Maksumaksja portaal - Järelkaja: osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel. EML - 2019 > Juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2019 > Juuni/juuli (nr 6/7) > Järelkaja: osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel. EML
Järelkaja: osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel. EML

Maksumaksjate liit pöördus kevadel õiguskantsleri poole, et selgitada välja, kas selline praktika, kus osalise või puuduva töövõimega isikuga töölepingut lõpetades jääb pikema põhipuhkuse eest hüvitatav osa tööandja kanda, samal ajal kui muul juhul riik selle hüvitaks, on töölepingu seadusega kooskõlas.

Õiguskantsler analüüsis

Kirjutasime, et õiguskantsler leidis: Kokkuvõttes saab öelda, et ehkki põhimõtteliselt võib Riigikogu jätta osalise või puuduva töövõimega inimestele tagatud pikema põhipuhkuse eest töölepingu lõpetamisel makstava hüvitise tööandja kanda, puuduvad viited ja loogilised põhjendused, et see on tõesti olnud Riigikogu tahe. Seda arvestades ning osalise või puuduva töövõimega inimeste tööhõive soodustamiseks tuleks tõlgendada TLS sätteid nii, et riigieelarvest hüvitatakse tööandjale nii puhkusetasu puhkuse kasutamisel kui ka pärast töölepingu lõppemist kasutamata puhkuse eest makstav hüvitis.[1]

Sotsiaalkindlustusamet muudab praktikat

Nüüdseks oleme saanud ka teada, et Sotsiaalkindlustusamet nõustus õiguskantsleriga ning otsustas praktikat muuta (vt lisatud kirja).

Praktikat muudetakse alates 01.07.2019. aastast. Mis me sellest järeldame?

Töölepingu seaduse § 66 lõike 1 kohaselt: Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ette nähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Ehk siis, alaealise põhipuhkuse ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa (st 7 päeva) hüvitab riik. Alguses maksab hüvitise välja tööandja ning seejärel esitab ta Sotsiaalkindlustusametile hüvitamistaotluse.

Töölepingu seaduse § 66 lõike 5 kohaselt esitatakse taotlus ühe isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust.

Me võime vaielda, kas lähtuda tuleks sellest kolmekuulisest tähtajast või tuleks see tuletada kuskilt mujalt, kuna lepingu lõppemisel ju puhkust ei kasutata, kuid tõenäoliselt tõlgendaks kohus puhkuse kasutamise kuud lihtsalt kui indikaatorit, mis viitab tasu sissenõudmise õiguse tekkimise ajale.

Sama loogika on kirjas ka töölepingu seaduse § 70 lõikes 2: Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

Ehk siis, see on kõige hilisem hetk, mil kohustus muutub sissenõutavaks (vt samuti võlaõigusseaduse § 82).

Mul on raske uskuda, et kohus oleks nii leebe ja lähtuks töölepingu seaduse § 29 lõikes 9 sätestatud kolmeaastasest tähtajast: Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Vastasel korral oleks lepingu lõpetajad soodsamas olukorras kui need, kes on unustanud kolme kuu jooksul hüvitamist taotleda.

Eeldagem, et TLS § 66 lõikes 5 kirja pandud kolm kuud võetakse aluseks nii siis, kui puhkust kasutatakse, kui siis, kui lõpparve tuleb välja maksta.

Ehk siis

Kuigi praktikat muudetakse alates 01.07.2019. aastast, siis soovitame Sotsiaalkindlustusametiga kontakteeruda ka nendel, kellel ei ole veel kolmekuuline tähtaeg möödunud. Kui vajate abi, siis pöörduge kiiremas korras ka meie poole. Kirjutame välja retsepte ja abistame nende täitmisel.


Osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel

Sotsiaalkindlustusameti vastus õiguskantslerile

25.06.2019

Tutvusime Teie soovitustega hüvitada tööandjale osalise või puuduva töövõimega inimese töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud puhkepäevade eest tasu. Nõustume Teie ettepanekute ja selgitustega.

Muudame halduspraktikat alates 01.07.2019 selliselt, et töölepingu lõppemisel hüvitame tööandjale tasu töötaja kasutamata jäänud puhkuse eest.

Kuna alaealise töötaja puhkust hüvitame samadel alustel, muudame ka alaealise töötaja puhkuse hüvitamise halduspraktikat samamoodi.

Halduspraktika muudatuse oleme kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumiga.


[1] Vt EML. Osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel. Õiguskantsleri 08.05.2019 kiri Sotsiaalkindlustusametile. – MaksuMaksja, 2019, 5, lk 30-32.

undefinedundefinedundefinedundefined
  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo