Maksumaksja portaal - Pensionäride paradiis Eesti. Martin Huberg - 2017 > Jaanuar (nr 1) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > Jaanuar (nr 1) > Pensionäride paradiis Eesti. Martin Huberg
Pensionäride paradiis Eesti. Martin Huberg


Kui küsida suvaliselt Eesti mehelt, mis plaanid tal pensionipõlve pidamiseks on, siis ilmselt naerdakse küsija esmalt välja, kuid siis saab ta teada, et esiteks mees enamasti nii vanaks ei ela ja isegi kui elab, siis tõstetakse künnis suts kõrgemale. Teiseks, muist siiski ilmselt loodab, et on varusid kogunud. Kuid riik oma kolme kidura sambaga ei ole eriline tagatis, vähemasti ei võeta seda tõsiselt.

Selles kontekstis oli tegelikult 1990. aastate lõpus tehtud pensionireform märgilise tähendusega, sest püüti inimestele näidata, et ka nende tööalasest panusest sõltub see, kui hästi tulevikus elatakse. Üsna pea tulid reklaamid Veerpalu ja Grapsiga. See on taustafoon, mille põhjal iga valitsuse sammu hinnatakse.

Sammaste ootus

Kui 1999. aastal jõustunud sotsiaalmaksuseadust menetleti, siis püüti tõsta nii maksumaksmise kultuuri kui ka selgitada, et pension on tegelikult järjepidevalt investeeritud raha, mis loodetavasti pensioniikka jõudes on pisut kosunud ja võimaldab mõnusat äraolemist. Seletuskiri selgitas, et Praegune anonüümne maks asendatakse personifitseeritud maksuga. Personaalne arvestus on tulevikus aluseks pensionide väljamaksmisel, mis omakorda peaks tõstma kindlustatute huvitatust maksu maksmisel.[1]

See sõnastas sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustusskeemina, millesse panuse tegemise suurusest sõltub teenitav kasu, või õigemini, kui vanaks saamise risk mingil põhjusel, mille vastu riik küll agaralt võitleb, peaks siiski realiseeruma, siis makstakse kindlustushüvitist, mille suurus on seotud lepingus määratletud hüvitatava summaga. Summa ise sõltub muidugi sellest, kui palju kindlustusele makstakse. Teate ju küll, on olemas lauaviin, mis maksab vähem, ja on olemas ka kvaliteetsemad napsud, mis maksavad kordades enam. Ega see triviaalne võrdlus palju sellest sisust ei erine.

Kusjuures, sel ajal, kui reformi tehti, teati väga hästi ka muudest sammastest. Nendega arvestati ja need sõltusid otseselt investeeringust. Nii pajatab meile näiteks riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu esimesel lugemisel toonane sotsiaalminister Tiiu Aro, et: Alates 1994. aastast on ministeeriumis ette valmistatud koos tänase arutelu objektiga neli seaduseelnõu. 1994. aastal esitatud eelnõu nägi ette töövõtja maksukoormuse järkjärgulise tõusu 4%-ni ja selle arvel (juba siis räägiti kolmest sambast) teise samba kehtestamise. Selle eelnõu ettevalmistamise ajal oli ministriks proua Lauristin.

Ja jätkab: Selle riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu väljatöötamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse eelmise aasta 3. juuni istungi protokollist, milles kiideti heaks pensionireformi kontseptuaalsed alused. Nimetatud aluste kohaselt kavandati rakendada kolmesambaline pensionisüsteem, mis koosneb kolmest omavahel hästi haakuvast osast. Need kontseptuaalsed alused rõhutavad pensionireformi ühe keskse põhimõttena just seda, et reform ei toimuks olulisel määral ühegi ühiskonnagrupi arvel. Seaduseelnõude ettevalmistamisel on seda põhimõtet püütud maksimaalselt arvestada. Nendest sammastest esimene on riiklik pensionikindlustus, mida võib nimetada esimese samba seaduseks.

Ja veel: Vastupidiselt sageli väidetavale on riiklike pensionide korralduses mitmeid aspekte, mis on otseselt tänaste pensionäride huvides. Esiteks, tänaste pensionäride huvides on see, et tänastele töötajatele kehtestatakse sotsiaalmaksu isikustatud arvestus. See suurendab töötava generatsiooni huvitatust ausalt makse maksta, mis tähendaks Pensioni Sihtkapitalile oodatavalt suuremaid laekumisi. See omakorda võimaldaks suurendada pensioni praegustele pensionäridele.[2]

Kõik kolm sammast saime küll sutsu hiljem, kuid selles suunas töötati juba vähemalt aastast 1994 ning toonane kavatsus kolme sambaga sambat tantsida oli olemas. Seejuures, sissemaksest sõltuv süsteem ei ole mingi uus leiutis.

Mis on vahepeal muutunud?

Eks vahepeal ole läinud täpselt nii, nagu on ennustatud — sündivus on ju vahelduva eduga kahanenud, ülalpeetavaid pensionäre on ühe töötava inimese kohta rohkem jne, kuid see kõik oli teada juba toona, ei miskit uut.

Ah jaa, vahepealt tekkis meil uus koalitsioon. Kuigi, siin algab poliitikute vaheline saba jagamine, kus Kaia Iva ütleb, et Taavi on loll, ja Jürgen ütleb, et Kaia pissis ise hoopis poiste liivakasti, Jürgen ja Taavi lihtsalt viitasid selle amüsantse akti sooritamise võimalusele.

Sõnaga, Jürgen selgitab asja nii: Uskumatu, valitsus pole ametis olnud kaht kuudki, aga rabistab juba muuta pensionisüsteemi, mis on loodud suure konsensusega, puudutab kõiki ja on aastakümnetese vinnaga. Lehest saame teada, et pension ei hakka enam sõltuma makstud sotsiaalmaksust ja need, kes on pingutanud ja õppinud rohkem, hakkavad saama samasugust abiraha kui miinimumpalgaga koristaja. Kvalifitseeritute suhtes on see mõnitamine ja päris kindlasti võtab ära stiimuli maksta palka ausalt.[3]

Ja värviliste sokkidega Taavi jätkab: Selle ootamatu muudatuse tagajärjel kaob paljudel tööinimestel lootus suuremale pensionile. Rõivase sõnul tegemist on Mart Laari teise valitsuse aegse parempoolse pensionireformi olulises osas tagasipööramisega.[4]

„Mul on kahju, et arukas inimene lihtsalt rumalat juttu räägib,“ ütles Rõivase kriitika peale Kaia Iva. Ta märkis, et sisuliselt on tegemist eelmise valitsuse töö jätkamisega. „Kogu see temaatika peaks olema väga hästi endisele valitsuserakonnale teada. Eelmisel aastal oli teema ka kaks korda valitsuskabinetis pärast pikkasid uuringuid ja arutelusid. Millest jäi ilmselt puudu, oli otsustusjulgus.“[5]

Ja mõistagi läheb see vaidlus edasi, pole mõtet rohkem tsitaate esitada, kes on lasteaialapsi hiljuti näinud, see teab, kuidas asi laheneb.

Suurema osa huvides

Mõistagi, õige on ka see, et praegune süsteem ongi ilmselt veerandi jaoks soodne ja kolmveerandi jaoks mitte.[6] Eks see järgib ikka seda tuntud kihistumise valemit, mis üldistatult ütleb, et 80% maailma rikkusest on 20% inimeste käes. Ja kui sotsialist seda näeb, siis ongi see ainuvõimalik lahendus, et kulakutelt tuleb lehmad rekvireerida, sest nad on oma varalises edus süüdi kogu ühiskonna ees.

On küll tõsi, et planeeritav muudatus ei ole ju väga kardinaalne ning puudutab vaid esimest sammast, kuid ma ei teagi, kas mind teeks õnnelikuks see, kui valitsus otsustaks mulle jätta küll mu korteri, kuid elutuppa panna elama tubli töölisperekonna.

Kui kindlustunne kaob, eks siis hakkavad mõtted ka selles suunas liikuma, et varsti tehakse teine sammas samuti ringi ning riigipoolne sotsiaalmaksu panus hakkab sõltuma tuludeklaratsioonijärgsest tulust. Kui see ületab mingi künnise, siis riik enam sotsiaalmaksu osa juurde ei eralda.

Loodame, et vanale Ossinovskile jääb siiski varandus alles, see oleks päris nutune, kui isalt ka manti nõutaks.

Ja nii nad siis kemplevadki, kuid ots on lahti tehtud. Rikkamad maksavad tulumaksu rohkem. Rikkamad peavad ise rohkem pensioni eest hoolitsema jne. See kõik on ilus ja õige sotsialistliku maailmavaate puhul. Ega ei olegi midagi öelda. Lihtsalt et riigi poolt selle niigi hapra kindlustunde pidev kahjustamine ei süsti inimestesse usku sellesse riiki ja selle väidetavatesse väärtustesse.

Nüüd kulub maksuametil jälle kena dekaad, et selgitada, kui halb on ümbrikupalk, sest sotsiaalseid garantiisid ümbrikuga üle ei anta. Aga keda see jutt kotib? OÜ-tamine alles hakkab hoogu koguma…

Martin Huberg

EML juhatuse liige



[1] Riigikogu VIII koosseisu seaduseelnõu 709 SE seletuskiri. Kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

[2] Riigikogu VIII koosseisu seaduseelnõu 839 SE esimene lugemine. Stenogramm kättesaadav Riigikogu kodulehel.

[3] Vt Jürgen Ligi pensionivalemi muutmisest: kvalifitseeritute suhtes on see mõnitamine ja võtab ära stiimuli maksta ausalt palka. – Delfi.ee, 19.01.2017.

[4] Vt Iva: väide, et pensioni määramiseks enam palka ei arvestata, on vale. – Ärileht.ee, 20.01.2017.

[5] Samas.

[6] Vt Ann-Marii Nergi. Uue pensionisüsteemi väljatöötaja: praegune süsteem on kasulik veerandile ja ebasoodne kolmveerandile töötajatest. – Eesti Päevaleht, 20.01.2017.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo