Maksumaksja portaal - Salaturu ümarlaud 2019. Hiie Marrandi - 2019 > Juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2019 > Juuni/juuli (nr 6/7) > Salaturu ümarlaud 2019. Hiie Marrandi
Salaturu ümarlaud 2019. Hiie Marrandi


Maksumaksjate liidu osalusel korraldatud salakaubandusele pühendatud ümarlaud toimus sel aastal juba kaheksandat korda.[1] Nii võib üritusest varsti tõsiseltvõetav traditsioon saada.

Varasematel aastatel on tulnud aktsiisipoliitika kohta märkida, et ettevõtjate mätta otsast vaadates tõstetakse aktsiise liiga sageli, liiga palju, liiga lühikese etteteatamisega ning põhjalikumat eelanalüüsi tegemata. Tundub, et see trend on hakanud tasapisi muutuma.

„Aktsiisipoliitika ja varimajandus on omavahel tihedas seoses, mistõttu tuleb muudatuste elluviimisel arvestada mõju majandusele, jälgida naaberriikide trende ja otsuseid, seejuures ei tohi aga unustada inimeste tervist. Kui minevikus on tehtud valesid otsuseid, siis peab olema julgust neid otsuseid ümber vaadata ja vigu korrigeerida,“ ütles ürituse kaaskorraldaja, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Kuigi Eesti meedia oli ürituse ajal tuline alkoholiaktsiisi vähendamise eelnõu tõttu, soovis EML rõhutada, et aktsiisipoliitika ja salaturu temaatika on palju laiem. Oli sellegi ürituse teema salaturg laiemalt ja meil ei olnud kavas korraldada alkohaoliaktsiisi debatti. Osa salakaubandusest on ka tasuta filmide ja mängude allalaadimine internetis, võltskaupadega — nt võltsitud bränditooted ja ravimid — kauplemine.

Ümarlaua välisesinejaks oli Oxford Economics’i (OE) tegevtoimetaja John Reiners, kes tutvustas 2018. aasta uuringut „Võitlus salakaubandusega: tarbijate motiivid ja huvigruppide strateegiad“ („Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“). [2] Uuring viidi läbi 37 Euroopa riigis selgitamaks välja, mis motiveerib inimesi mustalt turult kaupu ostma ja milliste strateegiatega õnnestuks salaturule suundumist muuta.

John Reiners oli Eestis maksumaksjate liidu kutsel. Uurisin, mida ta arvab lapsehoidjaindeksi edetabelist, mis uurib, kuivõrd ülereguleeritud on riigis pahede tarbimine. Selles tabelis on Eesti eesotsas.[3] Reinersi hinnangul tundub selline edetabel pisut liialt lihtsustatud vaade olukorrale. Paljud tänapäevased varimajanduse uuringud püüavad määrata kindlaks salaturu mahtu. Reiners märkis, et Oxford Economics’i uuring aga on silmatorkav teistsuguse lähenemisnurga tõttu, püüdes mõista tarbijate käitumist, nende suhtumist ja kalduvust salakaupa osta, ning seda, kuidas tarbijaid võiks mõjutada. Tarbijate käitumist uuriti viies tootekategoorias: alkohol, tubakas, ravimid, filmid-mängud-muusika ning viiendaks riided ja aksessuaarid.

Uuringu käigus küsiti hinnanguid kahelt suurelt grupilt: tarbijatelt ning huvirühmadelt. Termin „huvirühmad“ (ingl k — stakeholders) hõlmab ettevõtjaid, poliitikakujundajaid ja täidesaatva võimu esindajaid, kelle huvi on salakaubanduse vastu võidelda. Reinersi raport puudutab küll 37 Euroopa riiki, aga Eesti kuulajatele esinedes keskendus ta Balti riikidele ning tubaka- ja alkoholiteemadele. Baltikumi andmed näitavad, et huvigruppide hinnangul on salakaubanduse tase siin regioonis veidi alla Euroopa keskmise. Tarbijate hinnangud oma käitumise kohta kattuvad huvigruppide hinnanguga.

Müüdid salakaubanduses

Reiners juhtis tähelepanu, et tarbijaid ja huvigruppe küsitledes oli eesmärk, et kogu töö lõpptulemus on avalikult ligipääsetav kõigile soovijatele. Nii saabki iga huviline kas või ühe riigi kaupa vastuseid uurida OE kodulehel. Näiteks seab raporti tulemus kahtluse alla neli põhilist müüti selle kohta, miks inimesed salakaupa ostavad.

1. Tarbija teab, et ta on ostnud salakaupa. Tavakaubast erinev hind on selge signaal, et tegu on salakaubaga. Nii-öelda mitteametlikult ostes võib see tõesti nii olla, aga reaalsus näitab, et tarbija ei või kauba ehtsuses kindel olla ka siis, kui on ostnud usaldusväärsest allikast. Viimastel aastatel on salakaubandus oma haaret Euroopas laiendanud, tungides ka täiesti legaalsetesse tarneahelatesse.

Tarbijatel paluti hinnata, kas nad on kindlad, et tegu on õige kaubaga. Vastustes selgus, et 11% salakaubast on ostetud teadlikult, aga 27% ostude puhul polnud nad kindlad, kas tegu on salakauba või ehtsa kaubaga. Paljude kaupade puhul ei ole mingit kahtust, kas ostetav kraam on salakaup (nt Rolexi kell 10 euro eest), aga paljude interneti sooduspakkumiste taga on sõltumatu jaemüüja ning tarbijad ei pruugi mõista, et tegu on salakaubaga.

2. Salakaupa ostetakse peamiselt illegaalset kanalit kasutades — turult, võõralt, mitteametlike kodulehtede kaudu. Tõsi on aga see, et tänapäeval ostatakse nii tavalist kraami kui ka salakaupa täiesti ametlikult internetilehelt. Ning ka füüsilisest poest kauba ostmisel oli ainult 56% tarbijatest kindel, et ostetud kaup on aus.

3. Salakaupa ostavad peamiselt madala sissetulekuga inimesed, kes ei saa endale legaalset kaupa lubada. Reaalsus on, et salakauba ostmine levib kõigis ühiskonnakihtides. Kuna salakaubandus hõlmab järjest enam kaubagruppe ning toimub aina enam internetis, siis on see ligipääsetav ka üha laiemale isikute ringile. Salakauba ostmisel on palju põhjuseid, mis ei ole seotud inimese sissetuleku suurusega. Mõningane seos on salakauba ostmise ja tarbija vanuse vahel: noorem generatsioon on pisut rohkem aldis keelatud kraami soetama, kui vanem.

4. Tarbija ostab salakaupa odava hinna tõttu. Tõsi on paraku, et kuigi hind mängib võtmerolli, on veel mitmeid olulisi faktoreid, mis mõjutavad nii salakauba pakkumust kui ühiskondlikku mõju.

Vale oleks arvata, et salakaubandus on vaid arengumaade või kõrge korruptsiooniga riikide probleem. Arenenud riigid ei ole selle „tõve“ suhtes sugugi immuunsed, probleem on niihästi regionaalne kui ka globaalne. Analüüs näitas, et umbes 13% tarbijate ostudest moodustab salakaup, kusjuures viimasel kolmel aastal on Euroopas märgata kerget kasvu.

E-kaubandus on tarbijatele salakauba hankimise lihtsamaks teinud. Internetist tellitavate kaupade valik on suur ja üha suurenemas. Samuti saavad inimesed kergesti kasutada hinnavõrdluse saite.

Salakaubanduse mustrid on pidevas muutumises. Kurikaelad reageerivad salakaubavastastele meetmetele ja püüavad aina leida uusi võimalusi.

Üllatavad tulemused

Üks uuringu üllatavaid avastusi on, et küllalt suur osa osa — 27% vastanutest pidi oma ostu puhul tõdema, et tõenäoliselt on tegu salakaubaga (ingl k — possibly illicit). Teadlikult salakauba ostjate protsent oli palju madalam (11%). Balti riikide võrdluses omakorda torkab Eesti silma sellega, et tarbijate hinnangul on siin salakauba osakaal kõige madalam.

Uurides põhjuseid, mis viivad inimesi salakauba soetamisele, ilmnes, et inimeste motivatsioon jaguneb laias laastus kaheks. Esiteks on sotsiaalsed põhjused (paljud inimesed ostavad, sellises teguviisis ei ole midagi taunimisväärset, vahelejäämise korral on karistus väga väike, põhimõtte pärast ostan salakaupa) ning teiseks tootega seotud põhjused (odavam hind, kvaliteedis ei ole märgatavat erinevust, salakaup oli ainus saadaolev variant, lihtsam-kiirem ostuvõimalus).

Tabel 1: Balti riikide tarbijad

Tootega seotud faktoritele järgnevad sotsiaalsed faktorid

Odavam hind

56%

Kvaliteedis ei ole märgatavat erinevust

47%

Kiire, lihtne ostuvõimalus

43%

Ainus saadaolev variant

40%

Paljud inimesed teevad nii

36%

Mitteametlikult ostmine pole vale

33%

Karistus on väike, isegi kui jään vahele

29%

Põhimõtteliselt ostan illegaalset kaupa

25%

Tarbijate keerulised motiivid

Kokku küsitleti OE uuringus 39 000 inimest, mis on väga suur arv ja lubab seepärast ka tulemustesse tõsiselt suhtuda. Küsitlusele vastanud inimesed jaotuvad motiivide alusel nelja rühma. Üks grupp tarbijaid on sellised, keda ajendavad sotsiaalsed põhjused ning kes ei otsi aktiivselt salakaupa, vaid nii-öelda komistavad selle otsa. Selliseid inimesi nimetatakse uuringus kriitikuteks. Teine grupp tarbijaid on sellised, kes on huvitatud toote omadustest, ei otsi ise aktiivselt salakaupa, kuid ei ütle ostust ära, kui võimalus peaks avanema. Uuringus on neid nimetatud oportunistideks. Kolmas grupp on aktivistid, kelle liikumapanevaks jõuks on sotsiaalsed põhjused ning nad otsivad ise võimalusi salakauba ostmiseks. Sellise grupi puhul ei ole näiteks salakauba hind määravaks faktoriks. Neljanda grupi moodustavad soodsa tehingu jahtijad, keda mõjutavad ostuotsuse tegemisel eelkõige tootega seotud faktorid (nt odav hind, kvaliteedierinevuse puudumine, kättesaadavus). Eks see kõik annab aimu, kui keerulised on tegelikult tarbijate motiivid.

Tabel 2: Tarbijate rühmad Balti riikides

Kriitikud 32%

Aktivistid 17%

Oportunistid 35%

Soodsa tehingu jahtijad 16%

Tabeli ülemise rea tarbijaid ajendavad sotsiaalsed faktorid, alumise rea tarbijaid tootega seotud faktorid. Vasakpoolse tulba tarbijad ostavad salakaupa väiksema tõenäosusega kui parempoolse tulba tarbijad.

Protsentuaalselt moodustavad kriitikud ja oportunistid üle 60% tarbijatest, aktivistid ja tehingukütid aga pisut üle 30%. Iga tarbijagrupi puhul toimivad käitumise mõjutamisel erinevad meetodid. Nii ei kõiguta hinna muutmine eriti neid, kes on ostu tegemisel mõjutatud sotsiaalsetest faktoritest. Pealegi on hinna muutmine (langetamine) võimalik ainult teatud piirini ning ühtlasi on see ka üks kõige kallimaid meetmeid salakaubanduse vastu võitlemisel. Hoopis odavam on tarbijate teadlikkuse tõstmine, aga kuidas seda saavutada, on omaette küsimus.

Reinersi sõnul ilmnes huvigruppe küsitledes, et nad kipuvad alahindama tarbijate teadlikkuse tõstmist salakaubanduse vastase võitluse meetmena. Tarbijate vastustest tuli välja, et nemad ise nägid teadlikkuse tõstmises küllalt võimsat mõjutusvahendit.

Alkoholi ja tubaka valdkonda kokku võttes tõi Reiners esile neli soovitust, mille järgimisel ettevõtete juhid saaks salakaubandusele vastu astuda. Esiteks on vaja koguda paremat teavet tarbija motiivide kohta. Teiseks on vaja kaaluda teisi meetmeid lisaks hinnapoliitikale (nt algatused, millega tekitatakse usaldust just legaalse toote vastu). Kolmandaks oleks abi, kui teha paremat koostööd erialaorganisatsioonidega, poliitikakujundajatega ja täidesaatva võimuga. Neljandaks tuleks rohkem investeerida salakaubanduse vastasesse võitlusesse.

Poliitikakujundajatel soovitati korraldada täpselt sihitud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, pidada sammu e-kaubandusest tulenevate salakaubanduse ilmingute muutustega ja arendada erinevate ametkondade ühisrinnet (develop joined –up business cases). Eks kõigil on raha vähe ja üleskutse investeerida rohkem ei kõla võib-olla eriti teostatavalt. Samas on selge ka see, et ilmselt saab oma tegevusi paremini läbi mõeldes tagada ka suurema õnnestumise. Nt võib olla tubaka ja alkoholi salakaubanduse piiramisel ühishuvi nii Rahandusministeeriumil-maksuametil kui Sotsiaalministeeriumil-tervishoiuorganisatsioonidel. Ühtede jaoks väheneks maksukahjud, teiste jaoks tervisekahjudest tingitud kulutused. Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et Eestis võiks vähemalt maksuametil ja Tervise Arengu Instituudil küll olla ühiseid huvisid, mille nimel koostööd teha.

Varimajandus Eestis

Eesti varimajanduse trendidest andis ümarlaual ülevaate Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor, legendaarne Marje Josing, kes on sedalaadi üritustel väga oodatud kõneleja. Josing märkis, et tänu piirikaubandusele ületavad Läti riigieelarve alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitulud esimest korda ajaloos Eesti aktsiisilaekumisi. Lisaks on Läti saanud endale ka korraliku käibemaksulisa, sest üha rohkem ostetakse Lätist kaasa ka teisi tooteid, nt toiduaineid, mootorikütust, rõivaid, jalatseid, aiakaupu ja mööblit.

Ajalooliselt on Lätis olnud varimajandus veidi suurem kui Eestis ja maksulaekumised kehvemad hoolimata meie naabrite suuremast rahvaarvust. 2018. aasta seisuga on see trend aga muutumas. Eks elu näitab, kas ja mil määral Eestis 1. juulist 2019 jõustunud aktsiisilangetus seda dünaamikat muudab.

Viimase aja suundumusi kommenteerides märkis Josing, et möödunud aastaga on salasigarettide ja alkoholi turg Eestis vähenenud. Viimaste aastate kiire hinnatõus aktsiiside tõttu oleks võinud tegelikult musta turgu suurendada, kuid Lätist soodsamalt ostmine on varimajanduse kasvu takistanud. Nii on näiteks salaviina liitri hind ca 9 eurot, Läti piiripoes on viina keskmine liitrihind kõigest 12 eurot, mis võib nii mõnegi ettevaatlikuma viinajooja suunata Lätti, ning kohalik, kontrollimata tingimustes toodetud puskar jääb ostmata ja tarbimata.

Murettekitav on seejuures, et kui 2016. aastal vastas vaid neljandik, et Lätist alkoholi ostes toodi seda raha eest ka sõpradele-tuttavatele, siis 2017. aastal oli nõnda vastanuid juba 37% ja 2018. aastal koguni 48%.

Josingu sõnul on musta turu kasvu pidurdanud ka elanike sissetulekute kiire tõus ja maksuameti hea töö. Näiteks illegaalsete sigarettide müügikohtade kohta küsimusi esitades oli veel 2010. aastal tulemus selline, et iga neljas vastaja teadis nimetada mõnda illegaalset müügikohta. 2018. aasta seisuga on see protsent aga langenud alla 10. Alkoholi müügikohtadest teadmine on langenud 6%-le (6% vastanuist teab nimetada illegaalse alkoholi müügikohta).

Debatt

Salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaua lõpus toimunud debatt oli üsna tuline. Opositsiooni poliitikud käitusid väärikalt, uurides ettekandjatelt, mida Eesti saaks rahvusvahelisest kogemusest õppida. Tugevalt oli selle aasta üritusel esindatud e-sigarettide maaletoojad-müüjad. Eks see ole ka mõistetav, sest suitsu- ja tubakavaba „veipimine“ on suhteliselt uus ja tõusev trend, mida on lihtne propageerida kui ohutut alternatiivi traditsioonilise sigareti asemel. Samas on igasugused peened elektroonilised seadmed ja aurustatavad vedelikud käibel olnud nii lühikest aega, et me ei saa juba ainuüksi seetõttu midagi päris kindlat nende ohutuse kohta väita. Josingu vastus e-sigareti kaupmeestele oli soovitus see pahe maha jätta ja pigem sporti teha. Ka Tervise Arengu Instituut hoiatab inimesi, et suitsuvabad tubakatooted ei ole sugugi ohutud.[4]

Ei oleks paha lõpetuseks meelde tuletada, et kunagi olid ajad, mil arvati näiteks, et suitsetav rase naine on normaalne vaatepilt, sigaret sümboliseeris glamuuri, vabadust. Olid ajad, mil kokakoola oli apteegis müüdav tervislik toniseeriv rüübe. Alles tänasel päeval on teadus suutnud magustatud jookide kohta oma sõna öelda — et nendes sisalduv suhkrukogus on meeletu ja selliste jookide mõõdutundetu tarbimine mõjub inimorganismile nagu alkohol ning on üks peamine rasvumise põhjustaja. Seepärast ei saa ka pahaks panna, et Eestis on e-sigarettide kohta võetud pigem ettevaatlik lähenemine. Nimelt maksustatakse Eestis aktsiisiga ka alternatiivseid tubakatooteid (sh selliseid, mis nikotiini ei sisaldagi).[5] Küll ei saa me unustada ühte „aga“, nimelt Lätit. Eestis on alternatiivsed tubakatooted (ka need, mis üldse nikotiini ei sisalda) aktsiisiga maksustatud. Kuna Lätis on e-sigarettidega seonduv reguleeritud Eestiga võrreldes väga liberaalselt, siis on see suure hinnavahe tõttu siiski soodne pinnas salakaubanduseks — piirikaubanduseks. On oht, et noored tellivad komponente ja segavad ise kokku e-vedelikke, manustades omale nii ebamäärast toodet, mis võib tervisele olla palju kahjulikum kui ametlikus jaekaubanduses müüdav e-vedelik.

Vaevalt, et MaksuMaksja lugejate hulgas on arvukalt e-vedelike tarbijaid, seepärast läheks tühja ka igasugune emalik lõpumanitsus. Pigem tahaks südamele panna, et salakaubandus on palju laiem kui pudel salaviina või segase päritoluga e-vedelik. Riigid kaotavad suurtes summades maksutulu ka nende salakaupade tõttu, mida aktsiisiga ei maksustata (nt muusika, mängud, filmid, meditsiinitooted, riided, aksessuaarid). Samuti kannatab ebaõiglaseks muutunud konkurentsikeskkonna tõttu aus ettevõtlus. Salakaubanduses liikuvatest vahenditest rahastatakse organiseeritud kuritegevust. Varimajandus laiemalt mõjub laastavalt kogu riigi heaolule. Marje Josing võttis selle oma esitluses hästi kokku, nimetades, et riigi tasemel vähenevad eelarvetulud ning võimalus avalikke teenuseid pakkuda. Samuti väheneb riigi rahvusvaheline konkurentsivõime ja välisinvestorite huvi riigi vastu.

Hiie Marrandi

EML jurist



[3] Vt Hiie Marrandi. Eesti järjekordses edetabelis: lapsehoidmisel edukas — kas tunda uhkust või piinlikkust? - MaksuMaksja, 2019, 5, lk 24-27.

[5] Vt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lg 8 (alternatiivse tubakatoote mõiste) ja § 56 tubakatoodete aktsiisimäär.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo