Maksumaksja portaal - Katuseraha kaheksa müüti. Maris Jõgeva - 2017 > november (nr 11) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > november (nr 11) > Katuseraha kaheksa müüti. Maris Jõgeva
Katuseraha kaheksa müüti. Maris Jõgeva

1. müüt: Riigikogu liikmel on õigus oma rahaga toetada meelepärast

Muidugi on Riigikogu liikmetel õigus oma rahaga toetada meelepärast, aga vahendid regionaalseteks investeeringuteks ei ole Riigikogu liikme raha. Riigikogu kõnepuldis praalinud Mihhail Stalnuhhin ajaski lihtsalt oma ja riigi rahakoti segamini, väites, et katuserahadega on kõik korras ja et „mitte keegi siin saalis ei julge seda endale tasku pista”, ning kuidas ta tunneb uhkust, et annab järgmisel aastal krõbeda summa oma rahast koduloomade varjupaigale. Oma raha annetamine südamelähedastele ettevõtmistele on austust väärt ning väga paljud head inimesed seda ka teevad — enamik aga oma tööga teenitud tulust.

2. müüt: Riigikogu liikmel (eriti opositsioonis) ei ole muid võimalusi Eesti elu edendamiseks

On küll. Katuseraha on lihtsalt kõige mugavam ja kõige vähem vaeva nõudev viis näidata oma toetust mõne seltsi või teema suhtes. Palju keerulisem on seista selle eest, et omavalitsuste tulubaas saaks suurem, või riik mõnd olulist avalikku teenust vabaühendustelt enam ostaks, otsida aasta jooksul ressurssi kogukondade tugevdamiseks või Kodanikuühiskonna Sihtkapitali mõju suurendamiseks. Riigikogu liikmed, sh opositsiooni kuulujad, töötavad kõigis komisjonides, nõukogudes ja töörühmades, nüüd ka kohalikes volikogudes. Võimalusi mõistlikult otsustes osaleda on küll ja veel.

3. müüt: katuseraha toetab kodanikuühiskonda ning selle arengut

Väike investeering võib korraks seltsikese jalule aidata, tilkuva katuse ära parandada või kultuurimajale toolid tuua, kuid see ei saa kunagi asendada läbimõeldud toetusprogramme. Pikemas perspektiivis ei ole sellistest sutsakatest vabaühenduste võimekuse kasvatamisel kasu, võib-olla tekib hoopis kahjugi poliitikutest kujunevas sõltuvussuhtes nii rahaliselt kui ka moraalselt.

4. müüt: Riigikogu liige peabki oma kodukandi eest hoolitsema

Riigikogu liige peab seisma kogu riigi tervikliku arengu eest ning suutma mõelda laiemalt vajadustele ja prioriteetidele kogu riigis, mitte vaid oma kodukandis. Kui 101 liiget keskenduks vaid oma piirkondadele, ei oleks parlamendis enam arutelu selle üle, millised on kogu riigi valikud ja arenguvõimalused. N-ö kummitempli roll valitsuse otsustele hoopis suureneks, võimude lahusus aga väheneks veelgi.

5. müüt: katuseraha on kõige läbipaistvam rahastamise viis üldse

Riigi raha kasutamisel ei ole läbipaistvuse tunnuseks vaid teadmine, kes teeb kellele kingituse. Arusaadav ja põhjendatud peab olema, miks tehakse valik ühe või teise objekti, piirkonna või ühingu kasuks. Korruptsiooni ei kiida me ka siis heaks, kui see on avalik. Kui Mart Helme toetab lasteaeda, mis ei asu üldse tema valimisringkonnas ega saa ka aru, miks ei peaks ta tohtima sellele 5000 eurot eraldada, on küsimus hoopis selles, kas on arusaadav ja läbipaistev, mille poolest just see konkreetne lasteaed riigi abi vajas.

6. müüt: kohtadel on korruptsiooni veel rohkem

Toompealt pisitoetuste pihustamise asemel tuleks suurendada omavalitsuste eelarvet või kohalikke toetusprogramme. Sellele vastatakse sageli ka vabaühenduste endi poolt, et aga siis oleks kõik veel korruptiivsem, kuna toetus sõltub läbisaamisest kohalike valitsejatega. Toompea korruptsioon ei ole aga kuidagi parem kohalikust, onupojapoliitikaga ei saa leppida kusagil.

7. müüt: katuseraha on pseudoteema

„Ka mina ei saa aru, mis nendes katuserahades nii jubedat on, et neist igal aastal rääkima peab,” kirjutas sotsiaalmeedias Raimond Kaljulaid, ühtlasi küsides, milline võiks olla alternatiiv, sest nii või teisiti aetaks riigieelarvest välja vahendeid erinevate projektide ja asutuste toetuseks. Suhtumine, et Riigikogu liikmel on õigus ja ka kohustus „ajada riigieelarvest välja vahendeid”, ei ole pseudoteema, vaid päris tõsine probleem. Mõistame hukka linnapea või ministeeriumi ametniku, kes „ajab välja vahendid” oma kasutuses olevast eelarvest.

8. müüt: ka teistes riikides on katuseraha tavapärane. Me teeme poliitikat nagu iga teine

Jah, inglise keeles pork barrel all tuntakse mõistet juba 200 aastat, aga ka teistes riikides leidub survegruppe, kes on sellise raha jagamise viisi vastu. Sest lõppeks on tegu ikkagi sellesama opositsioonilt või valijatelt häälte ostmisega, mida see oli ka 1817. aasta Ameerika Ühendriikides.

Maris Jõgeva

Vabaühenduste liidu juhataja

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2018 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo