Maksumaksja portaal - TOIMETUSE VEERG - 2018 > september (nr 9) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
TOIMETUSE VEERG
Septembri MaksuMaksjas 2019. aasta eelarvest

Seekordne ajakiri heidab erinevatest vaatenurkadest pilgu järgmise aasta eelarvele. Loomulikult ei saa nüüdki mööda vaadata aktsiisiteemadest. Kui poliitikud armastavad küsida, miks aktsiisi tõstmisel tõusevad aktsiisikaupade hinnad rohkem kui aktsiis, siis on nad unustanud tõsiasja, mille ise seadusesse kirjutanud. EML jurist Hiie Marrandi tuletab meelde, et aktsiisikauba käibemaksu arvestatakse toote omahinna ja aktsiisitasu summalt, seega tuleb arvestada ka laekumata jäänud käibemaksu. Siiski avaldab ta lootust, et kuigi Lätile juba kingitud raha värsked aktsiisipoliitika korrigeerimise lubadused küll tagasi ei too, vähendavad need vast järgmisel aastal naabritele laekuvaid summasid.

Hiie Marrandi ja Tiiu Varend annavad ülevaate 2018. aasta suvel avaldatud Euroopa Komisjoni raportist maksutulude arengute kohta Euroopa Liidus. Attela Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Kaspar Lind tutvustab Euroopa Komisjoni äsja avaldatud „käibemaksuaugu“ aruannet 2016. aasta kohta. Huvitavaks teeb aruande see, et varasemalt on samasuguseid aruandeid avaldatud viiel korral ja seetõttu on tekkinud võrdlusandmed jooksvalt aastate lõikes, mis omakorda annavad võimaluse järelduste tegemiseks.

EML jurist Martin Huberg käsitleb igihaljast teemat — tööandja sõiduautode erakasutuse maksustamist erisoodustusena. Nimelt on maksuameti kodulehel olevat juhendit muudetud, millest saab välja lugeda, et erisoodustuse maksustamine ei sõltu siiski üksüheselt liiklusregistrisse tehtud märkest. Siit võiks aga maksuamet sammukese edasi astuda ja tunnistada, et sama kehtib ka juhul, kui sõiduk antakse kasutuslepingu alusel kellegi teise kasutusse.


Selgus, et raskeveokimaksu vähese laekumise põhjuseks on see, et päris suur hulk raskeveokeid on liiklusregistris valesti registreeritud (näiteks sadulveokina, mitte autorongina). Martin Huberg kirjutab, kuidas nüüd on raskeveokimaksu parema laekumise nimel tehtud maksukorralduse seaduse muutmiseks ettepanek, mis annaks maksuametile järelevalvepädevuse ning õiguse kohustada raskeveoki osas liiklusregistri andmete parandamiseks ja hoiatada sunnirahaga.


Lugeja saab tutvuda ka Maili Hiiemäe lõputööga, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas siseaudit ja selle protseduurid on piisavad, et ennetada ning avastada pettusi kohalikes omavalitsustes. Autori toodud soovitused siseauditi tulemuslikumaks rakendamiseks on olulised juba seetõttu, et läbi viidud uuringu järgi esines 70% sisekontrolli rakendavates omavalitsustes kõrvalekaldeid. Põhiliselt oli tegemist finantsaruande pettuste ja varade seadusvastase kõrvaldamisega.


Margit Berko

MaksuMaksja peatoimetaja

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo