Maksumaksja portaal - Siirdehindade aluspõhimõtted. Rein Ruusalu - 2013 > oktoober (nr 10) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2013 > oktoober (nr 10) > Siirdehindade aluspõhimõtted. Rein Ruusalu
Siirdehindade aluspõhimõtted. Rein Ruusalu


Siirdehindadest on juba üsna palju kirjutatud ja räägitud. Peamiselt on käsitletud teemasid, kuidas siirdehindu määratleda, kuidas koostada dokumentatsiooni, kuidas põhjendada tehinguhindade vastavust turuhindadele jne. Käesolevas artiklis käsitleme siirdehindu natukene teisest aspektist, käsitleme siirdehindade aluspõhimõtteid.

Siirdehind on teatavasti hind, millega teevad tehingu omavahel seotud isikud. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lõike 4 kohaselt: „Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.“

OECD juhistes on kirjas, et OECD liikmesriikide eesmärgiks maksustamisel on kindlustada igale jurisdiktsioonile kohane maksubaas ning vältida topeltmaksustamist. Ka Eesti tulumaksuseaduses sätestatud siirdehindade regulatsiooni eesmärk peaks olema lisaks kohasele maksustamisele ka topeltmaksustamise vältimine. Siirdehindade regulatsiooni eesmärk ei saa olla sisuliselt täiendava maksustamise kehtestamine, eesmärgiks peaks olema ainult võitlemine maksude tasumisest kõrvalehoidumisega. Kas see Eestis ka niimoodi toimib?

Siirdehinna regulatsioon ei arvesta Eesti maksusüsteemi eripära

Selleks, et siirdehindade regulatsioon saaks mõistlikult toimida, eksisteerib vaikimisi eeldus, et ettevõtete kasumeid maksustatakse ning et ettevõtted esitavad tuludeklaratsioone oma aastatulude kohta. Õiglane maksustamine tagatakse OECD riikides üldiselt niimoodi, et kui tuvastatakse turuhinnale mittevastavad tehinguhinnad seotud isikute vahel, siis tehingu ühel osapoolel suurendatakse maksustatavaid tulusid ja teisel osapoolel vähendatakse maksustatavaid tulusid sama suure summa võrra. Niisuguse meetmega tagatakse tulude õige maksustamine selles jurisdiktsioonis ja selles ettevõttes, kus tulu tekib õiglaste hindade kasutamisel ning tagatakse efektiivselt ka topeltmaksustamise vältimine.

Eesti süsteem on kapitaalselt teistsugune. Eestis ettevõtete kasumeid ei maksustata seni, kuni kasumit ei maksta välja dividendidena ning maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Aasta baasil ettevõtte tulude maksustamise kontseptsiooni Eestis ei eksisteeri. Eksisteerib suur risk, et TuMS § 50 lõike 4 kohaselt maksustatakse teatud tehinguid, ilma et oleks tagatud topeltmaksustamise vältimine. Paraku see Eestis paljudel juhtudel niimoodi ongi — siirdehindadest tulenevat maksustamist rakendatakse kui eraldi maksustamise kontseptsiooni, mis tekitab topeltmaksustamist ning toimib seega ettevõtluskeskkonda halvendava tegurina.

Eesti maksusüsteemi kohaselt ei ole ettevõtte tekkepõhine kasum kunagi maksustamise objektiks, välja arvatud ühel juhul — kui tegemist on siirdehindadest tuleneva maksustamisega TuMS § 50 lõike 4 kohaselt. Artikli autori kogemuste kohaselt Maksu- ja Tolliamet ka rakendab siirdehindadest tulenevat maksustamist eelnimetatud viisil. Seega toimib siirdehindadest tulenev maksustamine tõepoolest kui täiendav maksustamine ning tegemist ei ole tööriistaga, millega võideldakse maksude vältimise vastu.

TuMS § 50 lõike 4 kohaselt ei oma tähtsust, kas teistsuguse siirdehinna kasutamisel oleks maksumaksjal tekkinud maksustatav sündmus või mitte, turuhinnale mittevastava hinna tuvastamisel toimub maksustamine. Näiteks kui ettevõte annab oma tütarettevõttele 0%-ga laenu, siis siirdehindade regulatsiooni kohaselt on üldiselt tegemist maksustatava sündmusega, sest omavahel mitteseotud isikud reeglina intressivaba laenu ei anna. Kui ettevõte oleks andnud laenu tütarettevõttele turuhinnale vastava intressimääraga, siis sellegipoolest ei oleks tekkinud maksustatavat sündmust ei ettevõttele ega tema tütarettevõttele. Järelikult tekitab siirdehindade regulatsioon täiendava iseseisva maksustatava sündmuse.

Tulumaksuseadus ei sätesta siirdehindadega seonduvat topeltmaksustamise vältimist

Tehingute turuväärtuse määratlemise meetodid on delegeeritud tulumaksuseadusega rahandusministrile. Rahandusministri 10.11.2006 määrusega nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“ on sätestatud muu hulgas ka topeltmaksustamise vältimise reeglid. Määruse §19 kohaselt saab topeltmaksustamist vältida kahel viisil: a) maksuhaldur korrigeerib vastavalt ka teise osapoole kasumit või b) langeb ära maksu tasumise õiguslik alus ning maksuhaldur võimaldab tehingu teisele osapoolele ettenähtust suurema maksusumma tagastamist.

Teoorias on see väga tore, kuid praktikas paraku ei toimi. Kui maksuhaldur nõuab siirdehindadest tulenevalt ühelt osapoolelt kasumi maksustamist, siis teise osapoole kasumi korrigeerimine ei mõjuta mingilgi määral teise osapoole maksustamist ega kõrvalda seega topeltmaksustamist.

Maksude tasumise õigusliku aluse äralangemist on käsitletud TuMS § 54 lõikes 6, kuid paraku puudub seal viide siirdehindade regulatsioonile. Artikli autori vastavasisulise järelepärimise peale teatas MTA selgituseks: „TuMS § 54 lõikes 6 on sätestatud maksustamise aluseks olevate asjaolude ära langemisel lubatud õigus teha tulumaksu ümberarvestus ning nõuda tulumaksu tagastamist, kuid ei ole viidet TuMS § 50 lõikele 4, seega turuväärtusest erineva siirdehinna maksustamisel ümberarvestust ei tehta.“

Sisuliselt võttis maksuhaldur seega seisukoha, et rahandusministri vastav määrus ei ole topeltmaksustamise vältimise osas tulumaksuseadusega kooskõlas ning niimoodi topeltmaksustamist vältida ei saa. Samas on MTA kodulehel soovituslik juhendmaterjal „Siirdehinna turuväärtuse määramise juhend“, mille kohaselt on siirdehindadega seoses igati võimalik ka maksustamist tingivate asjaolude äralangemine. Juhendi § 7 käsitleb topeltmaksustamise vältimist: „Siseriiklikult — kui tehingu osapooled on Eesti maksumaksjad ning ühe osapoole kasumit on maksuarvestuses korrigeeritud, tuleb korrigeerimine arvesse võtta ka tehingu teise osapoole maksustamisel. Tehingu teisel osapoolel on maksustamist tekitavate asjaolude äralangemisel võimalus MKS § 33 alusel esitada tagastustaotlus tulumaksu tagastamise või tasaarvestamise kohta.“

Jääb ebaselgeks, kas siirdehindadega seoses on võimalik asjaolude äralangemine või mitte. Näiteks kui tegemist oli intressivaba laenuga seotud isikute vahel, mis peaks olema maksustatav sündmus siirdehindade regulatsioonist lähtudes, kas siis tagantjärele intressiarvestuse teostamine on asjaolude äralangemine või mitte? Samas on üsna selgusetu, mis on sellel üldse maksustamisega pistmist, kui intressi arvestamine või mittearvestamine ei põhjustaks üldiselt kummalegi osapoolele maksustatavat sündmust.

MTA juhendis toodud selgitused topeltmaksustamise vältimiseks on OECD riikide kontekstis üldiselt asjakohased, kuid Eesti kontekstis pigem veidrad, sest ühe osapoole kasumi korrigeerimine ei mõjuta Eesti maksusüsteemi kohaselt mingilgi määral tema tulumaksuga maksustamist, nii nagu ka teise osapoole kasumi korrigeerimine ei mõjuta tema tulumaksuga maksustamist. Nii MTA juhendis kui ka rahandusministri määruses väidetakse, et siirdehindadega seoses on võimalik tulumaksu tagastamine maksustamist tingivate asjaolude äralangemisel. Samas ei takistanud see asjaolu maksuhaldurit artikli autorile kirjalikult selgitamast, et siirdehindadega seoses ei rakendata asjaolude äralangemist, kuna tulumaksuseaduses puudub vastav viide.

Näib, et MTA kodulehel olev 45 lehekülje pikkune soovituslik juhendmaterjal on üsna hea kokkuvõte OECD vastavatest juhendmaterjalidest, kuid paraku puudub juhendites tegelik side Eesti maksusüsteemiga, sest Eesti tulumaksusüsteem erineb ettevõtete tulude maksustamise osas fundamentaalselt teiste OECD riikide maksusüsteemidest.

Topeltmaksustamise vältimiseks on midagi siiski tehtud

Alates 01.01.2012 kehtib deklaratsioonivorm INF 11, millel tehingu teine osapool saab arvesse võtta tulumaksu, mida üks osapool on tasunud siirdehindade regulatsioonist tulenevalt. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks on vajalik, et tehingu teine osapool jaotaks ise kasumit, mis tekitaks talle maksustatava sündmuse. Siin on tegemist olulise ebakõlaga, sest TuMS § 50 lõike 4 kohaselt toimub siirdehindadega seonduv maksustamine tekkepõhiselt siis, kui sündmus on tekkinud, mitte siis, kui on tuvastatud kasumi siirdamine kassapõhiselt ühelt seotud isikult teisele, mis on Eesti maksusüsteemi kohaselt tulumaksuga maksustamise üldprintsiip. Kui tehingu ühele osapoolele määratakse tulumaksu tekkepõhise printsiibi alusel, peab ka teisel osapoolel olema õigus maksu tagastuseks samuti tekkepõhise arvestusmeetodi alusel.

Praegu kehtiv reeglistik on loogikavastane ja maksumaksjate suhtes diskrimineeriv, eriti arvestades asjaolu, et isik, kellele väidetavalt siirdus kasum seotud isikute vahelise tehingu tulemusena, võib olla sügavas kahjumis ning tal puudub igasugune võimalus kasumit jaotada (mis oleks maksustatava sündmuse ja maksukohustuse katmise aluseks). Ei vorm INF 11 ega ükski muu vorm ega selgitus anna vastust küsimusele, mida tähendab siirdehindade kontekstis maksustatava sündmuse ära langemine. Kuigi niisugust võimalust näeb ette nii asjakohane rahandusministri määrus kui ka MTA juhendmaterjal, tulumaksuseaduses seda reguleeritud ei ole ning praktikas maksuamet niisugust võimalust ette ei näe.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses (kohtuasi 3-08-364) selgitas kohus, et seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüsteem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ja väldib ebavõrdset kohtlemist. Siirdehindadega seoses ootame huviga niisuguse süsteemi kehtestamist.

Rein Ruusalu

PKF Estonia OÜ partner, vandeaudiitor

undefinedundefinedundefinedundefined
  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo