Maksumaksja portaal - Tõmbame pidurit Euroopa Liidu digimaksu plaanile - 2018 > Detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2018 > Detsember (nr 12) > Tõmbame pidurit Euroopa Liidu digimaksu plaanile
Tõmbame pidurit Euroopa Liidu digimaksu plaanile



Tõlkija: Tiiu Varend

Toimetaja: Hiie Marrandi

Aprilli ajakirjas avaldasime EL digimaksu memo — küsimused-vastused Euroopa Komisjoni pakutud digitaalse ühisturu õiglase ja tõhusa maksustamise kohta. Tegemist oli ametlike seisukohtade tõlkega. Ei üllata, et selline maksustamise soov kütab kirgi ja on vihaseks ajanud nii mõnedki isikud — sealhulgas Euroopa Maksumaksjate Assotsiatsiooni (TAE). Veebruarikuu ajakirjas avaldasime lühikese ülevaate TAE 2017. aasta tegemistest. Nüüd on aeg tuua lugejateni maksumaksjate katuseorganisatsiooni novembrikuine tõsine seisukohavõtt, mis mõistab digimaksu hukka.

On aeg paljastada nii poliitikud kui raportid, ka ajakirjanduse omad. Õiglase maksustamise suitsukatte all peitub tegelikult maksumaksjate lüpsmine ja ei midagi muud see teebki TAE nii tigedaks.

Kes ei tahaks, et suured „pahad“ korporatsioonid, nagu Google, Amazon ja Facebook, maksaksid lõpuks ometi rohkem makse ja annaksid seeläbi maksustamisse oma õiglase osa. Selleks tuleb ainult ühtlustada konsolideeritud ühine maksubaas äriühingutele ja üleeuroopalised minimaalsed maksud ettevõtetele ning võtta kasutusele EL digimaks. See on ainus tee panna gigantidele käpp peale, ja ikka nii edasi ja üha uuesti. Üks hea inimene ei saa ju sellele vastu olla, või kuidas?

Tegelikult on läbipaistvus ja rangemad eeskirjad olemas juba täna.

Euroopa Komisjon ja poliitiliste otsuste tegijad manipuleerivad ilmselgelt kodanikega, eriti selge on see digitaalettevõtete maksustamise näites.

Siinkohal tsiteerib komisjon täiesti kontekstiväliselt ja seega valesti Mannheimi ülikooli professori Christoph Spengeli uuringut: Digiettevõtete maksukoormus on keskmiselt vaid 9 protsenti, samas kui mitte-digiettevõtete maksud on keskmiselt 21 protsenti.

See nõuab tegusid. Kas te ei arva nii? Ei, ei nõua ega peagi nõudma! Sest reaalsus on hoopis teine. Ifo-Instituudi uuringu tulemused digimaksustamise kohta näitavad selgelt, et digitaalettevõtted maksavad makse ligikaudu 20,9% ja mitte-digitaalsed 26,7%. Samasugused arvud on saanud ka Euroopa Poliitikauuringute Keskus (ECIPE). Selles on uuritud börsil noteeritud äriühingute auditeeritud aastaaruannetes keskmist maksukoormust ja nendes kirjeldatud makse. Ajavahemiku 2012 kuni 2016 kohta selgus, et traditsiooniliste ettevõtete keskmine kohaldatav maksumäär on 27,7%. Suurte, rahvusvaheliselt tunnustatud digitaalettevõtete maksumäär erineb sellest vaevu ja on keskmiselt 26,8%. Euroopa Komisjoni väite, et digitaalse äritegevuse ja tavapärase äritegevuse maksustamise vahel on tõsine, poliitiliselt soovimatu erinevus, võib väga lihtsalt ja empiiriliselt kontrollitavalt kummutada.

Suurettevõtete keskmise maksustamise võrdlus

Digiettevõtted Mitte-digiettevõtted

Euroopa Komisjoni väitel 9,5% 23,2%

ECIPE 26,8% 27,7%

CES/ifo 20,9% 26,7%

Kõlab hästi. Ja mis veelgi halvem, arvamuse kujundaja kasutab komisjoni arve täiesti eristamatult, et suruda läbi oma tegelikku huvi: ühtlustada ja koguda makse, kus iganes see on võimalik, sõltumata selle tagajärgedest majandusele ja selle kasvule. Ning ikka ja jälle tehakse ettepanek eraldiseisvaks „heaks“ või „õiglaseks“ Euroopa Liidu maksuks, mis praegu on EL plastjäätmete maksu kujul. Päästa maailm maksude kaudu! Justkui poleks selleks teistsugust lahendust.

Aga tagasi digimaksu juurde. Juba Euroopa Komisjoni kavandatud direktiivide põhjendused on nõrgad. Oluliste eesmärkidena rõhutatakse võitlust agressiivse maksuplaneerimisega ja rahvusvaheliste maksuaukude sulgemist. Siiani on eesmärk raudne. Kuid on täielikult ja tõenäoliselt eesmärgipäraselt välja jäetud, et viimastel aastatel on EL riigid õiglase maksusüsteemi tagamiseks juba võtnud kasutusele mitmeid kaitsemeetmeid. Näiteks näevad kuritarvituse vastased direktiivid ATAD I ja II ette intresside mahaarvamise keelu, väljumismaksu, võitlevad hübriidsete ebakõlade vastu jms. Veelgi enam — kehtestatud on piiriüleste tehingute automaatne teabevahetus ja riikidevahelise maksuandmete vahetamine, mis peaks andma maksuhaldurile teavet ebaseadusliku kasumi siirdamise kohta.

Vaadates tõsiasja, et EL kavandatavat digimaksu ei võeta mitte kasumilt, vaid käibelt, muutub asi tõesti drastiliseks. Maksustamine, mis oleks täiesti sõltumatu ettevõtluse edukusest? Kogutulu selline maksustamine ilma ettevõtlusega seotud kulude mahaarvamiseta rikub jõhkralt maksevõimelisuse põhimõtet ja tuleks juba seetõttu õigluse huvides tagasi lükata.

Kavandatav kolmeprotsendine brutotulu maks ähvardab paratamatult viia meelevaldse mitmekordse maksukoormuseni, sõltuvalt mõjutatud ettevõtte kasumimarginaalist. Kui näiteks ettevõtte kasumimarginaal ulatub 10%-ni, võrdub see digimaksu tõttu kasumi koormamisega 30%-ga. Sellele lisanduvad tavalised kasumimaksud, nagu füüsilise või juriidilise isiku tulumaks ja muud ärimaksud. Selle tagajärjel tekiks Saksamaal olukord, kus maksukoormus oleks üle 50% teenitud kasumist.


Planeeritud digimaksu maksukoormuse mõju

Näide: Saksamaa

Tulu 1000 1000 1000

Digimaks (3% tulust) 30 30 30

Kasumi määr 5% 10% 15%

Kasum (tulu ja kasumi määr) 50 100 150

Kasum miinus digimaks 20 70 120

Kasumi maksumäär 30% 30% 30%

Kasumimaksud 6 21 36

Kogu maksukoormus 36 51 66

(kogu maksukoormus/kasum)

Allikas: Welling (2018)

Eeldus: digimaks tuleks lugeda ärikuluks ja peaks seega olema tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvatav

EL digimaks kannab endas ka suuremat bürokraatiakulude ohtu. Digitaalsete ja mittedigitaalsete ettevõtete eristamisel puudub Euroopa Komisjonil kokkupuude tegelikkusega. Maksustatava digitaalse tulu ja muu mittemaksustatava tulu eristamine on meelevaldne, administratiivselt aeganõudev ja seega ka vaieldav. Digitaalettevõtete eraldi maksustamine ei ole produktiivne, see oleks seotud bürokraatia kõrgete kuludega ning ettevõtete suure ebakindlusega.

Erinevatest arvestustest peaks olema kõigile selge: digitaliseerimine levib kõikides tööstusharudes ja seda ei saa piirata digiettevõtetega, nagu kujutab seda Euroopa Komisjon. Ka tavalised suuremad ettevõtted ületavad kiiresti künnised, pärast mida tuleb digimaksu tasuda, kui ülemaailmne kogutulu ületab 750 miljonit eurot aastas, millest 50 miljonit tekib EL-is. Miks tuleb seda eeldada? Ka suured traditsioonilised ettevõtted peavad kohandama oma ärimudelid digitaalsete väljakutsetega, arendama järjest rohkem veebipõhiseid platvorme, et parandada ja kindlustada oma toodete turustamist. Lisakoormust saab vaevalt et piirata digitaaltööstusega, see mõjutab sageli ka traditsioonilisi (tööstuslikke) ettevõtteid.

On tõenäoline, et internetimajanduse „suured mängijad“ saavad oma turuvõimu tõttu digimaksu teistele turuosalistele edasi kanda. Lõppkokkuvõttes tabab see neid, keda ei kavatseta tabada: töötajaid aeglasema palgatõusu ja tarbijaid kõrgemate hindade kujul.

Lõppjäreldus: kui digimaksu pisut süvenetakse ega kanta ideoloogilisi prille, on võimalik ainult üks järeldus — Euroopa Komisjoni ettepanek tuleb tagasi lükata.

TAE teeb kõik endast oleneva, et vältida EL digimaksu. Oleme kindlalt selle Euroopa kiirtöö vastu. Oleks mõistlikum, sobivam ja kaasajale vastav alustada OECD raames rahvusvaheliste maksustamist käsitlevate eeskirjade läbivaatamist, selle asemel, et uuesti läbi viia Euroopa sooloetendus.

Tuleb loota, et ükski riik ei osale selles maksuhulluses ja et digimaks läheb tagasi sinna, kuhu see kuulub — Euroopa Komisjoni esitatud ja tagasi lükatud (maksukartellide) ideede prügikasti.

Kui ühel hetkel — parema äratundmise kiuste — ühtlustatakse Euroopas otsesed maksud, siis peavad kõik ka teadma, et alates sellest päevast on meil ka püsiv riikidevaheline kliiringusüsteem, sest maksudel on oluline roll ettevõtte asukoha määramisel ja seega on nad kompenseerivaks teguriks. Ükski ettevõte ei liigu siis vabatahtlikult Ida-Euroopasse või mõnele Euroopa saarele, kui ta leiab sealt eest samad raamtingimused sama maksumääraga, kui on Berliinis, Pariisis, Roomas või Madridis.


Selle asemel, et pidevalt tulla lagedale uute ideedega, mis „teeksid õnnelikuks maksude tõstmise sõbrad“, peaks Euroopa Komisjon lõpuks hakkama tegelema institutsioonide reformimisega.

Rohkem Euroopat, kus see on vajalik, ja vähem Euroopat, kus see on võimalik!

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo