 nimetamata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavad stipendiumid, mis vastavad valitsuse poolt kehtestatud tingimustele;

4) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, samuti mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitused ja annetused;

5) korraldusloa alusel läbiviidud loteriist saadud loteriivõidud ja hasartmängude korraldamise tegevusluba omavalt isikult saadud hasartmänguvõidud;

6) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavad hüvitised;

7) seaduse alusel makstav ajateenija toetus, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavad mitterahalised toetused, samuti töötu riiklik abiraha.

Kindlustushüvitised

Tulumaksuga maksustatakse:

1) ravikindlustuse seaduse alusel välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitis;

2) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised;

3) investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on makstud välja enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Kui samu kindlustusmakseid on maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete maksustamine täiendava kogumispensioni väljamaksete maksustamise korras;

4) kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.

5) eelnevalt ja järgnevalt nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.

Kohustuslik kogumispension

Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku pärijale ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusel soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.

Täiendav kogumispension

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksuga, arvestades järgnevaid erisusi:

1) tulumaksumääraga 10% maksustatakse alljärgnevad kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale tehtavad väljamaksed:

* pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;

* kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;

* kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.

Samadel tingimustel maksustatakse ka kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed.

Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisest.

2) Tulumaksuga ei maksustata kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või pärast tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.

3) Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.

MAHAARVAMISED TULUST

Tuludeklaratsioonis on õigus enne tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamist teostada järgnevad mahaarvamised.

Maksuvaba tulu oli eelmisel aastal 20 400 krooni. Kui inimene on aasta otsa töölepingu, teenistuslepingu või mõne võlaõigusliku lepingu alusel tasu saanud tööandjalt või tellijalt, kellele on esitatud kirjalik avaldus igakuise maksuvaba tulu arvessevõtmiseks väljamaksete tegemisel, siis sel juhul on tavaliselt töötasu väljamaksmisel maksuvaba tulu igakuiselt juba arvesse võetud ja tuludeklaratsioonis teistkordset mahaarvamist ei teostata.

Järgnevalt tuleb juttu erinevat liiki täiendavatest maksuvabadest tuludest. Nende puhul tuleb arvestada, et kõigepealt arvatakse alati maha üldine maksuvaba tulu 20 400 krooni. Seejärel arvatakse maha täiendav maksuvaba tulu. Seega on võimalik, et kui inimese maksustatav tulu on väga väike, siis ei pruugi täiendavast maksuvabast tulust talle üldse kasu olla.

Täiendav maksuvaba tulu kolme ja enama lapse korral. Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse §-de 60, 65, 67 või 97 tähenduses, kes peab üleval kolme või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates kolmandast lapsest. Infoks olgu öeldud, et 2006. aasta tulude deklareerimisel on võimalik mahaarvamist teostada juba alates teisest lapsest.

Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse kolmanda ja iga järgneva lapse kohta osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi maksuvabast tulust (20 400 krooni).

Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lõikes 1 nimetatud lapse 17-aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud).

Seega tuleb siin meeles pidada järgmist:

1) Soodustust saab kasutada üks lapse vanem või muu ülalpidav isik korraga.

2) Lapsi peab olema vähemalt kolm ja nad peavad kõik olema samaaegselt alaealised (nooremad kui 18-aastased). Kui perekonnas on kolm last ja vanim neist on rohkem kui 18-aastane, siis soodustust kasutada ei saa.

3) Arvesse lähevad kolmas ja sellele järgnevad lapsed. Iga lapse kohta saab ühe täiendava maksuvaba tulu määra maha arvata (2005. aastal 20 400 krooni). Soodustuse aluseks olevad lapsed (vanuselt kolmas ja edasi) tuleb isikuliselt eristada sellepärast, et iga soodustust andva lapse maksuvaba tulu määrast arvutatakse maha selle lapse poolt maksustamisperioodi jooksul teenitud maksustatav tulu.

4) Soodustust ei saa rakendada jooksvalt nagu maksumaksja enda maksuvaba tulu, mida tööandja igakuiselt palgast tulumaksu mahaarvamisel arvesse võib võtta. Tulumaksu saab tagasi pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral. Eesti riigi poolt seaduse alusel makstavat pensioni või kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslikku kogumispensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse lisaks üldisele maksuvabale tulule maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil.

Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed hakkavad toimuma alles alates 2009. aastast. Seega lähevad praegu siin arvesse ainult riigi poolt makstud pensionid.

Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni maksustamisperioodil.

Kui tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, siis täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata.

Elatis. Tulust saab maha arvata residendist füüsilisele isikule makstud elatise, kui see kohustus tuleneb kohtuotsusest, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppest või pooltevahelisest notariaalselt kinnitatud kokkuleppest vastavalt perekonnaseadusele (§-d 23, 61–64 või 69). Sellisel juhul tasub tulumaksu elatise saaja (§ 19 lg 1). Kui elatist makstakse poolte kokkuleppel, siis maksustatakse see maksja tuluna ja saaja seda ei deklareeri.

Eluasemelaenu intressid. Eluasemelaenu intresside tulust mahaarvamisel on võrreldes varasemaga mõningad muudatused.

Kuni 2004. aasta lõpuni sõlmitud lepingute puhul saab tulust jätkuvalt maha arvata endale, oma abikaasale, vanematele või lastele eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Alates 2005. aastast sõlmitud laenulepingute puhul saab maksumaksja tulust maha arvata aga ainult endale elusasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. Kui elamine soetatakse mõnele lähikondsele ja maksumaksja ise samasse kohta elama ei asu, pole võimalik ka laenuintresse enam tulust maha arvata.

Intressid peavad olema tasutud 2005. aasta jooksul ja Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile.

Nimetatud tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Seega on intresside mahaarvamine ehitamise korral võimalik vaid ehitusloa või -projekti olemasolul.

Kui eluasemelaenu on kasutatud lisaks eluaseme soetamisele ka remondiks või näiteks mööbli või kodutehnika soetamiseks, siis proportsionaalselt vastavalt laenu osalt arvestatud intresse ei saa tulust maha arvata.

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid.

Last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata üldist mahaarvamiste summalist piirangut (tulumaksuseaduse § 282).

Meeles tasub pidada seda, et eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus ei sõltu asjaolust, millist nime kannab saadud laenu kohta sõlmitud leping. Nime poolest võib tegemist olla ka tarbimislaenuga või õppelaenuga, kui aga maksumaksja tegelikult selle raha eest soetas endale elamise, siis on võimalik eelpoolkirjeldatud tingimustel laenuintressid ikkagi tulust maha arvata.

Koolituskulud

Maha saab arvata maksustamisperioodil tasutud enda ja perekonnaseaduse §-de 60, 65 ja 67 nimetatud alla 26-aastase isiku koolituskulud või nimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba omavas või positiivselt akrediteeritud erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Mittemaksustava stipendiumi arvelt tehtud koolituskulusid tulust maha arvata ei saa.

Koolituskulude hulka kuuluvad ka lasteaiatasud. Toidurahasid koolituskuludena käsitleda ei saa.

Koolituskuludeks loetakse samuti riigi tagatud õppelaenu intressid. Õppelaenu intresside tulust maha arvamise õigus on ka neid tasunud alla 26 aasta vanuse isiku residendist vanemal.

Kingitused, annetused. Tulust saab maha arvata maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused, välja arvatud osutatud teenused, mis on tehtud:

  • valitsuse poolt kinnitatud soodusnimekirjas olevale mittetulundusühingule või sihtasutusele;
  • usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilisele isikule;
  • riigi või kohaliku omavalitsusüksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele;
  • erakonnale, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile.

Mitterahaliste kingituste ja annetuste maksumuseks loetakse vara turuhind või soodushinnaga müümisel müügihinna ja turuhinna vahe.

Ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksud. Residendist füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata registrisse kantud ametiühingule maksustamisperioodil makstud ja dokumentaalselt tõendatud sisseastumis- ja liikmemaksud mitte üle 2% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud eelnevates punktides nimetatud mahaarvamised.

Kingitusi ja annetusi ning sisseastumis- ja liikmemakse kokku ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud eelnevates punktides nimetatud mahaarvamised.

Kindlustusmaksed ja pensionifondi osakud

Tulust saab maha arvata:

* kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina;

* kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-des 56 ja 65 sätestatud juhtudel.

Nimetatud summasid ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 15% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud muud tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamised.

Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustustehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.

Lisaks arvatakse maksustamisperioodi tulust maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

Samuti arvatakse tulust maha maksustamisperioodi jooksul kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni maksed.

Mahaarvamiste piirang

Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi-annetusi ning ametühingu sisseastumis- ja liikmemaksusid võib maksustamisperioodil kokku maha arvata kuni 50 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

2004. aastal oli vastava mahaarvamiste piirang 100 000 krooni. Samas 2006. aastal mahaarvamiste piirangut rohkem ei vähendata.

Maksu tasumine ja tagastamine

Pärast tulude deklareerimist arvutab maksuameti kohalik asutus välja juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ja saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate.

Kui abikaasad esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad nad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ja nendele väljastatakse ühine maksuteade. Tuludeklaratsioonis arvatakse maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul tehtud väljamaksetelt kinni peetud või tasutud avansiliste maksetena.

Samuti saab arvestada kindlatel tingimustel välisriigis kinni peetud või makstud tulumaksuga (vt TuMS § 45).

Tasumisele või tagastamisele kuuluv tulumaks arvutatakse täiskroonides.

Maksumaksja peab saadud maksuteates näidatud juurdemakse maksuameti pangakontole tasuma hiljemalt 3. juuliks[5].

Kui aga maksumaksja deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, peab ta tasuma maksuteates näidatud juurdemakse maksuameti pangakontole hiljemalt 2. oktoobriks[6].

Täpselt samadel tingimustel ja tähtaegadel on maksuamet kohustatud tulumaksu tagastama, kui maksumaksja on eelmise aasta jooksul tulumaksu tasunud rohkem, kui tulumaksuseadus nõuab.

Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et e-maksuameti kaudu tuludeklaratsiooni esitanud maksumaksjatele hakatakse enammakstud tulumaksu tagastama alates 22. veebruarist 2006. Paberdeklaratsiooni esitanutele hakatakse tulumaksu tagastama aprillist alates.

Kalle Kägi
BDO Eesti AS juhtiv maksukonsultant


[1] Vt Gaily Kuusik, „Ettevõtlustulude deklareerimisest“

[2] Vastavad MTA koduleheküljel avaldatud tekstid „Muudatused lähetuskulude hüvitamise reeglites alates 1. juulist 2005“ ja „Kolmanda isiku poolt üle maksuvaba piirmäära makstud päevarahad maksustatakse füüsilise isiku tuluna“ ning Lasse Lehise kommentaar „Kolmas on, aga kuhu teine jäi?“ ilmusid 2005. a MaksuMaksjas nr 10(96) lk 23–25. – toim

[3] Vt ka Merje Roomet, Välismaal teenitud tulu tuleb Eestis deklareerida,

[4] Kinnisvara müügi maksuvabastuste kohta vt Madis Uusorg, „Tulumaks eluaseme müügilt“, MaksuMaksja nr 11(97), lk 18–20 ning Lasse Lehis, „Probleeme ja probleemikesi kinnisvara müügitulu maksustamisel ehk kuidas kokku väänata TuMS § 15 lõike 5 mõte ja säte“, samas lk 21–22. – toim

[5] 1. juuli 2006 on laupäev. Tähtpäev loetakse saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, seega esmaspäeval, 3. juulil 2006.

[6] 1. oktoober 2006 on pühapäev.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo