Maksumaksja portaal - Täitemenetluse reformimise plaanid. Martin Huberg - 2019 > Juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2019 > Juuni/juuli (nr 6/7) > Täitemenetluse reformimise plaanid. Martin Huberg
Täitemenetluse reformimise plaanid. Martin Huberg

Justiitsministeerium on koostanud täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsiooni ning välja pakkunud erinevad lahendused, kuidas täitemenetlust võiks reformida, tuues välja seejuures enda eelistuse.

Kuna valdkond pakub huvi küllaltki suurele huviliste ringile, siis anname järgnevalt sellest ka MaksuMaksjas väikese ülevaate ning avaldame seejuures nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui maksumaksjate liidu esimesed seisukohad selles küsimuses.

Järgnevas ülevaates esitatavad tsitaadid pärinevad alusdokumendist endast.[1]

Reformimise vajadus

Kokkuvõtvalt selgitatakse koostatud dokumendis reformimise vajadust järgmiselt:

Viimaste aastate Eesti majanduskasv on toonud kaasa olukorra, kus võlgnikke ja nõudeid nende vastu on jäänud üha vähemaks ning jätkuvalt saab prognoosida nõuete arvu vähenemist. Kohtutäiturite sissetulek on otseselt seotud sellega, kui palju neil tööd on ning kui suures ulatuses nõudeid täita õnnestub. Seega oleme jõudnud olukorda, kus kohtutäiturite tänane suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, kohtutäiturite tulud on äärmiselt erinevad, mistõttu paljud kohtutäiturid ei suuda nõudeid piisavalt hästi täita. Kohtutäiturite praktika on erinev, mis toob kaasa menetlusosaliste erineva kohtlemise. Eelnev on põhjustanud selle, et kogu täitesüsteem kiratseb. Süsteemi ei muuda jätkusuutlikumaks kohtutäituritele üksnes uute võimaluste otsimine täiendavate sissetulekuallikate leidmiseks. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada.

Ministeeriumi kogutud statistikast nähtub, et enim ning vähim teeniva täituri tasude vahe on 27-kordne.

Kohtutäituri tasu sõltub nõude suurusest — väikese nõude korral on ka tasu väiksem. Kui lihtsamate toimingute tulemusel (nt konto arest) ei õnnestu nõuet täita, siis edasi sellise nõude täitmiseks ressurssi ei kulutata. Sellises olukorras on keeruline nõuete täitmist paremaks muuta, kuna kohtutäiturid lähtuvad oma majanduslikest huvidest ja riik ei saa seda kuidagi mõjutada, sest riik ei finantseeri täitemenetluse läbiviimist.

Sisuliselt kannatab väiksemate nõuete täitmine seetõttu, et nendelt teenitav tulu on väike, kuid kulud nõude suurusega võrreldes suured. Sellised väikesed nõuded on suures osas riigi enda nõuded, mis on tekkinud näiteks kiiruskaameratest või väärteotrahvidest jne. Kui täitur ei taga nõude täitmist, siis need trahvid lihtsalt aeguvad. Sellega omakorda kannatavad nii riigi tulud kui ka karistuslike meetmete tõhusus jne. Ühesõnaga probleeme juba jagub, kuid küsimus on, mil viisil need lahendada.

Võimalikud lahenduskäigud

Kontseptsioonis pakutakse välja neli mudelit.

Esimene mudel: Riik saab õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete sissenõudmiseks, nt keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Kohtutäituritele saadetakse täiteasi sundtäitmise jätkamiseks ainult juhul, kui võlgnikul on vara, mida realiseerida. Kohtutäiturid täidavad kõiki eraõiguslikke nõudeid, sh elatis jm sotsiaalseid nõudeid, ning korraldavad vara müüki (sh avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete puhul).

Teine mudel: Sundtäitmine toimub esimese mudeliga sarnaselt, kuid avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul hakkab ka vara müügiga tegelema riik ise (nt Maksu- ja Tolliamet). Kohtutäiturid täidavad üksnes eraõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid.

Kolmas mudel: Riik nõuab lisaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalistele nõuetele tervikuna sisse ka muid avalikes huvides olulisi nõudeid (nt elatisnõudeid, mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, lahendeid, mis puudutavad vanema õigusi lapse suhtes (nt suhtluskord) jms). Kohtutäituritele jäävad sissenõudmiseks muud eraõiguslikest suhetest tulenevad nõuded.

Neljas mudel: Ühtne riiklik täitesüsteem nt Maksu ja Tolliameti juures või uus valitsemisala asutus. Kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kujundatakse ümber Pankrotihaldurite Kojaks, kohtutäiturite osas läheks enamik koja senistest funktsioonidest üle riigile.

Kontseptsioonid on seega ühest äärmusest teise, kuid ei maksa unustada, et iga lahenduse puhul on eesmärgiks mitte ainult nõudeid paremini täitma sundida, vaid ka rentaablus ehk siis sisuliselt peaksid täitmisega tegelevad inimesed saama kõik mõistlikku tasu, mitte üks palju ja paljud vähe, ehk siis kõigi mudelitega kaasneks ka vajadus nende inimeste arv kriitiliselt üle vaadata. Juba ainuüksi esimese mudeli puhul selgitatakse:

Muudatusega väheneks kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt üle poole kohtutäituritest (43 täiturist 24) ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Selliselt jääks Harju tööpiirkonda hinnanguliselt 6 kohtutäiturit, Pärnu tööpiirkonda 2, Viru ja Tartu tööpiirkonda kumbagi 4 kohtutäiturit. Teenuse kättesaadavuse tagamiseks tuleb kaaluda kohtutäituri kohustamist avada büroo ka mõnes teises keskuses vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.

Teema puudutab seega täitureid vägagi valusalt ega maksa imeks panna, et inimesed soovivad sellises olukorras arvamust avaldada. Ei tasu ka pahandada, kui see pisut teravaks kujuneb.

Eelistatakse

Enne kontseptsiooni koostamise otsustamist asusid Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium seisukohale, et tulenevalt eelanalüüsi mõjudest on kõige otstarbekam minna edasi mudeliga 1. Valitud varianti esitleti valitsuskabineti istungil 30.08.2018 ning see sai valitsuskabineti põhimõttelise heakskiidu. Küll aga leiti, et mudel vajab põhjalikumat analüüsi, sh riigile tekkivate tulude ja kulude osas. Seega tehakse lõplik mudeli valik pärast huvigruppide arvamuste kogumist ning arvestades tulu- ja kuluanalüüsis kajastatut. Seni jäävad ka teised kontseptsioonis kirjeldatud variandid alternatiivlahendustena alles juhuks, kui nende juurde on vajadus tagasi pöörduda.

Ja miks Maksu- ja Tolliamet nõudeid täitma peaks? Noh, esiteks on see suhteliselt tõhusalt toimiv asutus. Teiseks tegelevad nad niikuinii täitmisega (tõsi, esmaste toimingutega, nagu kontode arestimine, keelumärked jne) ning nõuete hulga suurendamine peaks ka eelduslikult tagama suurema võimaluse, et juba esmaste toimingute tegemisel paraneb laekumiste hulk. Maksuametiga juba lolli ei mängita. Kui ironiseerida, siis õmmeldakse selle nööbi külge varsti mitte ainult hõlmad, vaid kogu kasukas. Kas see on mõistlik või õigemini, kas otsus oli mõistlik, saame tulevikus hinnata. Hetkel on võimalus ennustada ning seejuures soovitan lugeda ka siin avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning meie seisukohti.


Tasumata trahve hakkab tulevikus sisse nõudma Maksu- ja Tolliamet

MTA pressiteade
20.06.2019

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile täitemenetluse reformi kontseptsiooni, millega antakse õigeks ajaks tasumata riiginõuete, nagu näiteks trahvide ja sunniraha, täitmine MTA kätte ning kavandatakse kohtutäiturite arvu vähendamist.

„Praegu oleme olukorras, kus täitemenetlus on inimesele liiga kallis. Näiteks 50 euro suuruse trahvi puhul tuleb lisaks kohtutäituritele tasuda vähemalt 66 eurot, mis ületab oluliselt juba trahvi enda suurust. Tahame teha täitemenetluse inimesele odavamaks, et peamine summa läheks reaalse võla maksmiseks, mitte täituritasudeks. Esialgsel hinnangul on riiginõuete täitetasu tulevikus ca kümme korda väiksem kui praegu, samuti vaatame üle kohtutäiturite tasude suuruse,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Ministri sõnul on probleemiks ka inimeste rahulolematus täitesüsteemiga, esineb kohtutäiturite erinevaid rikkumisi. „Saame aastas ca 300 kaebust täiturite tegevuse peale ja ainuüksi sel aastal oleme pidanud rikkumiste tõttu alustama 5 distsiplinaarmenetlust,“ lisas Aeg.

Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium on välja pakkunud ümberkorraldused, millega antakse riigi- ja kohalike omavalitsuste rahaliste nõuete sundtäitmine MTA-le, kellel on selleks olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, makselahendused ning automaatsed protsessid (nt teavitus). Samuti on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab osaliselt kasutada olemasolevat süsteemi.

Riigi üldine suund on samasisulisi teenuseid konsolideerida ja seeläbi kulusid kokku hoida, saada parem ülevaade nõuetest ning võlgade efektiivne sissenõudmine. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada edukaid tulemusi 10–45%, tulenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Eesmärk on suurendada laekumist minimaalselt 50%, s.o 1 miljoni euro võrra aastas. Riik hoiab praegu üleval erinevate asutuste juriste, raamatupidajaid, kes on kõik seotud maksejõuetusmenetluste erinevate etappidega, seega kogu see ressurss vabaneb ja lahendatakse ühtsetel alustel MTA-s.

Kohtutäiturid saaksid edaspidi keskenduda nende professionaalseid oskusi vajavatele eranõuetele, nagu näiteks hüpoteekide realiseerimine. Samuti jääb kohtutäituritele MTA täitemenetlustes võlgniku vara müügi korraldamine. Muudatuste tulemusel väheneb täiturite hulk poole võrra ehk praeguse 43 täituri asemel jääb alles 20 ringis. Täiturite bürood jäävad kava järgi suurematesse linnadesse, väiksemates keskustes avatakse teatud nädalapäevadel harukontorid.

„Teine väga oluline küsimus on elatisvõlgnikelt raha kättesaamine, et lapsed ei peaks kannatama. Elatisvõlgnikke on Eestis 8000 ringis ja praegune süsteem ei tööta kuigi edukalt. Tahame suunata reformi tulemusel riigi eelarvesse laekuva summa elatiste sissenõudmise parandamiseks, ja selleks oleme välja pakkunud kolm võimalust, sh ainult elatisnõuetega tegelevad bürood,“ rõhutas justiitsminister.

Riigil puudub praegu ühtne ülevaade nõuetest ja nende sissenõudmisest. See tähendab, et tagajärjena suur osa nõudeid aegub ja jääbki kätte saamata. Nõuete järjekorrast kinnipidamise ja läbipaistvuse tagamiseks on plaanitud luua nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid sõltumata sellest, kas nende täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur. Nii saab ka iga inimene täpse ülevaate tema vastu olevatest nõuetest ning ühtne vaade tekib ka riigil.

Ümberkorraldused hakkavad täies mahus kehtima kõige varem aastal 2022, juhul kui täiturite arvu kehtestab edaspidi riik. Kui nende arv kujuneb vaba turu tingimustes, siis on üleminekuperiood pikem.

Kontseptsiooni välja töötanud töögrupis osalesid lisaks Justiitsministeeriumile nii Rahandusministeeriumi kui ka Maksu- ja Tolliameti esindajad. Töögruppi ja juhtrühma kaasati ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad. Arvamusi kontseptsioonile oodatakse 9. augustiks 2019.


Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja pöördumine Justiitsministeeriumi poole

04.07.2019

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) palub Teil pöörata põhjalikumat tähelepanu täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioonile, mille esitab peatselt Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks justiitsminister. Kontseptsioon on koostatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 alusel, kuid Koja hinnangul ei täida kontseptsioon tegevusprogrammis seatud eesmärke — õiglane ja proportsionaalne täitemenetlus ja kulutõhusus menetlusosalistele.

Koda toetab täielikult riigi soovi konsolideerida nõuete haldus ühte organisatsiooni, kuid probleemsed kohad on seotud riiginõuete esmaste sissenõudmistoimingute viimisega Maksu- ja Tolliametisse.

I. Olulisemad puudujäägid kontseptsioonis

1. Erinevad menetlusnormid (kohtutäiturite ehk tsiviiltäitemenetluse normid: täitemenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik ning maksuhaldurile ehk Maksu- ja Tolliametile: maksukorralduse seadus) seavad sissenõudjad väga erinevasse positsiooni ning diskrimineerivad erasissenõudjaid.

2. Kaksiksüsteemis teevad nii kohtutäiturid kui ka maksuametnikud ühe võlgniku puhul täpselt samu esmaseid täitetoimingud (sh võlgniku pangakontode arestimine, varale keelumärgete seadmine) — seega on tegemist paralleelsete toimingutega.

3. Kontseptsiooni kohaselt vähendatakse täitemenetluse kulusid riiginõuetelt, kuid tasumäärad eranõuete (ettevõtjate, elatise, töötajate jms nõuded) täitmisel jäävad praegusele tasemele. Seega on samaväärse eranõude sundtäitmine võlgnikule kallim kui riiginõude sundtäitmine kõrgemad tasumäärad diskrimineerivad neid võlgnikke, kelle nõudeid menetlevad kohtutäiturid.

4. Täitemenetluse ümberkorralduse tulemusel suureneb sundtäitmise kaudu riigieelarvesse laekuv raha 200 000 eurot aastas, kuid riigieelarvelised kulud on planeeritud vähemalt 3 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad teadaolevad Maksu- ja Tolliameti investeeringukulud 1,9 miljonit eurot. Juhime tähelepanu, et lisaks peavad investeerima ja tegevuskulusid suurendama kõik avaliku võimu kandjast sissenõudjad, kohtutäiturid ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Samuti ei ole kontseptsioonis arvestatud kohtutäituritelt riigieelarvesse laekuva maksutulu (käibemaks, tööjõumaksud) vähenemisega. Riigieelarvesse laekuvaid tulusid on kunstlikult suurendatud, kuna tuludena on näidatud kõiki laekumisi (ka neid, mille sissenõudmiseks ei pea sundtäitmise meetmeid rakendama).

5. Kontseptsioonis kavandatud muudatuse kohaselt läheb täitemenetlustes orienteerumine võlgnikele keeruliseks, kuna suhelda tuleb lisaks maksuhaldurile ka teiste institutsioonidega (sissenõudev riigiasutus, kohtutäitur, kohtualluvus läheb segasemaks: maksuhalduri puhul on halduskohus, kuid kohtutäituri puhul tsiviilkohus; lisaks ka ministeeriumite haldusala: MTA — Rahandusministeerium, kohtutäiturid — Justiitsministeerium). Kontseptsioonis kavandatud kaksiksüsteem tekitab erinevatele osapooltele rohkem probleeme ja riigieelarvele suuremat koormust kui on saadav tulu.

6. Maksu- ja Tolliameti kavandatavad täitetasud ei kata ära uuele korraldusele ülemineku tegevus- ja investeeringukulusid, mida tehakse aastatel 2019–2021. Alates 50 eurost on täitemenetluse tasu nullmääraga — tegemist on tõenäoliselt ristsubsideerimisega, kus väiksemate nõuete kulud kaetakse suuremate nõuetega, kuid Riigikohus on märkinud, et see ei ole lubatud. Kontseptsioonis ei ole esitatud kuluarvestuse aluseid, kuidas tagatakse kõikide sissenõudmiskulude (sh tööjõukulu, kui ametnik ei ole sisse nõudnud enda palgafondi ulatusel) katmine täitetasudest. Koda juhib tähelepanu, et alates 2001. aastast ei finantseerita riigieelarvest (maksumaksja rahast) nõuete sundtäitmist, vaid kõik kulud on kaetud võlgnikelt sisse nõutud kohtutäituri tasude arvelt. Ebamõistlik on mitmete miljonite eurode eraldamine riigieelarvest sellistele tegevustele, mis ei loo täiendavat väärtust, vaid seavad arvukalt isikuid ebasoodsasse olukorda.

7. Kontseptsioonis esitatud kriitika mitmete kohtutäiturite majandustulemuste või ametitoimingute kvaliteedi kohta on võimalik lahendada tunduvalt kiiremini ja odavamalt puudulike töötulemustega kohtutäituri ametist vabastamisega, selmet kulutada miljoneid eurosid ja mitmeid aastaid lõpuni läbimõtlemata kontseptsiooni ellurakendamiseks.

8. Kontseptsiooni kohaselt, kui Maksu- ja Tolliamet ei saa kontodelt raha kinni pidada, saadetakse nõue täiturile täitmiseks, siis selle osa peab kinni maksma võlgnik ning siis tuleks maksta rohkem, kuna tasuma peaks menetluse keerukuse eest.

II. Ettepanek Vabariigi Valitsusele

1. Mitte toetada täitemenetluse korraldamist kaksiksüsteemis, vaid teha valik järgmiste süsteemide osas:

• tervenisti riiklik süsteem (enne 2001. aastat);

• või vabakutseline süsteem (hetkel toimiv süsteem).

2. Lahendada kontseptsioonis etteheidetavad puudused ja kitsaskohad riigile odavamal moel:

• alustada täitemenetluse õigusaktide analüüsiga, et tõhustada olemasolevaid täitemenetluse meetmeid ja korraldust, et parandada täitemenetlust tervikuna sõltumata nõude liigist või sissenõudja isikust;

• vabastada puudulike töötulemustega kohtutäiturid ametist.


EML pöördumine Justiitsministeeriumi poole

07.08.2019

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust seoses täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooniga.

EML toetab põhimõtteliselt süsteemi reformimist. Peame reformi iseenesest vajalikuks, kuid oleme murelikud lahenduse osas, mis on viidatud dokumendis ette pandud.

Maksu- ja Tolliamet on aja jooksul endale kujundanud maksumaksjate seas kindla kuvandi ning hea maine maksumaksja nõustaja ja abistajana, mida oleks ebaotstarbekas kahjustada lihtsalt selle tõttu, et mõni kohtutäitur ei saa oma tööga piisavalt heal tasemel hakkama. Analüüsidokumendis tuuakse ju sõnaselgelt välja täitesüsteemi kehv maine (nt lk 9). Kergemeelne oleks arvata, et see kehv maine ei kanduks üle MTA-le. Suur osa mainest on siiski seotud probleemsete „klientidega“, mitte sellega, kes neilt kohustuste täitmist isikuliselt nõuab.

Leiame, et täitemenetlusega tegelemisest tekkiv mainekahju kandub üle MTA kogu tegevusele ning hakkab tulevikus mõjutama inimeste üldist maksukuulekust, kuivõrd viimane sõltub küllalti märkimisväärselt asutuse mainest, kellega suhelda tuleb.

Näeme ohtu ka selles, et kuna iga uue valdkonna sissetöötamine nõuab tavarutiinist rohkem aega ja energiat, siis võib uue menetlusliigi käivitamine liigselt koormata MTA ametnike tööd ning see võib kahjustada MTA põhitegevust, milleks on siiski maksukohustuste täitmise administreerimine. Selline tendents võib omakorda soodustada ümbrikupalkade levikut, salakaubandust jms.

Oleme nõus süsteemi reformimise vajadusega, kuid pigem muul viisil (täiturite arvu üle vaatamine, nõuete täitmisega tegelemisele motiveerimine mingite sanktsioonidega jne).

Toetame ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt Vabariigi Valitsusele 04.07.2019 saadetud pöördumises (kiri nr 3-9.2/54) avaldatud seisukohti.

Martin Huberg
EML juhatuse liige


[1] Täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioon. Dokumendi number eelnõude infosüsteemis: 19-0626. Vt http://eelnoud.valitsus.ee.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo