Maksumaksja portaal - Jurist vastab. Mariliis Kannukene, Riina Raju ja Hiie Marrandi - 2006 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > veebruar (nr 2) > Jurist vastab. Mariliis Kannukene, Riina Raju ja Hiie Marrandi
Jurist vastab. Mariliis Kannukene, Riina Raju ja Hiie Marrandi

Dividendide maksustamine

Millist maksumäära kohaldatakse mitteresidendile makstavate dividendide maksustamisel, kui talle kuulub üle 25% aktsiakapitalist?

Kas TuMS § 29 kohaselt mitteresidendist juriidilisele isikule, kellele kuulub üle 25% aktsiakapitalist, makstud dividende üldse ei maksustata?

Mitteresidendile makstavate dividendide maksustamisese puhul peab esiteks eristama kahte erinevat maksukohustuse tasandit – dividendi saaja ning dividendi maksja omi.

Mitteresidendi enda maksukohustust reguleerib TuMS § 29. Kui dividendi saaja on mitteresidendist füüsiline isik, siis temal tulumaksukohustust ei teki. Juriidilise isiku puhul sõltub maksustamine dividendi saaja osaluse suurusest või häältest dividende maksvas äriühingus. Kui osaluse suurus või häälte arv on üle 20%, siis TuMS § 29 lg 8 alusel maksukohustust ei teki (v.a kui tegu on madala maksumääraga territooriumil asuva isikuga)[1]. Lisaks peab arvestama, et ka maksulepingud võivad kinnipeetava tulumaksu määra mõjutada.

Olgugi, et TuMS § 29 lg 8 alusel maksukohustust antud juhul ei teki, tuleb analüüsida ka seda, kas dividendi maksja tasandil tekib maksukohustus.

Dividendi maksja maksukohustust reguleerib aga TuMS § 50, mille esimese lõike kohaselt tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. TuMS § 4 lg 11 p 1 kohaselt jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,77-ga. Maksumääraks on 2006. aastal 23%. Ehk siis väljamakstud dividendide summalt tuleb arvutada tulumaksu 23/77 määras.

TuMS § 50 lg 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga lõikes 1 nimetatud dividende, mille aluseks olevalt kasumiosalt on teine äriühing maksnud tulumaksu Eestis või välisriigis või millelt on tulumaks kinni peetud, kui dividendi saajale kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest. Samuti ei maksustata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tulumaksuga dividendi, mida makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel, kui sellelt kasumilt on püsiva tegevuskoha riigis tulumaks makstud. Arvesse võetakse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.

Seega sõltub lõplik vastus TuMS § 50 lg 1 alusel makstava tulumaksu osas täiendavatest andmetest, mida küsimuses esitatud ei ole.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine

KMS § 19 sätestab, et kui isiku maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, peab ta end nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast registreerima maksukohustuslasena. Siiani oleme tõlgendatud seda punkti nii, et kui täna ületab ettevõtte käive 250 000 krooni, siis on kohustus esitada avaldus registreerimiseks MTA-le kohe pärast seda, kui käive ületab 250 000 ja juba järgmise päeva käivetele lisatakse käibemaks. Kui mina loen seadust, et registreerida tuleb sellest päevast, siis mina ei tõlgenda seda selliselt, et registreerida tuleb sellel päeval, mil piirmäär ületatakse ja maksustada tuleb ka seda tehingut, mis ületab käibe piirmäära.

Maksukohustuslasena registreerimist reguleerib KMS § 20, mille 3. lõike kohaselt registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga. Registreerimiskohustuse tekkimise kuupäev on § 19 lg 1 kohaselt päev, mil nimetatud lõikes välja toodud maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi maksukohustuslasena registreerimise päevast alates. Sellest päevast peab ta seega arvetele lisama käibemaksu, panema arvetele nõutavad rekvisiidid jne.

Seega näiteks, kui tehinguga summas 30 000 krooni ületatakse 250 000 krooni piirmäär 3. märtsil 2006, peab isik esitama kolme tööpäeva jooksul maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 20 lg 1) ja maksuhaldur registreerib isiku seisuga 3. märts 2006 (KMS § 20 lg 3). Maksukohustusi peab ta täitma täies ulatuses juba 3. märtsil 2006 (KMS § 24 lg 1).

Seega toodud näite puhul peab maksukohustuslane tasuma käibemaksu 3. märtsil 2006 toimunud 30 000-krooniselt tehingult. Sisendkäibemaksu saab maha arvata kaubalt ja teenuselt, mis saadakse samuti õiguste ja kohustuste tekkimise päeval või hiljem.

Varem kehtinud KMS algses redaktsioonis[2] ei olnud näiteks nii karmi kohtlemist ette nähtud. Siis esitati maksuhaldurile käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus 10 päeva jooksul arvates 250 000-kroonise käibe ületamisest. Käibemaksukohustuslasena registreeriti aga isik nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga. Sellest päevast oli isik ka kohustatud täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi ja muidugi ka õigustatud sisendkäibemaksu maha arvama jne.

Mariliis Kannukene

EML jurist

Annetus lastekodule

Äriühing ostis detsembri igal nädalal korra puuvilju lastekodu jaoks. TuMS § 49 lõikest 2 loen välja, et sotsiaalhoolekandeasutusele võib teha annetuse (mille kohta ei ole kuskil öeldud, et see peab otseselt rahas üle olema antud) ja seda ei pea maksustama, kui see jääb 3% sisse sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Lastekodu võiks nagu olla sotsiaalhoolekandeasutus... Või on nende kohta ka kuskil mingi nimekiri? Kuidas see oleks otstarbekas vormistada, kas tegevjuhi korraldusega?

Küsimusele vastamisel on oluline selgitada välja sotsiaalhoolekandeasutuse mõiste sisu, kuna tulumaksuseaduse § 49 lg 2 võimaldab tulumaksuvabalt vastavale asutusele kingitusi ja annetusi teha.

Sotsiaalhoolekandeasutuse mõiste avamiseks tuleb pöörduda sotsiaalhoolekande seaduse [3] (SHS) poole. Otseselt seadus küll sotsiaalhoolekandeasutuse mõistet ei defineeri, kuid SHS § 2 p 1 kohaselt on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem.

Seega hõlmab sotsiaalhoolekanne ka sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenus ise on SHS mõistes isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (SHS § 2 p 3).

Sotsiaalteenuse üheks liigiks on hooldamine hoolekandeasutuses (SHS § 10 p 6). Hoolekandeasutuseks loeb SHS § 16 lg 1 päevaselt või ööpäevaselt tegutsevat asutust, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, kasvatamine ja arendamine.

Hoolekandeasutuse üheks liigiks aga on lastekodu – s.o orbudele ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele asenduskoduks loodud asutus (SHS § 18 lg 1 p 4).

Kuna lastekodu on hoolekandeasutus ja seal osutatakse sotsiaalteenuseid (mis on, nagu öeldud sotsiaalhoolekande eesmärgiks), siis on tegemist sotsiaalhoolekandeasutusega.

Seega on TuMS § 49 lg 2 alusel tõesti võimalik lastekodudele kingitusi ja annetusi teha tulumaksuvabalt seaduses sätestatud piirmäärade raames.

Vormistamisel tuleb lähtuda pädevusest – tavaliselt on tõesti tegevjuhile antud pädevus rahaliste kulutuste tegemise otsustamiseks. Loomulikult on teil õigus, et TuMS § 49 tähenduses võib kingitus olla tehtud nii rahas, asjades kui ka teenustes.

Kui annetaja on käibemaksukohustuslane, siis peab kauba või teenuse annetusena üleandmisel arvestama ka käibemaksukohustusega.

Kinnisvara müük

Ettevõtja soovib müüa kinnistut. I kinnistu on detailplaneeringu kohaselt ärimaa. II kinnistu on detailplaneeringu kohaselt elamumaa, millel asub lammutamisele kuuluv amortiseerunud elamu. Kas mõlemal juhul on kinnistu müük käibemaksuga maksustamata? Või on veel (elamumaa osas) midagi, mida peab silmas pidama?

Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 3 alusel ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa müüki. Kuid sama sätte alusel ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist.

Seega on kinnisasja müük reeglina maksuvaba. Krundi võõrandamist ja kinnisasja, mille oluliseks osaks on „valminud“ ehitis, võõrandamist maksustatakse[4]. Siiski on ka krundi maksustamisel erand olemas.

KMS § 46 lg 3 alusel ei maksustata käibemaksuga ehitise ja selle aluse maa müüki enne esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne 1. maid 2004 ja krundi müüki, kui see on ostetud enne 1. maid 2004. a.

Teise kinnistu võõrandamine on maksuvaba KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt. See, et elamu on amortiseerunud ja selle peaks lammutama, ei oma põhimõtteliselt tähtsust (alati on ju ka võimalus renoveerimiseks). Juhul, kui aga hoone kinnistul lammutada ja müüa maa krundina, siis oleks siiski mõlema kinnistu võõrandamine – kui olete need soetanud enne 1. maid 2004 – KMS § 46 lg 3 alusel käibemaksuvaba.

KMS § 16 lg 3 näeb ette ka maksustamise võimaluse. Optsiooni on mõttekas rakendada, kui soetajaks on käibemaksukohustuslane, kes kavatseb hakata kinnisasja oma ettevõtluses kasutama.

Seega I kinnistu puhul – kui tegemist on krundiga ja kui see on soetatud pärast 1. maid 2004, on müügikäive maksustatav (KMS § 16 lg 2 p 3). Kui krunt on soetatud enne 1. maid 2004, siis on müügikäive maksuvaba.

II kinnistu puhul – kui kinnistu on soetatud pärast 1. maid 2004 ja sellel asub ehitis, on selle müük KMS § 16 lg 2 p 3 alusel maksuvaba. Kui aga lammutate hoone enne müüki ja võõrandate kinnisasja krundina, siis tuleb müügikäive sama sätte alusel maksustada käibemaksuga. Kui kinnisasi oli soetatud enne 1. maid 2004 ja ehitis lammutatakse, siis on müük maksuvaba üleminekusätte alusel (KMS § 46 lg 3).

Riina Raju

EML jurist


Ühendusesisese käibe aruande parandamine

Äriühing on väljastanud detsembris arve (kauba ühendusesisene käive). Jaanuari lõpus tehakse sellele arvele kreeditarve. Kas peab parandama detsembri käibedeklaratsiooni või on õige kajastada muudatus jooksvalt jaanuari käibedeklaratsioonil? Kas tuleb esitada ka parandatud VD ehk kauba ühendusesisese käibe aruanne?

Käibemaksuseaduse § 29 lg 7 sätestab, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis (KMD). Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.

Põhireegel KMD parandamise-muutmise küsimuses on järgmine:

- kui avastati, et arve on vigane, tuleb käibedeklaratsiooni parandada tagasiulatuvalt;

- kui tehingu väärtus on hiljem aga lihtsalt muutunud või tehing on tühistatud (st deklareerimise ajal olid andmed õiged), siis tuleb käibe muutumine kajastada jooksvalt (st selle kuu KMD-l, mil kreeditarve koostati).

Kauba ühendusesisese käibe aruande esitamist ja muutmist reguleerib KMS § 28. Kui teil on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, olete kohustatud esitama vastava aruande. Kui muudate eelmise kvartali kohta esitatud kauba ühendusesisese käibe aruande andmeid, tuleb vastava kvartali kohta esitada maksuhaldurile kauba ühendusesisese käibe muutmise aruanne (§ 28 lg 3).

Seega, kui algselt deklareeritu oli väär, tuleb esitada uus muudetud käibedeklaratsioon ja ühendusesisese käibe muutmise aruanne (VDP). Kui algselt deklareeritu oli aga õige, siis esitatakse muudatused jooksvalt – st käibedeklaratsioon ja ühendusesisese käibe aruanne (VD).

Kauba müük Norra äriühingule

Kaup toimetatakse Eestist Rootsi, aga ostjaks on Norra ettevõtja. Kas on mingi võimalus rakendada käibemaksu 0% määra? Kaupa ei ekspordita ega võõrandata teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Kas tuleb kindlasti rakendada käibemaksu 18% määra?

Antud juhul tuleb arve Norra ostjale teha tõepoolest 18% maksumäära rakendades, sest 0% määra kasutamiseks puudub alus.

Põhimõtteliselt oleks võimalik vormistada tehing kauba ühendusesisese käibena (ja siis vastavalt 0% käibemaksuga) juhul, kui Norra ettevõtja registreerib end Rootsis käibemaksukohustuslaseks ja kasutab kauba ostmisel Rootsi käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit.

0% käibemaks vahendusteenusele

Kas alates 1. jaanuarist 2006 võib rakendada KMS § 10 lg 5 ja 2 ning § 15 lg 4 põhjal EL liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale kaupade ostu-müügi vahendamisteenusele 0% käibemaksumäära, hoolimata sellest, et vahendatavad kaubad müüakse Eestis?

2006. a jaanuarist kehtib KMS muudatuste pakett, mille tulemusena on seaduse mõistete paragrahvi lisatud vahendamisteenuse mõiste (§ 2 lg 11). Muudetud-täiendatud on ka § 10 lg 1 p 7 ja lg 2 p 14, sätteid (teenuse käibe tekkimise koht) ning samuti § 15 lg 4 p 7 (käibemaksumäärade paragrahv).

Vahendamisteenuse käibe tekkimise koha põhireegel pärineb Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 28b osa E punktist 3: käibe tekkimise koht on see riik, kus tekib vahendatava tehingu või toimingu käive, või teenuse saaja registreerimise riik.

Seega, kui teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, teete talle vahendusteenuse arve 0% käibemaksuga ja ta rakendab oma koduriigis pöördmaksustamist.

Veoteenuse käibemaks

Ostame kaupa Rootsist. Müüja on oma riigis käibemaksukohustuslane. Transport on tellitud meie poolt ja arve esitab meile Eesti transpordiettevõtja. Arvel on summa ja käibemaks. Vastavalt kokkuleppele teeme transporditeenuse eest arve edasi Rootsi hankijale. Siiani oleme teinud arve ilma käibemaksuta. Kas see on ikka õige? Analoogne küsimus tekib ka olukorras, kui meie veame oma transpordiga kaupa Lätti. Kas arvel peab olema käibemaks või ei?

Küsimus puudutab teenuse käibemaksustamist. Teenuse käibe puhul sõltub käibemaksumäär käibe tekkimise kohast. KMS-is reguleerib seda § 10. Üldreegel on järgmine: kui käive loetakse tekkinuks Eestis, tuleb rakendada 18%, kui aga käibe tekkimise kohaks ei ole Eesti, kasutatakse käibemaksu 0% määra.

Antud juhul on tegemist teenuse osutamisega Rootsi käibemaksukohustuslasele, vedu toimub Rootsist Eestisse. KMS § 10 lg 5 p 7 koostoimes § 10 lg 2 p-ga 12 näevad ette, et käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatakse kauba ühest liikmesriigist teise veo teenust. KMS § 15 lg 4 p 1 kohaselt rakendatakse 0% maksumäära.

Sama olukord on kauba vedamisel Eestist Lätisse, kui veoteenust osutatakse Läti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Kuna käibe tekkimise koht ei ole Eesti, siis on arvel käibemaks 0% ja Lätis toimub pöördmaksustamine.

Hiie Marrandi

EML endine jurist



[1] Alates 2007. aastast on miinimumosaluseks 15% ja alates 2009. aastast 10%. Art 3(1)a Nõukogu direktiiv, 23. juuli 1990, eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (90/435/EMÜ), muudetud nõukogu direktiiviga 2003/123/EÜ 22. detsembril 2003.

[2] Vt kuni 31. märtsini 2003 kehtinud KMS redaktsiooni (§-d 9 ja 11). RT I 2001, 64, 368; 2003, 18, 104.

[3] RT I 1995, 21, 323; 2005, 57, 451.

[4] Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Vt planeerimisseaduse § 9 lg-t 3 (RT I 2002, 99, 579; 2005, 22, 150).

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo