Maksumaksja portaal - Maksuotsuste avalikustamine — uus riiklik häbipost? Martin Huberg - 2017 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > detsember (nr 12) > Maksuotsuste avalikustamine — uus riiklik häbipost? Martin Huberg
Maksuotsuste avalikustamine — uus riiklik häbipost? Martin Huberg

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (KTK) saatis Rahandusministeeriumile ettepaneku maksukorralduse seaduse muutmiseks. Ettepaneku kohaselt tuleks Maksu- ja Tolliameti kodulehel hakata jõustunud maksuotsuseid avaldama.

Mida see annaks?

KTK kirjas selgitatakse, et Selline muudatus annaks nii ettevõtjatele aga ka laiemalt kõikidele ühiskonnaliikmetele paremad võimalused saada rohkem infot koostööpartnerite ja muude isikute kohta. Lisaks annab maksuotsuste avaldamine maksukohustuslasele selgitusi ja juhiseid, kuidas oma maksukohustust täita, ehk ühtlustab praktikat. Maksuotsuste avaldamine aitab seega suurendada maksukeskkonna läbipaistvust ning parandada maksukuulekust.[1]

EML ei toeta sellist muudatust. Tihti viidatakse vaidluste avaldamisele kui musta pesu pesemisele avalikkuse ees. Kui me seda banaalsemalt esitaksime, siis oleks see võrreldav olukorraga, kus isiklikus elus uue kaasa leidmisel oleks kohustus näiteks Eesti.ee portaalis uue kallima aluspesu pilt välja riputada, et kõik ikka saaksid veenduda triibu olemasolus või selle puudumises. Tõsi, võrdlus on banaalne, kuid ilmestab hästi seda viha ja privaatsuse riivet, mida see ettepanek endas sügaval sisimas kannab.

Mõistagi soovib igaüks enda tehingupartnerist täit pilti saada, kuid kuskilt lähevad siiski sündsuse piirid. Mingist hetkest sekkutakse juba teiste tegemistesse ülemääraselt ning ühiskond ei peaks seda aktsepteerima. Vanasõna „Õige hõlma ei hakka ükski“ maksumenetluses alati ei kehti. Oleme korduvalt näinud maksumenetlusi, kus kas rahalistel põhjustel, ebaterve avaliku huvi vältimiseks või ka tervise halvenemise süvenemise ärahoidmiseks on loobutud maksuotsuse vaidlustamisest kohtus.

Kui me lisaksime siia veel võimaliku maksuotsuse avalikustamise, siis arvestades selle häbistavat mõju, võime kindlad olla, et paljud maksumenetlused ei jõuagi maksuotsuse koostamise staadiumi. See muutub maksuhaldurile täiendavaks „relvaks“, millega ohver läbi torgata enne lõpliku tõe teadasaamist. Lihtsam ja äriliselt turvalisem on kõigega nõustuda enne maksuotsuse koostamist.

Juhised, milleks?

Mis puudutab selgituste ja juhiste saamist oma maksukohustuste täitmiseks ning praktika ühtlustamiseks, siis seda ei peaks taotlema näidispoomiste avalikustamiste kaudu.

Maksukorralduse seaduse § 15 lõige 1 annab meile järgmise õpetliku info: Rahandusministeeriumil ja riiklike maksude maksuhalduril on õigus anda käesoleva seaduse, maksualase teabevahetuse seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine.

Tõsi, ei ministeerium ega maksuhaldur ole ülemäära usinad olnud selgituste jagamisel ning MTA kodulehelt on ka mitmeid tänuväärseid selgitusi ilmselt jäädavalt eemaldatud (nt sotsiaalmaksuseaduse kommenteeritud väljaanne), kuid võimalused on antud.

Mida meile näidispoomine annaks? Saaksime teada, et mingi kulutus maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulutusena, kuna see ei olnud konkreetse ettevõtja majandustegevust silmas pidades vajalik, kohane vms? Pigem on vaja teada, kuidas hinnata ettevõtlusega seotust, ja selleks on üldisemat laadi juhendid.

Oleme praktikas väga harva kokku puutunud maksuotsustega, mille lugemine teooria osas silmaringi oluliselt laiendaks, pigem keskendutakse siiski konkreetse maksukohustuslasega seotud konkreetsetele asjaoludele, mis ei peaks teistel ebatervet huvi tekitama.

Me peaks selgelt mäletama ühest teisest valdkonnast tuntud majoneesi ostmise fakti, mida hoolimata kuludokumendi olemasolust ja selgitustest siiani üsna vabalt ja ehk isegi inimese nime kahjustavalt käsitletakse.[2] Me võime vaid ette kujutada, mis hakkaks juhtuma, kui maksuotsused avalikuks muutuksid ja kas juttu tuleks teooriast või praktikast.

Maksuotsuse detailsus

Kes on maksumenetluses koostatud kontrollakte ja maksuotsuseid näinud, see võib ilmselt mõista, et need on väga detailsed, sisaldavad mitte ainult konkreetset maksukohustuslast, vaid ka omakorda tema tehingupartnereid puudutavat üksikasjalikku infot — sh hinnapoliitikat, hankijaid jne, jne. Samuti kätkevad need endas eraelulisi andmeid (töötajaid, juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid jm puudutavat teavet).

Meil on raske isegi välja mõelda põhjendusi, miks avalikkus peaks hakkama maksuotsustega tutvuma. See on tõesti veider ja ebaterve huvi.

Lingvistiline ja analoogia argument

Ettepanekus viidatakse ka sellele, et mõni teine riigiasutus avaldab omi ettekirjutusi ning lisaks nimetati vanasti maksuotsuseid ettekirjutusteks — seega oleks rada justkui vaba?!

No ma ei tea. Hakakem kas või servast arutama menetluse eripärasid. Maksumenetluses on ju kaasaaitamiskohustus (MKS § 56 lg 1) — Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

Kui ta seda kohustust ei täida, siis on võimalik teda selle eest ka karistada (MKS § 154), v.a kui see viiks enese mittesüüstamise privileegi rikkumisele.

Muude menetluste puhul ei ole võrreldavas määras kontrollitav subjekt kohustatud menetlejale teavet jagama. Isikute positsioonid ning avaldatava teabe maht ja detailsus on kardinaalselt erinevad.

Lisaks sellele on muudel juhtudel enamasti tegemist siiski kolmandate isikute kaitsmisega (tarbijakaitse, konkurentsi küsimused jms) ning sellega ei rikuta ärisaladust.

Mis puudutab aga analoogiat haldusakti nimetuste ning mineviku sideme otsimise vahel (à la Tarbijakaitseameti ja Konkurentsiameti ettekirjutusi avaldatakse ning maksuhaldur koostas enne 2002. aasta 1. juulit samuti ettekirjutusi), siis see mõttekäik on küll kahtlemata amüsantne, kuid sellega asi ka piirdub.

Dekreet on samuti ajalooliselt ja teoreetiliselt olnud mõiste, mida on kasutatud ka normatiivaktides, kuid ega sellepärast halduse üldaktid rasedad ole. Analoogia on tore asi, kuid õhtul tahaks ikka koju oma kaasa ja laste, mitte analoogse juurde, eksole.

Resolutiivosa avaldamine

Viimasena viidatakse, et ka praegu avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded maksuhalduri haldusakti resolutiivosa ning selle täiendamine kogu maksuotsuse sisuga ei oleks ju kuigi suur samm edasi.

Siiski tuleb meeles pidada, et hetkel toimub Ametlikes Teadaannetes avaldamine üksnes siis, kui haldusakti adressaat hoiab kõrvale haldusakti kättesaamisest (nt ei lähe postkontorisse järele või ei õnnestu seda vahetult üle anda) ning haldusakt vajab jõustumiseks kättetoimetamist. See on erakorraline meede ning kõikide maksuotsuste avaldamine selle juba toimiva skeemi tõttu on üpris kunstliku seose otsimine.

Seega…

EML on seisukohal, et maksuotsuste avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt nii ettevõtlusvabadust (sh ärisaladust) kui eraelu puutumatust ning kallutab maksukohustuslasi iga hinna eest vältima häbiposti sattumist, viimane võib aga suure tõenäosusega kaasa tuua maksuotsuse vältimise sõltumata sellest, kas maksuhalduril ka sisuliselt õigus on või mitte. Selline kord ei oleks demokraatlikus riigis põhjendatud, pigem liiguks Eesti selliselt oma kuulsusrikka taasiseseisvumiseelse ajastu põhimõtete juurde. Loodame, et Rahandusministeeriumi ametnikud näitavad ka sel korral üles südikust Eesti riigi aluspõhimõtete eest seismisel.

Martin Huberg

EML juhatuse liige

-------------

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek maksuotsuste avalikustamiseks

24.11.2017

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga muuta maksuhalduri poolt tehtud maksuotsused avalikuks. Selline muudatus annaks nii ettevõtjatele, aga ka laiemalt kõikidele ühiskonnaliikmetele paremad võimalused saada rohkem infot koostööpartnerite ja muude isikute kohta. Lisaks annab maksuotsuste avaldamine maksukohustuslasele selgitusi ja juhiseid, kuidas oma maksukohustust täita, ehk ühtlustab praktikat. Maksuotsuste avaldamine aitab seega suurendada maksukeskkonna läbipaistvust ning parandada maksukuulekust. Järgnevalt selgitame oma ettepanekut lähemalt.

Kaubanduskoda teeb ettepaneku lisada maksukorralduse seadusesse säte, mis kohustab maksuhaldurit avaldama oma veebilehel maksuotsused. Maksuotsuste avalikustamise põhimõte on mõistlik lisada maksukorralduse seaduse § 27, mis sätestab avalike andmete loetelu. Viidatud sättes on juba täna näiteks kirjas, et maksuhaldur võib avaldada maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja ning maksukohustuslase poolt riigile tasutud maksude summa ja tööd tegevate isikute arvu.

Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kõikide maksuotsuste avaldamine mõistlik ja proportsionaalne meede, siis võib kehtestada teatud tingimused, mille täitmise korral maksuotsus avaldatakse maksuhalduri veebilehel. Sellisel juhul ei kuulu avaldamisele kõik maksuotsused, vaid ainult teatud osa neist.

Avaldamisele võiksid kuuluda n-ö lõplikud maksuotsused ehk maksuotsused, mille vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud vaiet või kaebust esitamata. Lisaks võib kaaluda tingimuste kehtestamist, kus maksuhaldur avaldab ainult juriidilistele isikutele esitatud maksuotsused või avalikustatakse maksuotsused, kus tasumisele kuuluv maksusumma ületab teatud piirmäära. Kui maksuotsus sisaldab ärisaladust või muud konfidentsiaalset infot, siis võiks maksuotsuse ikkagi avaldada, kuid kaaluda ühe võimalusena lahendust jätta maksuotsusest välja konfidentsiaalne info. Sama põhimõte on kirjas näiteks konkurentsiseaduse § 63 lõikes 5, mille kohaselt jätab Konkurentsiamet avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe.

Täna avaldavad mitmed ametid oma veebilehel ettekirjutusi. Näiteks on ettekirjutused avalikkusele nähtavad Konkurentsiameti, Tarbijakaitseamet, Ravimiameti ja Põllumajandusameti veebilehel. Maksuotsused on oma sisult samuti ettekirjutused. Varasemalt on Eestis maksuotsuste mõiste asemel kasutusel olnud maksu määramise ettekirjutuse mõistet. Seega ei ole maksuotsuste kui ettekirjutuste avaldamine Maksu- ja Tolliameti veebilehel Eesti õiguskeskkonnas täiesti uus ja ainulaadne nähtus.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et kehtiva maksukorralduse seaduse alusel on võimalik teatud juhul avaldada teatud osa maksuotsusest. Maksukorralduse seaduse § 55 alusel on maksuhalduril õigus maksuotsuse resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui maksuotsust ei ole võimalik muul viisil maksukohustuslasele kätte toimetada. Seega, Kaubanduskoja ettepanek laiendab, mitte ei loo täiesti uut võimalust maksuotsuste avaldamiseks.

Kokkuvõtteks palume Rahandusministeeriumil algatada maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, et täiendada maksukorralduse seadust sättega, mis lubab maksuhalduril avaldada oma veebilehel maksuotsused. Kui kõikide maksukohustuslastele kättetoimetatud maksuotsuste avaldamine ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul mõistlik, siis võib piirduda teatud kitsendavatele tingimustele vastavate maksuotsuste avaldamisega. Kaubanduskoda on valmis Rahandusministeeriumi esindajatega kohtuma ning otsima üheskoos sobivaimat lahendust maksuotsuste avaldamiseks maksuhalduri veebilehel.



[1] KTK ettepanek on täismahus lisatud artiklile.

[2] Rannar Raba. Riigikogulane Jaan Kundla: mune ja majoneesi sõid minu suvilas hiinlased. – Sakala, 03.07.2008.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo