Maksumaksja portaal - Lõpu algus ehk Lõplik käibemaksusüsteem. Hiie Marrandi - 2018 > Veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2018 > Veebruar (nr 2) > Lõpu algus ehk Lõplik käibemaksusüsteem. Hiie Marrandi
Lõpu algus ehk Lõplik käibemaksusüsteem. Hiie Marrandi


Mõne kuu eest kirjutasin sellest, kuidas käibemaksu laekumisega on Euroopa Liidus probleem ning et lahenduseks on pakutud pikka aega kehtinud Euroopa Liidu sisese käibe maksustamise reeglite muutmist.[1]

Nüüdseks on asi selles mõttes liikvele lükatud, et Euroopa Komisjon on oma väljatöötatud ideed ja ettepanekud saatnud liikmesriikidele seisukoha avaldamiseks. Nii saab ka meie Rahandusministeerium Euroopasse teada anda, mida ta algatusest arvab, ja mõelda, kuidas Eesti ettevõtjate huve paremini kaitsta. Kui selline mõte peaks tekkima.

Lühike meenutus: jama on majas ning muudatused tulevad

Käibemaksuga maksustatakse tarbimist ja idee poolest peaks see arenenud Euroopas olema riikide eelarve nurgakiviks ning moodustama põhilise osa riigikassa maksutuludest. Suund ei ole mitte vara, vaid tarbimise maksustamisele. Millegipärast aga ei laeku seda maksu Euroopa Liidus sugugi nii hästi kui võiks. Arvutuste kohaselt on lõhe selle vahel, kui palju maksu laekub ja kui palju seda tegelikult laekuda võiks, üsna üüratu. 2015. aasta kohta näiteks on välja käidud puudujäägi suuruseks 152 miljardit eurot.[2] Samuti kimbutavad käibemaksusüsteemi pettused (arvevabrikud, karussellpettused), mille autorid kaovad pildilt enne, kui maksuametil on võimalik kedagi korrale kutsuda. Käibemaksuvaldkonna pettused lähevad EL liikmesriikidele igal aastal maksma umbes 50 miljardit eurot. Kõik see on viinud mõttele, et käibemaks vajab reformi.

Plaan 2019. aastaks

Euroopa Komisjon avaldas 4. oktoobril 2017 ettepaneku käibemaksudirektiivi, selle rakendusmääruse ja käibemaksualase halduskoostöö määruse muutmiseks, et reegleid ühtlustada ja lihtsustada ning võtta kasutusele „lõplik käibemaksusüsteem“.

Ettepanekuga luuakse alates 2019. aasta algusest „sertifitseeritud maksukohustuslase“ kontseptsioon, mis põhineb tollivaldkonnas praegu kasutusel oleva volitatud ettevõtja mõistel. See võimaldab kinnitada, et konkreetne ettevõtja on käsitatav nõudeid järgiva maksumaksjana, mis tähendab, et tema usaldusväärsus on kindel ja kontrollitud. Sertifitseeritud maksukohustuslasel on õigus teatavatele lihtsustustele, mida teised ettevõtjad kasutada ei saa (nt jääb neile alles õigus piiriüleseid kaubatehinguid pöördmaksustada). Kõik liikmesriigid, Eesti sealhulgas, peavad oma käibemaksuseaduses vajalikud muudatused tegema hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Eelkõige on komisjoni ettepanek võtta kasutusele sihtliikmesriigis maksustamise ja tarnija vastutuse põhimõtted. See tähendab, et analoogselt riigisiseste tehingutega nõuaks müüja liidusiseste kaubatehingute puhul sihtliikmesriigis tasumisele kuuluva käibemaksu sisse kliendilt kliendi asukohariigi käibemaksumäära järgi. Kui klient on aga sertifitseeritud maksukohustuslane, siis temale jääb lõpliku süsteemi esimesel etapil kehtima tänagi kehtiv pöördmaksustamise õigus.

Lõpliku käibemaksusüsteemi ühe põhialusena võetakse kasutusele ka nn ühe akna süsteem (One-Stop-Shop), mille kaudu on piiriüleselt kaupu müüvatel ettevõtjatel lihtsam oma käibemaksukohustusi täita.

Mida see kõik tähendab?

Ma usun, et Eesti ettevõtja on tüdinud pidevatest maksumuudatustest, mida tuleb viimasel ajal nii tihedasti nagu Vändrast saelaudu. Nii elanikud kui ettevõtjad vajavad praegu kõige enam maksurahu ja stabiilsust.

Käibemaksusüsteemi muutmisplaanid õnneks tavaelanikke ei mõjutagi. Ettevõtjatele toob kõnealune plaan võimaluse maksta mis tahes liikmesriigis tasumisele kuuluvat käibemaksu oma koduriigi kaudu. Päriselus tähendab see näiteks, et kui praegu müüakse kaupa Hollandi käibemaksukohustuslasele 0% käibemaksuga, siis tulevikus kuulub see tehing Hollandis kehtiva käibemaksumäära alusel maksustamisele. Maksuameti tehnilise lahenduse abil (nn ühe akna süsteem) saab Eesti ettevõtja oma maksukohustuse täita Eestis. Hollandile kuuluv käibemaks 21% jõuab meie maksuameti kaudu sihtriiki kohale. Kui kauba ostjal on õigus tasutud käibemaksu maha arvata sisendkäibemaksuna, siis esitab ta Hollandis käibedeklaratsiooni ja deklareerib seal Eesti ettevõtjale tasutud Hollandi käibemaksu sisendkäibemaksuna. Pöördmaksustamine kui selline lõpuks kaob (plaanide kohaselt alles 2022. aastal).

Kuna enne lõpliku süsteemi rakendamist on välja töötatud kiirlahendused (sh pöördmaksustamine, milleks on õigus vaid sertifitseeritud käibemaksukohustuslastel), mis aitaksid praegust probleemset olukorda veidi parandada, siis ei ole ka välistatud, et liikmesriigid ei suuda lõplikus süsteemis kokkulepet saavutada selliselt, nagu see hetkel on kavas. Samuti ei ole olemasolevate dokumentide põhjal päris selge, mis saab teenuste maksustamisest. Kindel on, et esialgu puudutavad plaanid vaid kaubatehinguid. Seetõttu on ettevõtjalt ettevõtjale ehk B2B teenuste müüjad kaupade müüjatest soodsamas olukorras, sest esimestel säilib võimalus 0% ja pöördmaksustamise rakendamiseks tunduvalt laiaulatuslikumalt.[3]

Muudatuspaketi elluviimisel oodatakse ELis variettevõtetega seotud pettuste vähenemisest 43 miljardi euro suurust puhaskasu, mis kaalub halduskulude suurenemise üles.

Millised võiksid olla muudatuste mõjud Eesti ettevõtjatele, on vara hinnata. Esmapilgul tundub, et eelise saavad need (suured) ettevõtjad, kes on suutelised mitmes riigis käibemaksukohustuslase staatust haldama. Väikesed ettevõtjad on pigem sunnitatud tegema tehinguid vahendajate kaudu. Võib moodi minna kauba müük kolmandate riikide kaudu (eksport-import), samuti võib omavalmistatud kaupa hakata müüma hoopis teenusena.

Kuna hetkel ei ole Eestis veel ühtegi konkreetset seaduseelnõu algatatud, ei hakka ma lugejaid liigsete detailidega segadusse ajama, vaid piirdun lühema ülevaatelooga, et teema oleks maksumaksjatel nii-öelda pildis. Käibemaksuasjandusel on vaja silma peal hoida, et muudatused, kui need lõpuks seadustesse jõuavad, ei tuleks liiga ootamatult.

Hiie Marrandi

EML jurist



[1] Vt Hiie Marrandi. Käibemaksureform Euroopa Liidus. – MaksuMaksja 2017, 10, lk 4-6. Veebis: www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=2096.

[2] Vt uurimust: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/study_and_reports_on_the_vat_gap_2017.pdf. Võrdluseks olgu märgitud, et Eesti riigi ühe aasta eelarve on umbes 10 miljardit eurot.

[3] 4. oktoobril avaldatud Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on tulevikus plaanis, et uus, lõplik käibemaksusüsteem rakenduks ka teenuste maksustamisele, aga oktoobrikuine algatus on selgelt suunatud kaubatarnetega seotud maksuprobleemide lahendamisele.

undefinedundefinedundefinedundefined
  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo