Maksumaksja portaal - Kohtute struktuur muutunud. Mariliis Kannukene - 2006 > jaanuar (nr 1) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2006 > jaanuar (nr 1) > Kohtute struktuur muutunud. Mariliis Kannukene
Kohtute struktuur muutunud. Mariliis Kannukene

Alates 1. jaanuarist 2006 jõustus kohtute seaduse uus redaktsioon, mille kohaselt ühendati endised 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks ning neli halduskohut kaheks halduskohtuks. Senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena.

Kohtumaja ei ole kohtuasutus ega eraldivaadeldav struktuuriüksus, vaid kohtu õigusemõistmise funktsiooni teostamise asukoht. Ühtki kohtumaja ei suleta ja teenuse kättesaadavus ei vähene. Maa- ja halduskohus jaguneb tervikuna kohtumajadeks ja puudub eraldi keskus. See tähendab et Tallinna Halduskohus asub nii Tallinnas kui ka Pärnus. Ringkonnakohtute struktuur ja arv ei muutu.

Uued maakohtud:

Harju Maakohus, mis ühendab senise Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu ning mille tööpiirkonnaks on Harju Maakond;

Viru Maakohus, mis ühendab senise Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu ning mille tööpiirkonnaks on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond;

Pärnu Maakohus, mis ühendab senise Pärnu Maakohtu, Lääne Maakohtu, Saare Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu ning mille tööpiirkonda jääb Pärnu, Lääne, Hiiu, Saare, Järva ja Rapla maakond;

Tartu Maakohus, mis ühendab senise Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu ja mille tööpiirkonda jäävad Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakonnad.

Uued halduskohtud:

Tallinna Halduskohus, mis ühendab senise Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu ning mille tööpiirkonnaks on Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Rapla, Pärnu ja Saare maakond;

Tartu Halduskohus, mis ühendab senise Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu ning mille tööpiirkonnaks on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond.

Muudatuste peamiseks eesmärgiks on muuta kohtuteenus kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Seni erines kohtute koormus piirkonniti väga suurel määral. Koormuse jagamisega võimaldatakse ühe kohtuasutuse siseselt suunata kohtunikke enam koormatud kohtumajja. Kohtunike spetsialiseerumine (nt alaealiste kuritegevusele, perekonnaasjadele, majanduskuritegudele jm) peaks kaasa aitama otsuste kvaliteedi parandamisele. Ehk siis kehtima hakanud korraga ei saadeta mitte kohtuasja ühest kohtumajast teise, vaid piirkonna kohtumajade vahel liiguvad vajadusel kohtunikud.

Kohtusse pöörduja jaoks sisuliselt midagi ei muutu. Asja lahendamiseks vajalik istung toimub ikkagi kohtumajas, kust kohtuasi pärineb. Isik võib hagiavalduse või kaebuse esitada vastava kohtu igas kohtumajas[1] (nt Tallinna Halduskohtule Pärnu kohtumajas). Asjaolust, millise kohtumaja kantseleisse hagi või kaebus saadetakse, ei sõltu see, millises kohtumajas seda asja kohtuistungil arutama hakatakse.

Kohute seadust on täiendatud paragrahvidega 101 ja 181, mis sätestavad, millises kohtumajas tuleb maa- või halduskohtu pädevusse kuuluvat kohtuasja arutada. Asja arutamise koht määratakse lähtudes analoogiast kohtumenetluste seaduse kohtualluvuse sätetega. Kohtumenetluse seaduses on kohtualluvus määratletud teatavate kohtade alusel (nt kostja elukoht, kuriteo toimepanemise koht, kahju tekkimise koht, haldusakti välja andnud asutuse asukoht jne).

Kui valikulise kohtualluvuse korral jäävad kohtualluvust määravad kohad ühe kohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, peab isik (hageja või kaebuse esitaja), kellel on kohtualluvuse valiku õigus, märkima, millises kohtumajas ta soovib asja arutamist[2]. Kui hagis või kaebuses seda märgitud ei ole, otsustab asja arutamise koha kohus.

Kohtute tööpiirkondade ühendamisega muudetakse ka registriosakondade tööpiirkondi, et need ühtiksid loodavate maakohtute tööpiirkondadega.



[1] Maa- ja halduskohtute kohtumajade aadressid on toodud justiitsministri määruses nr 46 (27.10.2005) „Maa- ja halduskohtute kohtumajade asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ (RTL 2005, 111, 1706).

[2] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 147 lg 11 (RT I 2005, 26, 197; 71, 549) ja halduskohtumenetluse seadustiku § 8 lg 11 (RT I 1999, 31, 425; 2005, 39, 308).

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo