Maksumaksja portaal - Uber, Uber — über alles: sõidujagamisteenuse võidukäik. Hiie Marrandi - 2017 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > mai (nr 5) > Uber, Uber — über alles: sõidujagamisteenuse võidukäik. Hiie Marrandi
Uber, Uber — über alles: sõidujagamisteenuse võidukäik. Hiie Marrandi

2015. aasta lõpp. Äripäevas ilmub käre artikkel sellest, kuidas ettevõtjatel on keeruline Uberit kasutada, sest autojuhid ei saa väljastada nõuetekohast arvet. Arve on vajalik kuludokument. Raamatupidaja vaatepunktist on see A ja O. Kuludokumendi puudumisel ei saa teenust ostnud ettevõte käibemaksu maha arvata ja lisaks tuleb kulutuselt maksta tulumaksu.[1]

Artiklis tsiteeritakse MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägit, kes nendib, et korrektse arve puudumine vähendab ilmselt käibemaksukohustuslastest ettevõtjate huvi Uberi platvormi kasutavate autojuhtidega sõitmiseks. Kui arve ei vasta reeglitele ja seda ei saa lubatud viisil täiendada, kuulub selle arve alusel tasutud summa maksustamisele tulumaksuga ning ka käibemaksu ei ole võimalik maha arvata.

Kerime ajas 1,5 aastat edasi. Aprill-mai 2017: tõlgendus on muutunud. Või on täiustunud sõidujagamisteenuse pakkumise platvormid. Tuleb tähele panna, et Äripäeva artiklit ei saa maksunõuandena võtta. See, mis ametnike ja juristide sulest ajakirjandusse jõuab, tõlgitakse tihtipeale kõigile inimestele arusaadavasse ajakirjanduskeelde ja peenemad nüansid, mis maksustamisel olulised, võivad kaotsi minna. Ei tea me täpselt, milline nägi välja internetist välja trükitud sõidukokkuvõte 2015. aastal ning kas see on muutunud võrreldes praegu väljastatava kokkuvõttega. Igatahes on ka maksumaksjate liidu liikmed uurinud, et kuidas on lood moodsate jagamismajanduse teenuste, nagu Uber ja Taxify, kuludokumentidega. Kas Uberi taksoteenuse kasutamisel saadud nn kviitungit, mis saadetakse kasutaja-tellija meilile, saab lugeda ettevõtlusega seotud kuluks? Uber receipt nn kviitungil puuduvad nii teenuse osutaja ettevõtte rekvisiidid kui ka vedaja nimi (autojuhi eesnimi on tavaliselt olemas). On vaid uber.eesti meiliaadress, kust selline kviitung saadetakse. Tasumine võib toimuda näiteks krediitkaardiga.

Sellisele küsimusele vastasime esialgu üsna konservatiivselt, et taksoteenuse osutaja on füüsiline isik, kellelt tuleb ka nõuda dokumendi väljastamist. Kui tegu ei ole FIE-ga, siis tuleb taksojuht registreerida töötamise registris kui võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik ning arvutada netotasule lisanduvad tööjõumaksud. FIE puhul (või kui juht tegutseb OÜ nimel) peab nõuetele vastava arve esitama juht. Vastasel juhul puudub raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kuludokument ning tööandja võib keelduda kulutuse hüvitamisest. Hüvitamise korral tuleb väljamakselt tasuda tulumaksu.

Pärast kahte järelepärimist maksuametile (vt maksuameti 12.04.2017 ja 11.05.2017 vastuseid loo lõpus) on aga põhjust lugejaid rõõmustada märksa vabama tõlgendusega: sõidujagamisteenuse platvormi väljastatud sõidukokkuvõtet (nt Uber receipt) saab lugeda nõuetele vastavaks algdokumendiks.

Kuidas nii, kas lahendus ongi nii lihtne? Maksuhaldur selgitab, et kuna sõidukokkuvõte on väljastatud Uberi süsteemist ning antud süsteemis on teenusepakkuja (autojuht) identifitseeritav, siis on tehtud sõidud tagantjärele kontrollitavad.

Tuleb tunnistada, et eks reeglite tõlgendamine muutub moodsa majanduse tingimustes vabamaks. See teeb mõistagi rõõmu. Ei ole ju kaugel ajad, mil maksuametiga vaieldi selle üle, kas töötajatele kontoris kraanivee asemel pakutav pudelivesi on erisoodustus. Samuti mäletan üsna hiljutist maksuvaidlust, mis käis läbi Riigikohtust. Teemaks oli käibemaksuarvestus: milline peab olema nõuetele vastav arve, mille alusel ostjal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Toona ei olnud maksuamet rahul isegi notariaalse ostu-müügilepinguga. Riigikohus siis selgitas 29.02.2016 otsuses 3-3-1-59-15, et notariaalne leping on sisendkäibemaksu mahaarvamise alusena siiski täiesti aktsepteeritav.[2]

Nüüd oleme jõudnud olukorda, et teenuse kasutamisel saadud sõidukokkuvõte, mis esmapilgul näib üsna väheinformatiivne, on raamatupidamises aktsepteeritav kuludokument.

Kuludokumendil nõutavate andmete loetelu on aja jooksul järjest kärbitud. Kunagi oli aeg, mil näiteks teenuse osutaja allkirja puudumine dokumendil oli saatuslik viga. Nüüd ei ole see enam ammu nõutav. Olgu siinkohal toodud väljavõte alates 2017. aasta 1. jaanuarist kehtivast raamatupidamise seadusest, mis näeb ette nõuded algdokumendile:

§ 7. Algdokument

(1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

(2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:

1) toimumisaeg;

2) majandusliku sisu kirjeldus;

3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

(3) Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

Järelikult võib kulutust oma raamatupidamises kajastav ettevõtja jääda rahule, kui sõidu kohta saabub paber, millelt on näha, et sõit toimus 1. mail, „teid sõidutas Aleksandr“ ning maksta tuli 9 eurot ja 75 senti. Kas sõit on seotud konkreetse ettevõtja tegevusega, jääb mõistagi iga ettevõtja enda otsustada. See on aga nii ka klassikalise taksoarve või muu traditsioonilise kuludokumendi korral. Paberilt ei selgu reeglina, kas tegu oli reedeõhtuse lõbusõiduga ööklubisse või nt isiku tegevuseks vajaliku kulutusega sõiduks lennujaama või kliendikohtumisele.

Allpool saab tutvuda Maksu- ja Tolliametist EML järelepärimistele saabunud vastustega. Järelepärimiste teksti ei ole eraldi toodud, sest vastuse alguses on seda täpselt kirjeldatud.

Hiie Marrandi

EML jurist


MTA vastus EML päringule

12.04.2017

Päringu kohaselt näeb TuMS § 51 lg 2 punkt 3 ette, et väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ette nähtud nõuetele vastav algdokument, maksustatakse tulumaksuga. Üks oluline algdokumendi nõue on tehingu vastaspool ehk näiteks sõiduteenust osutanud autojuhi nimi ja aadress. Uberi sõidukokkuvõttelt on näha ainult autojuhi eesnimi. Soovite teada, kas TuMS § 12 lõike 3 tõlgendamisel saab mõistet „dokumentaalselt tõendatud kulu“ sisustada teisiti ning kauba müüja või teenuse osutaja isikut ei ole vaja tuvastada. Kas PayPal maksekviitungit saab lugeda algdokumendiks?

Vastuseks teatame, et TuMS § 12 lõike 3 tõlgendamisel ei saa mõistet „dokumentaalselt tõendatud kulu“ sisustada teisiti ning kauba müüja või teenuse osutaja isik peab olema jätkuvalt tuvastatav.

Sõidujagamisteenuse platvormi väljastatud sõidukokkuvõtet saab aga lugeda algdokumendiks, kuna sõidukokkuvõte on väljastatud Uberi süsteemist ning antud süsteemis on teenusepakkuja (autojuht) identifitseeritav ning tehtud sõidud tagantjärele kontrollitavad.

PayPal on veebipõhine rahvusvaheline maksesüsteem, mis vahendab väga erinevaid makseid. Kuna maksete sisu ei ole erinevalt Uberist teada, siis maksekviitungit ei saa lugeda algdokumendiks.


undefinedundefinedundefined

MTA vastus EML päringule

11.05.2017

Täiendava päringu kohaselt soovite teada, kust ja kuidas on võimalik teha päringuid Uberi sõidujagamisteenuse süsteemi, et identifitseerida juhi isik. Milline isik seda süsteemi haldab ning milline õigusakt reguleerib selle süsteemi haldamist ja päringute tegemist? Kuidas on tagatud andmetele ligipääs siis, kui Uber peaks Eestis tegevuse lõpetama? Kes saavad päringuid teha ja millistel tingimustel (näiteks kuludokumenti kajastav raamatupidaja või äriühingu aastaaruannet kontrolliv audiitor)? Kas see süsteem hõlmab ka välismaal osutatud sõiduteenuseid (nt kui Eesti äriühingu töötaja on kasutanud Uberit välislähetuses)? Kas peale Uberi on veel selliseid andmebaase, millest väljastatakse dokumente, mida MTA aktsepteerib kuludokumendina?

Vastuseks teatame, et sõiduauto juhi identifitseerimiseks, kahtluse tekkimisel väljastatud dokumendi osas või muu algdokumendi või teenuse osutamise osas tekkinud küsimuste korral on klientidel võimalik pöörduda UBER ESTONIA OÜ poole. Informatsiooni andmete päringute kohta on võimalik leida https://help.uber.com/h/f1ba2cfb-2bd0-4d49-9e68-f980cdbc8829.

Vastavalt äriseadustiku § 219 tuleb ettevõtte tegevuse lõpetamisel anda dokumendid hoiule. Seega, kui UBER ESTONIA OÜ peaks Eestis tegevuse lõpetama, on võimalik pöörduda dokumendi hoidja poole.

Maksu- ja Tolliamet aktsepteerib Uberi sõidujagamisteenuse platvormi väljastatud sõidukokkuvõtet, sest teenusepakkuja (autojuht) on sõlminud platvormi kasutamiseks end identifitseerides lepingu ning tema tehtud sõidud on isikustatult ja tagantjärele kontrollitavad.



[1] Alyona Stadnik. Uberi kasutamine on maksurisk. – Äripäev, 09.11.2015.

[2] Vt Hiie Marrandi. Tagasi maailma loomise juurde – millised on arve vorminõuded? – Maksumaksja, 2016, 5, lk 35-36.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo