Maksumaksja portaal - MaksuMaksja tegijad meenutavad. Olavi Kärsna, Kalle Kägi, Kristi Timmusk - 2006 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > veebruar (nr 2) > MaksuMaksja tegijad meenutavad. Olavi Kärsna, Kalle Kägi, Kristi Timmusk
MaksuMaksja tegijad meenutavad. Olavi Kärsna, Kalle Kägi, Kristi Timmusk

MM peatoimetaja 1997–1998 (nr 1–10), kunagine EML juhatuse aseesimees, ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna[1]:

Minu mäletamist mööda tehti oma häälekandjast juttu juba EML asutamiskoosolekul. Igati loomulik, sest eesmärgiks oli tõsise organisatsiooni loomine. Kuna aga kohe oma trükiväljaandega alustamine polnud reaalne, pakkusin alustuseks maksumaksjate liidu materjalide avaldamiseks ruumi ajakirjas Raamatupidamisuudised. 1995. ja 1996. aastal ilmus seal liidu põhikiri, nõudmised maksumaksjate õiguste tagamiseks ja midagi Enn Roose[2] kirjutatut.

1997. aastaks oli liidul juba piisavalt liikmeid – st liikmemaksu – et võis mõelda oma ajakirja väljaandmisele. Nimeks pakkus Enn Roose MaksuMaksja, millega teised juhatuse liikmed kohe nõusse jäid.

1997. aastal ilmunud ajakirja neli esimest numbrit küljendasin-kujundasin ühiskondlikus korras põhitööst vabal ajal. Eks see andis tunda ajakirja kvaliteedis, aga noh – eesmärgiks oli võimalikult väikeste kuludega tehtud liidu liikmetele tasuta jagatav infoväljaanne. Selle olemasolu oli esialgu vähemalt sama oluline kui sisu.

Alguses polnud juhatusel selget ettekujutust, mis peaks taolise trükise sees olema. 1997. aastal oli see hääletoru, mitte ajakiri. 1998. aastal tahtsime juba rohkem ajakirja moodi väljaannet. Nii sisu kokkupanemist kui küljendust ja kujundamist hakati tegema raha eest. Värviline kaas sai trükitud kriitpaberile.

Juhatuse koosolek otsustas, et aastas ilmub kuus numbrit ja kinnitas ka rubriikide teemad. Viimase kohta peab küll lisama „enam-vähem”, sest praktiliste nõuannete rubriigi materjalidega täitmine jäi krooniliselt lonkama.

1998ndal sai ka välja mõeldud ajakirja maksuhuumori rubriik ja nimi sellele – „Minu Max”.

Neid vanu numbreid on tagantjärele huvitav lugeda. Meeletul hulgal maksuseaduste muudatusi! Seisuga 2. detsember 1997 oli maksukorralduse seadust selle kehtimahakkamisest 1994. aastal muudetud 17 korda, tulumaksuseadust 20 korda ja käibemaksuseadust 21 korda. Mõni ime siis, et keegi nendega õieti kursis ei suutnud olla.


============================================

MM peatoimetaja 1999 (nr 11–12), EML endine peasekretär, BDO Eesti AS juhtiv maksukonsultant Kalle Kägi[3]:

Algusaastatel oli liidu tugevuseks ja ühtlasi ka nõrkuseks see, et asjaga seotud inimesed olid väga eripalgelised. Samas oli kõigil neil inimestel suur tahe midagi maksude vallas ära teha. See jõud lükkas käima ka MaksuMaksja, mis on tänaseks muutunud arvestatavaks igakuiseks maksuteemaliseks ajakirjaks.

Algust iseloomustas see, et ajakirjaga tegelesid ajakirjanduse tegemisega mitte kunagi kokku puutunud isikud. Isegi kujundaja polnud kunagi varem ajakirja kujundanud. Ja minu mäletamist mööda üks trükikoda, mis ajakirja algusaastatel pikalt MaksuMaksja trükki teostas, polnud ka kunagi varem õigeid ajakirju trükkinud.

Tänutäheks said asjasse pühendunud inimesed tunda palju muret ja natuke ka rõõmu, mille allikaks olid rohkem või vähem ootamatud sündmused ajakirja artiklite valmimise ning trüki ettevalmistuse ja ka trükiprotsessi käigus. Kordi, kus mõni aps avastati alles ajakirja saabumisel trükikojast, oli üsna mitu.

Liidu eesmärgiks oli aga välja anda liikmetele ja ka teistele huvilistele perioodilist infot maksude vallas toimuva kohta. Sellepärast ei peetud niivõrd oluliseks ajakirja välist külge ja tema vastavust ajakirjandusmaailma nõuetele ja kommetele, kuivõrd ajakirja sisu.

Liidu kasvades tuli asjaga tegelevatel entusiastidel mingi hetk teha valik, millele end pühendada. Kuna ajakiri nõudis jõudsaks kasvamiseks palju tähelepanu ja professionaalset lähenemist, otsustasid ajakirjandusvaldkonnas asjaarmastajateks olevad maksuinimesed võtta liitu tööle projekti vedama kogemustega ajakirjaniku Imbi Ernits-Kaljuste.

Et Imbi näol oli tegemist inimesega, kes oli ajakirjandusteadmised omandanud Tartu Ülikoolist ja juurutanud need ellu Lõuna-Eestis kohaliku ajalehe väljaandmisel ning hiljem aastaid Äripäeva rubriigitoimetajana, saabusid suured muutuste tuuled ka ajakirja MaksuMaksja jaoks. Liidus hakati kasutama ennekuulmatuid mõisteid ja ennenägematuid programme, ning see kõik väljendus ajakirja kvaliteedis ja perioodilisuses.

Ajakiri otsis erinevate liidus tegevate olnud inimeste nägemuste toel oma täpset suunda ja tänaseks päevaks on ilmselt leitud tasakaal maksumaksjaid huvitavate artiklite ning liidu tegevuse valgustamise vahel.


===========================================

MM peatoimetaja 1999–2000 (nr 13–25 ja 71–78), peatoimetaja, lapsehoolduspuhkuse asendaja 2003–2004 Kristi Timmusk[4]:

Kui 1999. aastal ajakirja tegema asusin, oli MaksuMaksja alles lapsekingades. Kuna ressursid olid piiratud, tehti asju suures osas entusiasmist ja valitses põhimõte learning by doing.

Minu jaoks oli see esimene kogemus ajakirjanduse vallas – nii nagu ka kujundajal. Teha tuli kõike ja kuna õppimine käis läbi tegemise, siis oli ka vigu ja jalgratta leiutamist.

Ajakirja autorite ringi moodustasid liiduga seotud inimesed ja honorare tol ajal ei makstud. Teemasid pakkusid välja juhatuse liikmed ja peasekretär, kes käis hommikuti juhatuse esimehe[5] käest tegutsemisjuhiseid saamas, või kujunesid need välja jooksvalt töö käigus vastavalt vajadusele. Kontroll-lugemist viisid läbi juhatuse liikmed kordamööda.

Võrreldes praeguse ajaga on muutunudki ainult see, et kuna juriste on juurde tulnud, on laienenud inimeste ring, kellele liidu know-how kuulub. Peasekretäri õlgadel lasus toona kõik see, millega praegu tegelevad juristid, tegevjuht, sekretär jt (paar numbrit andis ta isegi ajakirja välja). Hiljem, kui inimesi hakati juurde võtma, sai määravaks see, kas nad tahtsid seda tööd teha või ei.

Mäletan, et liidus oli hästi positiivne õhkkond. Kuna organisatsioon oli veel pisike, suhtlesid inimesed vahetult. Bürokraatiat polnud. Roose jaoks ei olnud oluline mitte niivõrd inimese CV, vaid see, kas inimese silmad läksid tööst rääkides särama või mitte.

* 1997

ilmus 4 numbrit

läbinisti mustvalge

28–32 lk

ca A5 formaat

EML liikmeid 200–350

peatoimetaja ja kujundaja Olavi Kärsna

* 1998

ilmus 6 numbrit (märts, mai, juuli, september, november, detsember)

kaaned värvilised, sisu mustvalge

A5 formaat

36–52 lk

peatoimetaja Olavi Kärsna

kujundus ja küljendus James Herne

* 1999

ilmus 12 numbrit

kaaned värvilised, sisu mustvalge

A5 formaat

44–64 lk

peatoimetajad Kalle Kägi ja Kristi Timmusk

kujundus ja küljendus Anneli Jahhu

* 2000

ilmus 12 numbrit (sh 6/7 ja 8/9 topeltnumbrid)

kaaned värvilised, sisu mustvalge

A5 ja ca A4 formaat

26–44 lk

peatoimetajad Kristi Timmusk ja Imbi E. Kaljuste

kujundus ja küljendus Anneli Jahhu ja Maire Pukk

õigustoimetaja Martin Huberg

illustraator Elo Annion

fotograaf Reio Aare

* 2001

ilmus 12 numbrit

kaaned värvilised, sisu mustvalge

ca A4 formaat

36–40 lk

peatoimetaja Imbi E. Kaljuste

kujundus ja küljendus Maire Pukk

õigustoimetaja Martin Huberg

illustraator Elo Annion

fotograaf Reio Aare

raamatupidamistoimetaja Andris Jegers

* 2002

ilmus 12 numbrit

kaaned värvilised, sisu mustvalge

ca A4 formaat

36–40 lk

peatoimetaja Imbi E. Kaljuste

kujundus ja küljendus Maire Pukk

õigustoimetaja Martin Huberg

illustraator Elo Annion

fotograafid Reio Aare ja Maiu Kurvits

raamatupidamistoimetaja Andris Jegers

* 2003

ilmus 12 numbrit

kaaned värvilised, sisu mustvalge

ca A4 formaat

40–48 lk

peatoimetaja Imbi E. Kaljuste ja kt Kristi Timmusk

kujundus ja küljendus Martin Henk

illustraator Elo Annion

fotograaf Maiu Kurvits

raamatupidamistoimetaja Anne Nuut

Riigikontrolli rubriigi toimetaja Sven Soiver

* 2004

ilmus 12 numbrit (7/8 topeltnumber)

kaaned värvilised, sisu mustvalge

ca A4 formaat

40–88 lk

peatoimetaja Imbi E. Kaljuste ja kt Kristi Timmusk

kujundus ja küljendus Martin Henk ja OÜ Presshouse

illustraator Elo Annion

fotograaf Maiu Kurvits

Riigikontrolli rubriigi toimetaja Sven Soiver

* 2005

ilmus 12 numbrit (sh 6/7 topeltnumber)

kaaned värvilised, sisu mustvalge

ca A4 formaat

40–84 lk

peatoimetaja Imbi E. Kaljuste

kujundus ja küljendus OÜ Presshouse

illustraator Elo Annion

fotograaf Maiu Kurvits



[1] Vt Olavi Kärsna. EMLi hääletorust maksuajakirjani. – MaksuMaksja, 2004, nr 9, lk 13.

[2] EML üks asutajaliikmetest, toonane arvamusliider ja liidu kõneisik Enn Roose (1939–2001). – toim.

[3] Vt Kalle Kägi. MaksuMaksja ehk memuaare möödunud sajandist. – MaksuMaksja, 2004, nr 9, lk 14–15.

[4] Kristi Timmusk. Valitses põhimõte learning by doing. – MaksuMaksja, 2004, nr 9, lk 15.

[5] Kirjeldataval ajal oli juhatuse esimees Enn Roose.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo