Maksumaksja portaal - Kõik koos Lätti. Protestiaktsiooni korraldusmeeskond, EML - 2018 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2018 > veebruar (nr 2) > Kõik koos Lätti. Protestiaktsiooni korraldusmeeskond, EML
Kõik koos Lätti. Protestiaktsiooni korraldusmeeskond, EML

„Kõik koos Lätti“ korraldusmeeskond

25.02.2018

24.02.2018 kogunes ligi 5000 inimest Mazsalacasse (Läti), et koos meelt avaldada Eesti praeguse maksupoliitika vastu. Üle kahe piiripunkti sõitis Lätti ligi 1500 autot, kus oli keskmiselt 3–4 inimest. Rahvaalgatus kujunes suuremaks kui eestvedajad oleks eales arvanud ja selle üle on vaid hea meel.

Rahvas on tüdinud poliitikute halbadest ja rahvavaenulikest otsustest ja tahetakse, et poliitikud hakkaksid ükskord mõistma, et Eestis on võim rahva, mitte poliitikute käes. Eestis ei ole ühtegi elanikku, kes poleks aktsiisitõusudest mõjutatud, osa inimesi mõjutab see rohkem, teisi vähem, kuid mõjutab kõiki, eelkõige piiriäärseid asulaid, kus piirikaubanduse tõttu on hulk poode pidanud uksed sulgema.

Me võime ju rääkida, et alkoholisurmade arv on vähenenud 50 võrra, kuid seda võrdluses üle-eelmise aastaga. See aga pole mingi näitaja, sest võrreldes viimase 15 aastaga ei ole tegelikult midagi paremaks läinud. Väide, et tänu aktsiiside tõusule on surmade arv vähenenud, on vale, sest tuleb arvesse võtta ka seda, milline oli möödunud aasta ilma mõttes, polnud õiget suve, polnud ka nii palju surmasid. Või on inimesed õppinud sõites mitte jooma.

Piirikaubandus ei käi vaid Lätiga. Sama toimub ka idapiiril Venemaaga, kust eestlased endale alkoholi, kütet ja muud eluks vajalikku kokku hamsterdavad. Paraku sellest aga ei räägita, kuid see siiski toimub ja viib riigist välja miljoneid, mille olemasolu keegi ei tunnista. Samal ajal kui poliitikud meie, maksumaksjate raha eest end üles lõid ja Tallinnas rõõmsalt vabariigi sünnipäeva tähistasid, pidid tuhanded kodus sente lugema, et kas veab järgmise palgapäevani välja.

Aktsioonis osalejatel ei ole midagi Eesti Vabariigi vastu. Kõik sealolijad armastavad oma riiki, kuid ei ole nõus sellega, kuidas seda juhitakse. On aeg nõudma hakata rahvaalgatusi ja demokraatlikke valimisi, kus me saame ise otsustada, keda me juhtivale kohale valime, sest praeguseni on valimised toimunud liiga harva ja poliitikutele soodsatel tingimustel. Aitab sellest! Kui valimised on, siis me saame küll valida inimesi, keda me sooviks Riigikogus näha, kuid kui valitsust hakatakse moodustama, siis inimesele antud häälte arv ei koti kedagi. Vaadatakse vaid, kui palju erakond kokku sai ja mitu kohta sellega teeniti. Siis hakatakse otsustama, kes saab Riigikokku. Selliselt saavad sinna ka need, kes said vaat et kõige vähem hääli, ja need, keda seal näha tahetakse, heidetakse lihtsalt kõrvale. See on rahvale näkku sülitamine. Ma ei saa aru, miks me siis valime inimesi Riigikokku, kui lõppude lõpuks saavad sinna ikka need, keda rahvas ei taha. Saadud häälte arv on ainus näitaja, mis ütleb, kas neid tahetakse või mitte. Valitsus tuleb ümber korraldada ja kui vaja, siis kas või põhiseaduse drastilise muutmisega, et võim liiguks ikka rahva, mitte nende poliitikute kätte, keda rahvas sisuliselt vihkab. Rahval on õigus otsustada ja neid otsuseid tuleb arvestada, mitte lihtsalt eemale lükata.


Protestiaktsiooni avakõne

Maria Kaljuste

„Kõik koos Lätti“ korraldusmeeskonna liige

Viimastel päevadel on minult korduvalt küsitud: „Kas nõme ei ole...? Suurel pidupäeval siia meeleavaldusele sõita...“ Tuleb tunnistada, et ei ole! Poliitikud loodavad muidugi, et istume vaikselt teleka ees ja vahime, kuidas nad on ennast meie, maksumaksja rahaga üles löönud ja presidendiballil eputavad.
Kes iganes viitsib, võib neid telekast pärast ka vaadata, aga samas — mis sest ikka vahtida, seal pole 25 aastat suurt midagi muutunud — ikka samad näod.
Täna näen ma siin aktiivseid noori inimesi ja just teie olete Eesti tulevik. Just teie käes on võim lõpetada see poliitiline varastamine.
Meie mets läheb mutiauku, kruus kuhjatakse Rail Balticuks, noored on sunnitud minema välismaalt tööd otsima, paljud peavad maha jätma oma pered või vanemad, kes tegelikult ka abi ja tuge vajaksid.
Meie töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski teatas intervjuus Päevalehele, et järgmiseks aastaks planeeritud täiendav alkoholiaktsiisi tõus tuleb ilmselt ära jätta. Üllatus! Seda, et nii läheb, ennustasid ju mitmed majandusteadlased, kui minister oma seaduseelnõud koostas. Aga kus siis mõni teadlane ministrit pidurdada suudab!
Meie haigetele lastele kerjatakse kümneid tuhandeid, miljonid on läinud Lätti, joomine ei ole vähenenud. Selle asemel hamsterdavad eestlased alkoholi endisest suuremates kogustes kokku. Soomlaste turism väheneb, inflatsioon on Euroopa Liidu kõrgeim. Hoitakse kokku raudtee ülesõitudele paigaldavate tõkkepuude pealt.
Sotsid eesotsas sossinovskiga viskavad iga kuu kümneid miljoneid lihtsalt minema! See on viimaste aegade üks meie suuremaid riigile kahjutekitamise juhtumeid. Aga prokuratuur täidab truualamlikult etteantud ülesannet ja uurib sadamahankega seonduvaid pistise asjaolusid — see on 4 miljonit. Ja uurimine maksab väga palju. Samal ajal aga kanditakse riigi tuludest välja ligi 100 miljonit — keegi ei köhi ka. Ja ei ole vähe näiteid viimasest ajast, kus asi pika menetlemise peale lihtsalt aegub. Neli miljonit versus ligi 100 miljonit (aktsiis + saamata käibemaks kõigilt toodetelt). Vahe on 25-kordne! Nõukaajal, mida mõned Eestis kontserdiga härdalt meenutavad, oleks selline asi lõppenud surmanuhtlusega.
Maaleht kirjutab: Mahepõllumajandusega tegelevad ettevõtted on võtnud endale riigi ees viieaastase kohustuse valdkonnaga tegeleda, riik omalt poolt andnud lubaduse jätkata mahepõllumajanduses toetuste maksmist. Nüüd äkki avastati, et kuna mahevaldkonnas tegutsevad ettevõtteid on viimastel aastatel juurde tulnud, siis neil tegelikult toetusteks enam piisavalt raha ei olegi.
[1] Maaeluminister otsustas vähendada mahetoetusi 14% võrra.
Nagu Särgava ütles, et põllumees ei saa minna panka ja öelda, et palun vähendage minu ettevõtte laenujääki 14% võrra, sest riik vähendas toetusi.
Presidendi kantseleis jagatakse preemiaid (3000 eurot) ja tõstetakse palku (presidendi kantselei juhil 300 eurot kuus), sest ametnikud tegevat tänuväärset tööd ning arvestatakse ka „võrreldavate ametikohtade tasusid tööturul”. PPA Lõuna regioonis võeti piirivalvuritelt ära 100 eurot eritasu, et „väärtustada võrdselt kõigi tööd”. „AS Eesti Riik" saab endale lubada selliseid juhte — erasektoris oleks nad ammu häbiga minema pekstud.
Asi pole ainult aktsiisi tõstmises ja õlle hinnas, ka kütuse hind tõusis tunduvalt ja see tõstab juba kõikide kaupade hindasid, sest ega kaupa veeta laiali interneti teel, vaid ikka sõiduvahenditega. Ja aktsiisi tõstmisest pole tavakodanikul tegelikult ei sooja ega külma, kuid on ikka kauba hinnast, mille ta ostab. Aga aktsiisi langetamisega hindasid alla saada on juba hilja, sest kui hinda on juba tõstetud, ei langetata seda enam nii lihtsalt.
Tahaks küsida: haritud Riigikogu liikmed, lugupeetud ministrid, kus te enne olite? Kas majandusalane haridus ei lubanud teil ette näha, mis toimuma hakkab? Tegelikult kaotab Eesti veel rohkem. Pool Ida-Virumaad käib Venemaal Jaanilinnas, kust nii alkohol, kütus, toiduained ja muu vajalik ostetakse.
Kui Eestis on 77 parlamendisaadikut 1 000 000 elaniku kohta, siis Rootsis on vastav number 36, Norras 33 ja Taanis 32. Paistab, et me oleme ikka erakordselt rikkad. Enamiku ministeeriumide uued hooned + pidev riigiametite kolimine ühest majast teise + disainitud kontorid + uus mööbel + ametiautod + kütusekulud — riigiametnikul on, mida kulutada. Eestis on vaid 100 000 ettevõtluses töötavat inimest — tegelik tulu tekib vaid nende pealt.
Swedbank viib jälle 780 miljonit välja. See pank ju kõrbeb kõikides muudes regioonides ja teeb tulemust Eestis. Kas Eestis on parem majandus? Ei. Eestis on paremad inimesed. Ja riik oli see, kes pani neli meest kroonijuveele müüma.
Kas teie olete aru saanud, miks rahvalt korjatud sotsiaalmaksu (osalisel) pensionidele maksmisel arvestatakse nendelt summadelt tulumaksu? Riik ühe käega annab ja teisega võtab? Hmm, kui nimetada see vanainimeste „tuluks", siis justkui ühtluse mõttes olgu neilgi maks peal. Sisuliselt ei ole see ju tulu, vaid riigipoolne kompensatsioon ühiskonnale antud tööaastate eest, toetus või abi. Tänased maksumaksjad ju maksavad nii tulu- kui sotsiaalmaksu, ehk siis tänased pensionärid on kunagi kõik maksud maksnud, nende tänased rahastajad on kõik maksud maksnud, aga riik käsitleb seda kui tulu.
Mullu koondas alkoholitootja A. Le Coq praegusele aktsiisipoliitikale viidates 10% oma töötajatest ehk ligi 30 inimest ja seda nii tootmisest, müügist, logistikast kui administratsioonist...
[2] Neid on palju, palju rohkem, kes on töö kaotanud ja pidanud kodust eemale ja reeglina maalt ära minema, et ellu jääda. Vanasti oli igas külas kõrts, aga täna kaovad ka viimased maapoed, väikepoed, keda suvine karastusjookide ja õllemüük aitas talve üle elada. Väikesed maapoed elavad ju käibest — kui rahvaarv on olematu, siis just suvised turistid ja külalised tekitasid käibe. Jaanipäev andis kahe talvekuu raha. Ostke suvel ringi sõites maapoodidest — toetage väikekohti, et need viimsele hingusele ei läheks.

Ja lõpetuseks — Eesti tulevik on teie käes. Praegune poliitikute klikk on vähem kui 20 aasta pärast suht seniilne punt. Et tulevik saaks selline, nagu meie seda tahame, tuleb tööle asuda juba täna. Jagage oma tõekspidamisi ja avaldage julgelt arvamust, rääkige oma lastega — nemad on 10 aasta pärast teie valijad, ja asjad hakkavad paranema.

Elagu Eesti, meie Eesti! Eesti rahvas peab saama tagasi rahvaalgatuse ja iseotsustamise õiguse. Ja seda alati, mitte kord 4 aasta jooksul väikese kliki jaoks kasulikke reegleid järgides.


EML toetab protestiaktsiooni

EML

23.02.2018

Maksumaksjate liit tervitab protestiaktsiooni „Kõik koos Lätti“ osavõtjaid. Vaba Eesti vabadel kodanikel ei ole põhjust häbeneda vabariigi pidupäeval sellise protesti korraldamist. Me tunneme uhkust oma riigi üle ja samas tunneme muret, et meie riiki on sattunud juhtima vastutustundetud poliitikud, kes ei julge tunnistada oma vigu ja püüavad halvustada neid, kes kritiseerivad läbikukkunud aktsiisipoliitikat.

Teatavasti andis maksumaksjate liit just minister Ossinovskile 2017. aasta maksumaksja vaenlase tiitli. Kui meil oleks olnud selleks volitusi, oleksime võinud anda talle ka hoopis Läti maksumaksja sõbra tiitli. Tänasest aktsioonist osavõtjad saavad oma silmaga veenduda, kuidas Eesti maksupoliitika on laostanud Lõuna-Eesti majandust ja elavdanud Põhja-Läti majandust.

2017. aasta on Eesti ajaloos pretsedenditu. Mitte kunagi varem ei ole aktsiisilaekumised nii palju prognoosile alla jäänud kui nüüd. Jutt ei käi ainult alkoholiaktsiisist, vaid ka tubakast ja kütusest. Saamata jäänud aktsiisile lisandub ka käibemaks. Samuti on piirikaubandus mõjutanud paljude tavakaupade käivet, sest teadaolevalt on alles jäänud veel ainult üks kaubaartikkel, mis on Lätis kallim kui Eestis, see on kohv.

Sellised poliitikud, kes ei osanud hinnata piirikaubandust, ei ole pädevad riiki juhtima. Eestlane on täpselt samamoodi majanduslikult mõtlev inimene, nagu on Tallinna külastavad soomlased, Saksamaal õlut ostvad taanlased ja kõik teised eurooplased, kes kasutavad Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid õigusi. Õigus välismaalt kaupu osta on samasugune põhiõigus nagu õigus välismaal reisida, välismaal õppida või välismaal tööl käia.

Selle asemel, et halvustada või kiusata välismaal kaubareisil käivad eestlasi, peaksid poliitikud hoolitsema selle eest, et Eestis oleksid kaupade ja teenuste hinnad Lätiga võrreldaval tasemel. Eesti inimesed on väsinud maksutõusudest ning soovivad eelkõige maksurahu ja hinnastabiilsust.

Maksumaksjate liit loodab, et järgmisel kevadel toimuvate Riigikogu valimiste eel suudavad erakonnad säilitada kaine mõistuse ning mitte jagada katteta lubadusi. Samuti kutsume Eesti rahvast üles olema poliitikute suhtes nõudlikumad ning suhtuma kriitiliselt kõikidesse lubadustesse, millel puuduvad reaalsed katteallikad. Kõik maksulangetused ja toetuste tõusud tuleb meil endal lõpuks teiste maksude kaudu kinni maksta.



[1] Mahetootjate toetused vähenevad. – Maaleht, 16.02.2018. Toim. märkus.

[2] Vt lisaks: Noop: riigi aktsiisipoliitika on viinud meilt 30 töötajat. – BNS, 19.02.2018. Toim. märkus.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo