Maksumaksja portaal - Kus on juhatuse koht? Martin Huberg - 2017 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > detsember (nr 12) > Kus on juhatuse koht? Martin Huberg
Kus on juhatuse koht? Martin Huberg

E-residentsus on teema, mis kohalikel erilisi emotsioone ei tekita, kuid rahvusvahelisel tasandil on see teatavat kõlapinda leidnud. E-residentsus annab praktikas ilmselt vaid ühe arvestatava eelise — võimaluse e-residendil asutada interneti vahendusel Eestis äriühing ning juhtida seda kaugelt, ilma et peaks Eestiga mingitki muud sidet omama.

Kes mida teab

Mõistagi on terve rida inimesi, kes on sellest eelisest „sillas“ ning kes on ka natukene kuulnud kuulsast Eesti juriidiliste isikute tulumaksusüsteemist, kus kasumit ei maksustatagi. Edasijõudnud huvilised teavad, et päris maksuvaba piirkond Eesti siiski ei ole. Ja need, kes on juba kohaliku maksuametiga kontaktis olnud, teavad ka seda, et ei saa välistada, et Eesti äriühingu nimel Kaugel Maal teenitud kasum ei olegi mitte Eestis maksustatav, vaid ikka Kaugel Maal, sest enamasti on seesama juhatuse liige seal maal kohal, sõlmib seal tehinguid, teeb tööd, annab tööd jne. Millest tekib püsiv tegevuskoht ja tulumaksu tasumise kohustus. Ja mis veel hullem, mõne riigi puhul võib juhtuda, et Eesti ühingul tekib välisriigis asuva juhatuse tõttu vastavas riigis ka residentsus.

Meil on küll terve rida maksulepingud, kus on muu hulgas ka topeltresindentsuse küsimuse lahendamiseks omad reeglid, kuid sellega on üks „aga” — need ei pruugi suurt midagi lahendada. Paljude riikide puhul eeldab residentsuse määramine kahe riigi maksuhaldurite kokkulepet ja kui seda ei sünni, siis jääbki topeltresidentsus koos kõigi rõõmudega, maksuleping ei loe sellisel juhul isikut kummagi riigi residendiks ning lepingus sätestatud eeliseid ei kohaldata.[1] Võimalusi on veel, kuid oluline on märksõna „probleem“.

Maksuhalduri nägemus

Aga eks see globaliseeruv maailm tundubki vahel liiga väike ja riigipiirid kipuvad ununema.

Vahepeal oli maksuhalduril vaat et kampaaniana tundunud ettevõtmine, kus kustutati äriühinguid järjest käibemaksukohustuslaste registrist, sest äriühingu juhatus asus välisriigis. Maksuhaldur teatas sel puhul, et juhtorgani asukoht näitab ühingu asukohta ja enamasti ka ettevõtlusega tegelemise kohta ning kui see ei ole parajasti Eestis, siis järelikult tegeletakse ettevõtlusega kusagil mujal. Meie seadus lubab aga käibemaksukohustuslaste registris pidada vaid neid ettevõtjaid, kes just Eestis ettevõtlusega tegelevad (vt KMS § 20 lg 41).

Mõistagi, vahel juhtus, et maksuhaldur ajas lihtsalt segast juttu ja liigitas ka 0% käibemaksumääraga maksustatavad tehingud selliseks, mille puhul Eestis ettevõtlusega ei tegeleta, kuid õnneks saadi sellest tuhinast üsna kiiresti üle.

Mis puudutab aga juhatuse asukohta, siis enamasti maksuhaldur siiski aktsepteeris selgitust, et kui ühing on meie registris, siis peab tema asukoht olema Eestis, vastasel juhul tuleks ühing registrist kustutada ning tegevus mõnes muus riigis ja asjakohases vormis registeerida.

Iseenesest oli maksuhalduril vahel ka õigus. Seadused ongi selliselt kirja pandud, et äriühingu juhatus peaks asuma Eestis, selle järgi määratakse äriühingu asukoht. Samas ei lähe see kontseptsioon eriti kokku ei e-residentsusest lähtuvate püüdlustega ega ka lihtlabase eluga, sest inimesed kolivadki pidevalt ja ainsa juhatuse liikme teise riiki kolimine ei ole sugugi võimatu.

Uued tuuled

Nagu näha, toob juhatuse asukoht väljaspool Eestit kaasa omakorda terve hulga maksuõiguslikke probleeme, millele ei ole ilmselt kunagi tõsiselt seadusandlikul tasandil mõeldud ega mõelda ka nüüd.

Samas lahendatakse 15.01.2018 jõustuvate äriseadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatustega mõningad praktikas ja teoorias üleskerkinud erimeelsused.

Riigikogu menetles selle aasta esimesel poolel äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) 347 SE.[2]

Eelnõuga kaotatakse juriidiliste isikute juhatuse Eestis asumise nõue ja seeläbi võimaldatakse juhtida Eesti äriregistrisse kantud äriühinguid välisriigist. Juhul kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määrata Eesti kontaktisik.

Seletuskiri selgitab: Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga soovitakse kaotada nõue, et Eesti äriregistrisse kantud teatud äriühingute juhatus peab asuma Eestis ning nähakse ette ühtne juriidiliste isikute asukoha ja nende juhatuse või seda asendava organi asukoha reeglistik. See tähendab, et seaduse jõustumisest alates on kõiki Eesti juriidilisi isikuid võimalik juhtida ka välisriigist. Kui juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, tuleb juriidilisel isikul määratleda kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samal ajal ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.

Aga…

Kõik on tore ja praktika viiakse teooriaga kooskõlla, kuid “agad”, mida eelpool mainiti, jäävad. Kõik, kes ühinguid kaugteel juhivad, peavad teadmiseks võtma, et nende e-residentsus ei ole maksuõiguses mingisuguse eraldiseisva tähendusega, see ei tähenda, et nii nemad kui nende juhitav ühing on sellepärast ainult Eesti resident, ainult Eesti tulumaksusüsteemi „meelevallas“ ja võib unustada muu maailma.

See lihtsalt „legaliseeris“ mõningate subjektide Tartu Maakohtu registriosakonna hingekirjas viibimise. Maksustamist puudutavat ei muudetud üheski osas. Kunagi tuleb ehk keegi välja krüptorahaga võrreldava krüptomaksuga ja krüptoühinguga. Siis on kõik probleemid krüpteeritult lahendatavad ja kübermaksuamet nõuab bitcoinides teadagi mida… Piiks-piiks ja maksuotsus tuleb!

Martin Huberg
EML juhatuse liige

[1] Kärt Anna Maire Kelder. E-residentsuse varjatud karid ehk Mis juhtub kaugjuhitava äriühinguga? – MaksuMaksja, 2014, 11, lk 32-36.

[2] Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 347 SE. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo