Maksumaksja portaal - EAS loobus skandaalsest rändrahnust ehk „nutvast siilist", sellega enam Eestit ei reklaamita. Ärileht - 2017 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > detsember (nr 12) > EAS loobus skandaalsest rändrahnust ehk „nutvast siilist", sellega enam Eestit ei reklaamita. Ärileht
EAS loobus skandaalsest rändrahnust ehk „nutvast siilist", sellega enam Eestit ei reklaamita. Ärileht



25.12.2017

Ligi aasta eest esitles EAS Eesti uut brändi ja kodulehekülge. Läbivaks kujundiks oli omamoodi rändrahn, mida rahvasuus ka oksendava kilpkonna ja nutva siiliga võrreldi. Projektiga jätkatakse, ent mainitud kujund on praeguseks kõrvale heidetud.

Brändi loomine läks maksma ligi 200 000 eurot. Igapäevaelus rändrahnud silma ei torka, ent EAS on optimistlik. Suvel selgus, et investeeriti veel ligi 50 000 eurot.

Praegu brändi kodulehekülge vaadates torkab silma, et visuaali on muudetud — kujutised on kandilisemad, mainitud „nutvat siili" pole kuskil.

Eesti brändi projektijuhi Liisi Toots selgitab Delfile, et EAS on koostöös partneritega viimase aasta jooksul jõudsalt edasi arendanud tasuta jagatavaid fotosid ja illustratsioone, mida saab kasutada Eesti tutvustamisel. „Lisaks on veebist leitav ka juhendmaterjal, mis aitab neid kõige paremini kasutada. Tänaseks on pildipangas juba 514 fotot, on valmis tehtud slaidiesitluste põhjad ning jätkuvalt saab kasutada uut Eesti kirjatüüpi," märgib ta.

Toots: kõigest esinduslik meediatähelepanu

Ent „nuttev siil"? Toots nendib, et nimetatud roheline kujunduselement ei ole tõesti täna kasutuses.

Alguses oli ju just see üks esinduselementidest. Kas loobuti avaliku kriitika pärast? „Roheline rahn ei olnud esinduselement. Tänu sellele, et see oli trükitud kotile, sai see lihtsalt esindusliku meediatähelepanu. Iseenesest ei ole idee kasutada rahnupilte Eesti tutvustamisel kuhugi kadunud, neid leiab fotodelt ja illustratsioonidelt ka praegu," ütleb Toots.

Eesti brändi töötas välja disainimeeskond, mida juhib Alari Orav. Meeskonda kuulus seitse liiget, kokku panustas töösse viie kuu jooksul 20 inimest. Platvorm loodi järgmiseks 10–15 aastaks.

Eesti disainimeeskond selgitas aasta hakul, et tööriistakast kujutab endast digitaalseid šabloone, mida ettevõtjad saavad kasutada Eesti ja oma info jagamiseks ühtsetel põhimõtetel.[1]



[1] Lisaks fotodele ja uuele Eesti kirjatüübile on Eesti brändi kodulehel ära toodud ka Peter Kentie[1] tasuta loodud est-kontseptsioon, mida on seal kirjeldatud kui „lihtsasti arusaadavat ja rakendatavat ning mis on leidnud laialdast kasutust“. – MaksuMaksja toimetuse märkus. Vt ka 2016. aasta maksumaksja vaenlane on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. – MaksuMaksja 2017, 2, lk 4-5; Peter Kentie. Kutse õhtusöögile ehk Just estonishing brändist. - Samas, lk 6.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo