Maksumaksja portaal - Käibedeklaratsiooni vormi muutmine. Õnneli Varend. EML ettepanek MTA-le muuta deklaratsioonivormi, MTA vastus sellele ja EML kompromissettepanek Lasse Lehise sulest - 2006 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > veebruar (nr 2) > Käibedeklaratsiooni vormi muutmine. Õnneli Varend. EML ettepanek MTA-le muuta deklaratsioonivormi, MTA vastus sellele ja EML kompromissettepanek Lasse Lehise sulest
Käibedeklaratsiooni vormi muutmine. Õnneli Varend. EML ettepanek MTA-le muuta deklaratsioonivormi, MTA vastus sellele ja EML kompromissettepanek Lasse Lehise sulest

Käibedeklaratsiooni vormi muutmine

EML 28. novembril 2005 koostatud kirjast MTA-le (1.1, lisa 3)

Probleemi püstitus: Kehtiv käibedeklaratsiooni vorm ei ole ülevaatlik – osa andmeid vajaksid täiendavat liigendamist ja osa andmeid on üleliigsed.

Probleemi kirjeldus: Käibe mõiste käibemaksuseaduses erineb tunduvalt käibe mõistest raamatupidamisarvestuses, mistõttu peab käibedeklaratsiooni täitmiseks raamatupidamise andmeid eelnevalt töötlema. Kuna käibedeklaratsioon ei erista käivete erinevaid liike, on nii maksumaksjal endal kui ka maksuhalduril raske andmete õigsust kontrollida, sest deklaratsiooni võrdlemisest raamatupidamise andmetega ei piisa – vaja on täiendavaid arvutusi. Taoline olukord tekitab lisatööd ja raskendab hooletusvigade avastamist. Samuti ei võimalda see maksuhalduril saada ülevaadet erinevatest käibe liikidest ja teha sellest tööks vajalikke üldistusi.

Deklaratsioonidel tuleks eristada müügikäivetest pöördmaksustamise korras maksustatavad ostutehingud – need omakorda vastavalt sellele, kas tegemist on kauba või teenusega. Praeguste ridade 6 ja 7 asemel peaks see teave olema nii ridades 1, 2 kui ka 3.

Samuti oleks vajalik eraldi deklareerida omatarvet.

Eraldi tuleks deklareerida pöördkäibemaksustamise korras arvestatud sisendkäibemaks. Sel juhul on võimalik juba deklaratsiooni visuaalsel vaatlusel avastada kõige elementaarsemad vead ning näiteks viia läbi maksumaksja eelkontroll näiteks aastaaruannete ja käibedeklaratsioonide andmete kõrvutamisel.

Samuti vajab muutmist maksuvaba käibe lahter. Mõistlik oleks piirduda vaid sellise maksuvaba käibega, mis piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist. Puudub vajadus deklareerida ja koguda andmeid näiteks abistava iseloomuga finantstehingute kohta, samuti soetatud kaupade ja teenuste kohta, mille pöördmaksustamisel rakendatakse maksuvabastust.

Küll aga oleks igati asjakohane märkida käibedeklaratsioonis seda, kas maksumaksja rakendab sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist ning millist meetodit ja suhtarvu ta kasutab.

Samuti on otstarbekas aasta lõpus sisendkäibemaksu korrigeerides kasutada deklaratsiooni lisalehte, millel deklareerida korrigeerimise käik ja metoodika. Mõnes välisriigis on kasutusel kuudeklaratsioonide kõrval ka aastadeklaratsioonivormid, milles esitatakse põhjalikumad arvutused.

Leiame, et see teeb deklareerimise maksumaksjale lihtsamaks, võimaldab oma töö käiku ja tulemust paremini jälgida ning vigu vältida ja kiiremini avastada. Maksuhaldurile annaks see võimaluse kontrollimist paremini planeerida.

Kindlasti ei saa ülimaks väärtuseks pidada seda, et käibedeklaratsiooni andmed peaksid igal juhul ära mahtuma ühele lehele (seda eriti elektroonilise deklareerimise suure mahu juures). Vajadusel saab ruumi kokku hoida ridade 10–11 ja 12–13 ühendamisel, jättes plussi või miinuse märkimise maksumaksja tööks.[*]

Näiteks Austrias alustatakse deklareerimist müügikäibe kogusummast, millele liidetakse omatarve ja lahutatakse käibed, mida maksustab kauba või teenuse saaja pöördmaksustamise korras. Samuti lahutatakse maksuvabad käibed, mis deklareeritakse mitmes alajaotuses – eraldi maksuvabad ja nullmääraga käibed. Seejärel arvutatakse maksustatava käibe summa ja jagatakse see erinevate maksumäärade vahel. Arvutatud käibemaksusummale liidetakse pöördmaksustamise korras arvutatud käibemaksukohustus ja eraldi deklareeritakse kauba ühendusesisene soetamine (erinevate maksumäärade lõikes, eraldi maksuvaba soetus).

Sisendkäibemaksu liigitatakse järgmiselt: makstud ja arvestatud impordikäibemaks, kauba ühendusesiseselt soetamisel arvestatud käibemaks, muud pöördmaksustamise korras arvestatud käibemaksusummad, parandused.

Hollandi deklaratsioonivorm mahub ära ühele lehele, kuid sellele on ära mahtunud eraldi ridadel omatarve, teise maksumaksja juures pöördmaksustamisele kuuluv käive ning oma pöördmaksukohustus, eraldi kauba import ja eksport, ühendusesisene käive ja soetamine ning teises riigis paigaldatav kaup.

Ettepanek probleemi lahendamiseks: EML teeb ettepaneku, et MTA koostöös Rahandusministeeriumiga asuks välja töötama käibedeklaratsiooni uut vormi, mis arvestaks eelpool toodud ettepanekutega, kasutades eeskujuna välismaiseid näidiseid.

Eesti Maksumaksjate Liit

MTA 18. jaanuari 2006 vastusest EML poolt esitatud küsimustele, mis esitati ühisel kokkusaamisel 1. detsembril 2005.

EML poolt tehtavat ettepanekut deklareerida pöördkäibemaksu käivete lõikes oleme arutanud Rahandusministeeriumiga. Eraldi deklareerimist ei peetud otstarbekohaseks, kuna see tooks kaasa käibedeklaratsiooni mahu olulise suurenemise. Kui praegu kajastatakse kauba ühendusesisest soetust ning teisi kaupu ja teenused – mille soetust tuleb deklareerida – kahes lahtris, siis nende eraldi deklareerimist maksumäärade lõikes tuleks deklareerida kaheksas lahtris (18%, 5%, 0% määraga ja maksuvaba käive), kusjuures teisi lahtreid 18% määraga maksustatavate tehingute ja toimingute lahtri kõrval kasutataks harva.

Maksuhaldurile nende käivete eraldi deklareerimine olulist infot ei anna. Soomes ja Rootsis ei deklareerita käivet eraldi määrade lõikes, kuid lisaks kauba ühendusesisese soetuse informatiivsele lahtrile tuuakse eraldi real kogu käibemaksusumma, mis on arvestatud kauba ühendusesiseselt soetuselt.

Lisaks pöördmaksuga maksustatavate tehingute deklareerimisele käivete lõikes teete ettepaneku deklareerida ka pöördmaksustamise korras arvestatud sisendkäibemaksu, tuues põhjuseks, et see võimaldaks MTA-l paremat maksumaksjate käibemaksuarvestuse eelkontrolli. Oleme arvamusel, et nimetatu eraldi deklareerimine ei aita maksuhalduril avastada deklareerimisel tehtavaid vigu. Samuti esitatakse aastaaruanne käibedeklaratsioonist rohkem kui aasta hiljem.

Omatarbe eraldi deklareerimine ei anna maksuhaldurile olulist teavet, infot saab enamasti vaid selles osas, kas sõiduauto kasutamist omatarbena deklareeritakse või mitte. MTA-le teadaolevatel andmetel pole aga sõiduauto omatarbe deklareerimisel üldiselt probleeme olnud. Käibemaksuseaduse kohaselt maksustatakse kauba või teenuse kasutamist mitteettevõtluse jaoks juhul, kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud – seega, kui kauba soetamisel sisendkäibemaksu maha ei arvata, ei pea kauba üleandmist oma töötajale ka käibemaksuga maksustama.

MTA-le teadaolevalt kasutavadki ettevõtjad enamasti viimast varianti. Seega ei anna omatarbe rea eraldi juurde toomine infot selle kohta, kas ettevõtjad käituvad seadusekuulekalt või ei. Samuti on omatarbe mõiste käeolevas seaduses sõnastatud selliselt, et see hõlmab teatavatel juhtudel käibe mõistet ka üldiselt. Kuna maksubaas on sama, siis ei oma tähtsust, kas ettevõtja maksustab toimingut kui kauba võõrandamist või omatarvet.

Rõhutamaks, et omatarvet tuleb maksustada, on alates 1. jaanuarist 2006 lisatud käibedeklaratsiooni lahtritesse – kus deklareeritakse maksustatavaid tehinguid ja toiminguid – tekst „sh omatarve“.

Eesti peab käibedeklaratsioonivormi kehtestamisel lähtuma EL Kuuenda Direktiivi nõuetest, kuhu muuhulgas kuulub maksuvaba käibe deklareerimise nõue. Sellest tulenevalt ei saa kehtestada korda, et vaid teatud maksuvaba käivet deklareeritakse.

Täname Austria ja Hollandi käibedeklaratsiooni vormi edastamise eest. Liikmesriikide käibedeklaratsioonid on erinevate mahtudega. Optimaalse variandi leidmiseks Eesti maksumaksjate jaoks oleme valmis kohtuma EML esindajatega ja arutama liidu poolt esitatud ettepanekuid.

Käibedeklaratsiooni vormi ei ole otstarbekohane muuta aasta kestel ja deklaratsiooni muutmine peab olema väga põhjendatud, kuna sellega kaasnevad ka arvutiprogrammide muudatused.

Rainer Osanik

MTA peadirektori asetäitja kt peadirektori ülesannetes

EML kompromissettepanek. Lasse Lehis

Olles MTA vastusega põhjalikult tutvunud, jõudsin järeldusele, et liidu algne ettepanek oli tõesti sügavalt ekslik. Siinkohal parandan selle vea ja tutvustan lugejatele EML uut ettepanekut käibedeklaratsiooni vormi osas.

Vormi kujundamisel lähtusin MTA vastuses toodud selgitustest, mille kohaselt on kõige olulisem see, et deklaratsioonis ei oleks liiga palju lahtreid. Kui MTA-d ei huvita omatarve ja pöördmaksustamine, siis miks peaks teda huvitama tollile makstud käibemaks, mida ta nagunii teab ja põhivara soetamisel tasutud käibemaks, mis enamikel juhtudel maksustamist ei mõjuta ja mille õigsuse kontrollimiseks on vaja minna tuhnima maksumaksja algdokumentidesse.

Samuti, kui edasi minna, ei ole ka mingit otsest vajadust deklareerida eraldi 5%, 18% ja 0% määraga käivet, sisendkäibemaksu ja ühendusesisest soetamist, sest nende andmete õigsust ei saa deklaratsiooni pinnalt nagunii kontrollida. Ainult arvutamise pärast pole neid lahtreid ka vaja pidada, sest vähemalt minul ei ole küll siiamaani tekkinud raskusi ei 5% ega 18% arvutamisega, samuti on lahutustehe mulle tuttav juba lasteaiast.

Kuna paljud käibedeklaratsioonide täitjad peavad nagunii koostama raamatupidamise andmete transformeerimiseks lisatabeleid, siis tehku seda juba kõik – oleks õiglus maa peal ja Eesti lihtne maksusüsteem saaks hiilata uue saavutusega.



[*] EML lisas oma ettepanekutele koopiad Austria ja Hollandi käibedeklaratsiooni vormidest, mida võiks Eesti vormide täiustamisel eeskujuna kasutada. – toim

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo