Maksumaksja portaal - Äriühingu faktilise juhi vastutus maksuvõlgade eest, võib-olla juba 2018. aasta suvest alates. Hiie Marrandi - 2017 > detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > detsember (nr 12) > Äriühingu faktilise juhi vastutus maksuvõlgade eest, võib-olla juba 2018. aasta suvest alates. Hiie Marrandi
Äriühingu faktilise juhi vastutus maksuvõlgade eest, võib-olla juba 2018. aasta suvest alates. Hiie Marrandi

Meieni on jõudnud info, et Rahandusministeeriumis on välja töötatud kavatsus täiendada maksukorralduse seadust (MKS).[1] MKS on Eestis teatavasti maksunduse valdkonna põhiseadus, mis reguleerib kõiki olulisi maksuvaldkonna põhimõtteid, sealhulgas ka seda, kuidas maksuamet (maksuhaldur) ja maksumaksja (maksukohustuslane) omavahel lävivad, kuidas saab maksu määrata, kellele, millised on protseduurireeglid jne.

Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühinguna tegutsemise vahel valides on oluliseks kaalukeeleks vastutuse küsimus. FIE vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, st kogu saba ja karvadega. Osaühing vastutab oma kohustuste (sh maksukohustuste) täitmise eest aga ainult oma varaga, st äriühingu varaga. Naljalt ei saa keegi (ei maksuamet ega muud võlausaldajad) äriühingu kohustusi sisse nõuda näiteks osanikelt ega juhatuse liikmetelt.

Erandolukorras saab maksuvõlgasid vastutusotsuse alusel sisse nõuda aga osaühingu seaduslikult esindajalt — juhatuse liikmelt. Sellise vastutusotsuse tingimus on, et äriühingult endalt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja kõnealune juhatuse liige, kes pihtide vahele võetakse, peab olema tõesti maksuvõla tekkimise eest vastutav. See tähendab tema teadlikku, tahtlikku tegevust, mis maksuvõla tekkimiseni viib (menetlustermineid kasutades: tahtlus või raske hooletus).

Nüüd on aga teatavaks saanud, et nii mõnelgi juhul on äriühingul maksuvõlg kukil, juhatuse liige on tegelikult süüst prii, aga on olemas äriühingu tegelik juht, kelle niiditõmbamise tagajärjel on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Kehtiv MKS maksumenetluse raames võlga tegelikult niiditõmbajalt ehk faktiliselt juhilt kätte saada ei võimalda. Seetõttu ongi MKS muutmiseks tehtud väljatöötamiskavatsus, milles muu hulgas laiendatakse vastutust maksuvõla eest. See on ainult üks teema paljudest, mida MKS värskenduskuuriga plaanitakse korrastada.

Maksukorralduse seaduse kehtiv § 40 sätestab vastutuse osas järgmist:

(1) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Sellest lõikest võiks esmapilgul järeldada, et meil on juba olemas säte, mille alusel pahatahtlik tegelik juht vastutama panna. Praktikas see nii siiski ei ole. Eelnõu autorite selgituse järgi on selle sätte alusel praktikas võimatu maksukohustuse eest vastutama panna kedagi teist peale juhatuse liikme.

Kuna juhatuse liige ei ole alati faktiline ühingujuht, siis ongi eelnõu põhjendusena välja toodud, et faktilise juhi vastutuse reguleerimata jätmine soosib variisikute kasutamist ja avaldab negatiivset mõju ausale maksu- ning konkurentsikeskkonnale, mis omakorda raskendab formaalsete juhatuse liikmetega äriühingutelt maksukontrollides teabe ning dokumentide saamist ning loob hilisemates vastutusmenetlustes vastutavate isikute ringi määratlemisel ebaselguse.

Kohtud on mitmes maksuvaidluses asunud seisukohale, et kehtiv regulatsioon ei võimalda juriidilise isiku faktilise juhi vastutusele võtmist ning see ei ole sisustatav kehtivas seaduses nimetatud tegevjuhi regulatsiooni kaudu.[2]

Selle tõttu on maksuamet pidanud vastutusotsuse tegemisest loobuma isikute suhtes, kes tegelikult äriühingut tervikuna või osaliselt kontrollivad ning äriühingu nimel teadlikult toimingute või tehingute tegemisega maksukahju tekitavad. Samas on mitmel juhul tahtliku kahju tekitamine faktilise juhi poolt osutunud ilmseks — näiteks suures summas sularaha väljavõtmine faktilist mõjuvõimu omava isiku poolt enda isiklikuks rikastamiseks.

Kes on faktiline juht, kes ei ole?

Niisiis, kuna MKS § 40 lõige 1 olukorda lahendada ei aita, plaanitakse lisada lõige 1.1, millega sätestatakse, et ka faktiline juht vastutab teatud juhtudel maksuvõla tekkimise eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Sellise täienduse tegemisel tuleb ühtlasi maandada risk, et ühinguga äriliselt seotud isikud ei mõista, milline tegevus võib tuua kaasa füüsilise isiku tasandil nende vastutuse ühingu maksuvõla eest. Teine (ja maksumaksjaid väga ettevaatlikuks tegev) oht on, et maksuhaldur asub liiga kergekäeliselt äriühinguga seotud isikutele vastutusotsuseid tegema. Selge on, et tegemist on haldusõigusliku vastutusega (st kriminaalvastutuse sätted kõne alla ei tule) ja plaanitavad MKS muudatused ei tähenda automaatselt näiteks äriühingu raamatupidaja, töötaja või tehingupartneri vastutust võõra maksuvõla eest.

Faktiline juht on füüsiline isik, kellel on võim maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise üle (osaliselt või täielikult).

Et riske maandada, on faktilise juhi vastutus võimalik üksnes tahtliku tegutsemise korral. Teiseks, faktilise juhi vastutusele võtmiseks tuleb maksuhalduril tuvastada faktilise juhi poolt toime pandud konkreetne rikkumine, mis on põhjuslikus seoses äriühingul tekkinud maksuvõlaga. Ka seaduslike esindajate osas tuleneb selline regulatsioon kehtivast seadusest ning halduskohtute järjepidevast praktikast, seejuures on menetluses tõendamiskoormus maksuhalduril. Kolmandaks, kavandatava regulatsiooniga sätestatakse faktilise ühingujuhi legaaldefinitsioon, mis hõlmab osalise või täieliku mõjuvõimu omamise elementi äriühingu tehingu või toimingu üle ja põhjuslikku seost maksukahju põhjustamisega.

Eesmärgiks on saavutada olukord, kus ühingu faktiline juht haldusõiguslikult vastutab tahtlikult tekitatud maksukahju eest samadel alustel ja ulatuses nagu registrikaardile kantud juhatuse liige, kahjustamata seejuures ebaproportsionaalselt omandipuutumatust ning ettevõtlusvabadust ja -julgust.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et nii nagu näiteks võitlus varimajanduse vastu, toetab plaanitav seadusemuudatus ausat konkurentsi ettevõtluskeskkonnas, kuna variisikute kaudu tegutsemine ei annaks enam eelist maksukohustusi korrektselt täitvate ettevõtjate ees. Olemasolevate materjalide kohaselt on MKS muudatuste pakett kavas vastu võtta 2018. aastal ning peaks kehtima hakkama tuleva aasta juulikuust. Kas plaan nii ladusalt teoks saab, seda näitab aeg. Kuna konkreetset seaduseelnõu teksti meil käepärast veel ei ole, on see artikkel mõeldud lugejatele teemat tutvustava uudisena, mitte põhjaliku analüüsina.

Faktiline juht

EI OLE äriühingu juhatuse liige, vara valitseja, tegevjuht

EI OLE automaatselt äriühingu raamatupidaja, töötaja või tehingupartner

ON füüsiline isik, kellel on osaliselt või täielikult võim maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise üle

Hiie Marrandi
EML jurist

[1] Vt eelnõude infosüsteemi EIS eelnoud.valitsus.ee, toimik 17-0432: Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Artikli koostamisel on osaliselt refereeritud väljatöötamiskavatsuse põhjendusi.

[2] Vt järgmisi esimese ja teise astme kohtulahendeid: 3-15-1984, 3-15-630, 3-15-628.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo