Maksumaksja portaal - Paneme tulumaksu panti. EML - 2017 > juuni/juuli (nr 6//) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > juuni/juuli (nr 6//) > Paneme tulumaksu panti. EML
Paneme tulumaksu panti. EML

Kuigi see, mida nimetati hellitavalt panditulumaksuks, jäi justkui ära, on tegelikult sõnade „tulumaks“ ja „pantimine“ kombinatsioon tulumaksuseaduse muudatuste iseloomustamisel igati omal kohal, aga hoopis teise nurga all.

Jutt käib krediidiasutuste avansilisest tulumaksust. Neid puudutav osa seaduseelnõus ei pälvinud peaaegu üldse tähelepanu, sest pangaliit oli ju nõus ja ülejäänud publik mõmises rahulolevalt — pahad välispangad on ju teadagi süüdi kõigis meie õnnetustes ja neilt raha võtmine on kõige kergem karistus, mida üldse võiks välja mõelda.

Kui süveneda muudatuste sisusse, siis tegelikult tegi valitsus suurepärase partii. Sisuliselt võetakse pankadelt tulumaksu tagatisel laenu. Mida muud see „avansiline“ ikka tähendab! Kui tavaolukorras kasutatakse avansilisi makseid tavaliselt aastapõhiselt deklareeritavate maksude puhul, et ühtlustada pika perioodi maksukoormust (näiteks FIE avansilised tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksed), täidab sama rolli ka tulumaksu kinnipidamine. Avansiline ei tähenda mitte pelgalt ettemaksu, vaid samuti esialgset, ligikaudset maksukohustust. Tavaloogika kohaselt tähendab see, et avansilise makse arvestusperiood on lõpliku maksu omast lühem ja arvutusmetoodika lihtsam (FIE tulumaksu puhul võetakse näiteks aluseks eelmise aasta tuludeklaratsioon ja sotsiaalmaksu puhul kehtiv kuumäär). Pankade „avansiline“ tulumaks hakkab aga olema täpselt vastupidine — avansilise maksu periood on kvartal, lõpliku maksu periood on kuu ning avansilise maksu baas on kogu teenitud kasum, lõpliku maksu baas on aga väljamakstud dividendid.

Tulemuseks on, et pangad kajastavad makstud avansilisi tulumaksu makseid oma bilansis maksude ettemaksena (st mitte kuluna, vaid lühi- või pikaajalise nõudena), riigieelarves kajastatakse need laekumised loomulikult mitte laenu võtmise, vaid maksutuluna. Kõik on rahul — pangad on saanud euriborist soodsama intressiga (st 0%) raha hoiustada ja riik on saanud rohkem maksutulu, et rahastada kõiki neid toredaid asju, mida meile pidevalt lubatakse.

Loomulikult ei ole sellel kõigel mingit pistmist „ettevõtte tulumaksu“ hiiliva taastamisega. Teisi see ju ei puuduta, aga pangad, teadagi…

Aga mõtleme korraks. Oletame, et pärast järgmisi valimisi saab Eesti omale veel edumeelsema valitsuse, kes tahab inimesi veel õnnelikumaks teha ja neid rahapakkidega oimetuks pilduda. Aga kust leida selleks raha? Ja siis tõuseb koosoleku laua taga üks näpp püsti ja kõlab oivaline ettepanek teha tulumaksuseaduses üks väike redaktsiooniline muudatus — jätta § 471 tekstist välja sõna „krediidiasutus“. Kui me oleme nõus, et pankade puhul on selline pehmelt öeldes veider maksustamine vormilt ja sisult sobiv (kuidas hinnata põhiseaduse § 113 valguses seda, et kasumi arvutamise eeskirjad kehtestatakse „valdkonna eest vastutava ministri määrusega“?) ning Euroopa õigusega kooskõlas (kas keegi veel kurikuulsat „2008. aasta probleemi“ mäletab?), siis miks ta ei võiks olla samamoodi aktsepteeritav ka kõigi teiste puhul? Ja nii nad tapavadki meie „millenniumibeebi“…

Avaldame järgnevalt tulumaksuseaduse 2018. aastal kehtima hakkavad sätted avansilise tulumaksu rakendamise kohta koos väljavõtetega seaduseelnõu 458 SE algteksti seletuskirjast.

TuMS § 471. Krediidiasutuse avansilised maksed

(1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2, §-s 501 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.

(2) Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud.

TuMS § 54 lg 21

(21) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta.

TuMS § 54 lg 3

(3) Lõigetes 1–21 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

TuMS § 54 lg 41

(41) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 501 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.

TuMS § 61 lg 56

(56) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole §-s 471 nimetatud esimese avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga 2018. aasta teises kvartalis teenitud kasumilt 2018. aasta 10. septembriks. Paragrahvi 471 lõike 2 alusel ei vähendata krediidiasutuste kasumit enne 2018. aasta teist kvartalit tekkinud kahjumi võrra.

Väljavõte seaduseelnõu 458 SE seletuskirjast

Krediidiasutuste tulumaksu maksmine

Krediidiasutustel on kohustus täita neile kehtestatud usaldatavusnõudeid ja kapitalipuhvreid. Lisaks sätestab krediidiasutuste seadus piirangud krediidiasutuse omakapitali jaotamisele. Seetõttu on krediidiasutuste kasumi jaotamise strateegia konservatiivsem. Vaatamata sellele, et Eesti Pank on hinnanud krediidiasutuste kapitaliseeritust jätkuvalt tugevaks, suunavad nad kasumi pigem kapitali tugevdamisele. Seda muu hulgas põhjusel, et neil oleks võimalik täita kõiki tingimusi ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi ka halvenenud majandus- ja finantstingimuste puhul. Kirjeldatud käitumismustrit võimendab ühtlasi praegune Eesti tulumaksusüsteem üldiselt. Eelnevast tulenevalt ei pruugi üksnes kasumi regulaarse jaotamise soodustamine, säilitades kasumi maksustamine selle jaotamise hetkel, anda krediidiasutuste konservatiivse dividendipoliitika tõttu riigile oodatavat maksutulu. Avansilisel maksel põhinev tulumaksuskeem pankadele tagaks senisest regulaarsema tulumaksu laekumise riigieelarvesse, sest ettemaksel põhinev tulumaks tuleb tasuda sõltumata sellest, kas ja kui palju dividende pank jaotab, ent seda on võimalik tulevikus tasaarveldada dividendidelt tasumisele kuuluva tulumaksuga. Seega on krediidiasutuste tulumaksu tasumise reeglite ümberkujundamine ehk avansiline makse sobiv abinõu tasakaalustamaks krediidiasutuste konservatiivset dividendipoliitikat ja riigi fiskaalpoliitilisi eesmärke.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust uue §-ga 471, mis kehtestab residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustuse tasuda tulumaksu avansilisi makseid 14% eelmises kvartalis teenitud kommenteeritavas lõikes, § 50 lõikes 1 ja 2, § 501 ja § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.

Kasumit vähendatakse esiteks § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 nimetatud tulu ehk saadud dividendid ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumi võrra, millele rakendatakse vabastusmeetodit, et vältida topeltmaksustamist. Seega moodustab maksubaasi üksnes krediidiasutuse enda teenitud kasum, mitte aga tütarettevõtete või filiaali teenitud kasum, mis on selle edasimaksmisel tulumaksust vabastatud vabastusmeetodi põhimõttel.

Teiseks vähendatakse kasumit eelmistel kvartalitel teenitud kahjumite võrra. Arvestades finantstulemuste suhteliselt suurt kõikuvust eri kvartalite vahel, on mõistlik lubada krediidiasutustel katta varasemate kvartalite kahjum uute kvartalite kasumist. Ka pärast finantskriisi peaksid pangad saama oma kapitalipuhvreid järgnevate perioodide kasumi arvelt võimalikult kiiresti taastada. Pankade kapitali kriisijärgne kiire taastamine teeb omakorda võimalikuks ettevõtetele investeeringute tegemiseks ja laiemalt majanduse taastamiseks vajaliku rahastuse pakkumise. Avansilise makse arvutamisel saab arvesse võtta kuni 5 aasta vanust kahjumit, mis on eelduslikult piisavalt pikk periood kapitali taastamiseks.

Avansilist tulumaksu tuleb maksta eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali 3. kuu 10. kuupäevaks. Krediidiasutused on kohustatud koostama raamatupidamise vahearuandeid (edaspidi vahearuandeid) majandusaasta 3., 6., 9. ja 12. kuu kohta ning esitama need hiljemalt 2 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Krediidiasutus deklareerib enda kasumi, mida kasutatakse konsolideeritud vahearuande koostamisel, ja maksab selle alusel tulumaksu. See tähendab, et teise kvartali avansiline maks tuleb tasuda hiljemalt 10. juuniks ja selle arvutamise arvestuslik alus on aasta esimese kvartali kasum, mille esitamise tähtaeg on 1. juuni. Kolmanda kvartali maks tuleb tasuda hiljemalt 10. septembriks ja selle arvutamise alus on aasta teise kvartali kasum, mille esitamise tähtaeg on 1. september. Neljanda kvartali maks tuleb tasuda hiljemalt 10. detsembriks ja selle arvutamise alus on aasta kolmanda kvartali kasum, mille esitamise tähtaeg on 1. detsember. Esimese kvartali maks tuleb tasuda hiljemalt 10. märtsiks ja selle arvutamise alus on aasta neljanda kvartali kasum, mille esitamise tähtaeg on 1. märts.

Esimene avansiline makse tuleb tasuda vastavalt üleminekusättele 10. septembriks 2018 ja selle arvutamise alus on 2018. aasta teise kvartali kasum.

Avansiliselt makstud maks on nii tulumaksuseaduse kui ka topeltmaksustamise vältimise lepingute mõistes tulumaks, millele laienevad kõik maksulepingutes tulumaksu kohta sätestatud põhimõtted ja soodustused.

Juhul kui krediidiasutus avastab, et esitatud deklaratsioonis esinevad vead või andmed on puudulikud ning deklareeritud maksusumma erineb tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 89.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 54 lõiget 3. Muudatuse kohaselt kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega ka residendist krediidiasutuste ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalide avansiliste maksete tuludeklaratsiooni.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse § 54 lõikega 41, millega sätestatakse residendist krediidiasutuste ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalide õigus maha arvata § 50 lõike 1 või 2, § 501 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed. Kuna dividendi makstakse reeglina lõppenud, mitte aga jooksva aasta kasumist, saab kasumi jaotamisega seotud tulumaksukohustusest lahutada ainult möödunud, mitte aga jooksval aastal tasutud avansilisi makseid. See, kas tegemist oli eelmisel aastal makstud avansilise maksega, määratakse selle järgi, millisel kuupäeval tuli avansiline makse TuMS §-le 471 kohaselt tasuda, mitte selle põhjal, millise kvartali kasumi põhjal avansilise makse suurus arvutati. Muudel juhtudel (v.a pankrot või likvideerimine) avansilist tulumaksu ei tagastata ja teiste maksukohustustega ei tasaarveldata. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo