Maksumaksja portaal - Käibemaksu arengutest EL-is 2013–2016. Kaspar Lind - 2018 > jaanuar (nr 1) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2018 > jaanuar (nr 1) > Käibemaksu arengutest EL-is 2013–2016. Kaspar Lind
Käibemaksu arengutest EL-is 2013–2016. Kaspar Lind

Käibemaksu valdkond on Euroopa Liidus harmoneeritud ning liikmesriikide käibemaksutuludega rahastatakse Euroopa Liitu[1]. Seetõttu on ka arusaadav, et Euroopa Liit jälgib riikides toimuvat ning liikmesriigid peavad ka käibemaksu kohta aru andma. Täpsemalt tuleneb see Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusest (EMÜ, Euratom) nr 1553/89. Selle määruse järgi peavadki liikmesriigid muu hulgas andma komisjonile teavet maksukohustuslaste arvelevõtmise ja käibemaksu määramise ning kogumise menetluste, samuti oma käibemaksu kontrollisüsteemide üksikasjade ja tulemuste kohta. Ning iga kolme aasta tagant esitab komisjon aruande liikmesriigis kohaldatavate menetluste ja kõikide kaalutud paranduste kohta (määruse art 12).

Eelmise aasta detsembris avaldati aruanne aasate 2013–2016 kohta[2]. See on huvitav periood mitmes mõttes. Esiteks on sel perioodil majandus kriisijärgselt taastunud ning teisest küljest on sel perioodil liikmesriikides ühte koma teist ka muutunud. Sealhulgas ka Eestis, kus 2014. aasta lõpus kehtestati kohustus deklareerida käibemaksu deklaratsiooni lisas kõik üle 1000-eurosed tehingud (KMD INF).

Raport ei ole ülearu mahukas ja selles on üldistavalt käsitletud peamisi trende ja arenguid. Palju on muidugi viiteid digitaliseerimisele ja käsitlemist leiavad mitmed teemad (sh VIES kanded, maksukohustuslaste registreerimine jne), kuid artikli mahu huvides keskendun teemale, mis puudutab otseselt Eestit ja just eelviidatud KMD INF-i. Sellega seoses ongi tehtud viide, et palju riike on küll asunud koguma arvete kohta täpsemat infot, kuid tervikuna ollakse raportis selles osas skeptiline. Liiga palju infot võib isegi takistada olulise info leidmist ja see võib kaasa tuua hoopis vastupidise tulemuse ning seetõttu on vajalik tasakaal selle vahel, et kogutud infot suudetakse analüüsida ja samal ajal ei oleks see maksumaksjatele liiga suureks koormaks.[3] See on sama argument, mis oli ja on siiani paljudel KMD INF kriitikutel ka Eestis: kas kogutud infoga osatakse ka tegelikult midagi asjalikku peale hakata?

Eestit mainitakse seejuures koos Bulgaaria ja Slovakkiaga, mis on asunud konkreetsete tehingute (arvete) kohta infot koguma. Raport nimetab seda inglise keeles far-reaching measures ehk siis kaugeleminevad meetmed. Samuti tuuakse välja selles viites Belgia, kuigi seal on rakendatud mõnevõrra teistsugust süsteemi (Transaction network analysis), mis ei keskendu niivõrd konkreetsete tehingute kohta info kogumisele, kuivõrd riskianalüüsi alusel petturite tuvastamisele.

Raport möönab, et kuigi tugevaid tõendeid selliste meetmete mõju kohta ei ole, on see tõenäoliselt siiski olemas. Üsnagi diplomaatiliselt sõnastatud järeldus, kuid see on ka mõistetav. Pettuste osakaalu, nende vähenemise ning põhjuste kohta saab anda hinnanguid, kuid arvudes on seda kõike väga keeruline mõõta, sest maksupetturid oma tegevusest Euroopa Komisjonile aru ei anna.

Kuid Euroopa Komisjoni mure tundub pigem olevat see, et tõsisemate pettuste puhul peab analüüsima andmeid, mis puudutavad erinevaid liikmesriike, ehk et tegelikult oleks vaja sellist andmete kogumist ja koondamist, mis võimaldaks Euroopa Liidu tasandil tuvastada pettusi (Belgiaga sarnane lähenemine). Raportis viidatakse seejuures väiksemate liikmesriikide toimivale koostööle, sealhulgas Beneluxi, Skandinaavia, aga ka Balti riikide koostööle, kuid nenditakse samuti, et Euroopa Liidu tasemel on tekkinud takistused, ehk et koostöö puudumine (nagu on paljudes teistes Euroopa Liidu samateemalistes dokumentides mainitud) on jätkuvalt tõsiseks probleemiks.

Kui nüüd püüda mõista, et kuidas või millise hinnangu on saanud KMD INF Euroopas, siis vähemalt selle raporti valguses tuleb tõdeda, et Eestis kehtestatud 1000-euroste tehingute deklareerimine Euroopas suurt vaimustust ja entusiasmi tekitanud ei ole.

Kaspar Lind

ATTELA Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner



[1] Pikemalt EL rahastamisest vt: https://europa.eu/european-union/about-eu/money/revenue-income_et.

[3] Raporti lk 6.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo