Maksumaksja portaal - Uued maksud söövad ära suure osa pere rahakotist. Asso Ladva, Õhtuleht - 2017 > mai (nr 5) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > mai (nr 5) > Uued maksud söövad ära suure osa pere rahakotist. Asso Ladva, Õhtuleht
Uued maksud söövad ära suure osa pere rahakotist. Asso Ladva, Õhtuleht

Valitsus toimetab reipalt uute maksude kallal, ehkki värskelt valitud IRL uus esimees Helir-Valdor Seeder üritab veel midagi muuta. Iga maksutõus teeb inimeste tengelpunga kõhnemaks, sest ettevõtjad peavad ju klientidelt maksude maksmiseks raha sisse kasseerima.

Enamikku uutest maksudest Riigikogu alles arutab. Reede õhtul teatas koalitsioon, et abikaasad saavad siiski ka edaspidi ühiselt tulu deklareerida ja meelepaha teinud panditulumaksule voolitakse teine kuju. „Muudatusi tehakse ilmselt magustatud jookide maksu, pakendiaktsiisi ning pankade avansilise tulumaksu kontseptsioonis," ütleb Rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas. Tema sõnul tuleb ka ära oodata Riigikohtu otsus alkoholiaktsiisi tõstmise põhiseadusele vastavuse kohta.

Astmeline tulumaks — kahe teraga mõõk

Endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd nimetab tulumaksuseaduse ühte võimalikku mõju, mida inimesed esmase rõõmuga ei pruugi märgata ja mis tulevikus võib palgaerinevusi suurendada. „Palgad kasvavad meil tempos 6–7% aastas ja kõik prognoosid näitavad, et kiire palgakasv jätkub," ütleb Sõerd. „Selleks et palgaskaala ülemises otsas maksuvaba miinimumi äravõtmise tõttu vähenevat netopalka kompenseerida, tõstab tööandja brutopalka. Muidu võib juhtuda, et kõrge kvalifikatsiooniga ja keskmisest veidi kõrgemat palka saav hinnatud spetsialist läheb minema. Sinna, kus rohkem makstakse."

Sõerdi sõnul võib aga hoopis ära jääda palgatõus skaala alumises otsas, kus seni on olnud kõige kiirem palgakasv. Inimestele jääb seal niigi varasemast rohkem raha kätte ja tööandja ei pea enam eriti pingutama.

„Kehtinud seaduses, mis eelmise aasta detsembris kobarseadusega tühistati, oleks miinimum kasvanud 2019. aastaks 205 euroni kõigil ja oleks jätkanud kasvamist ka edaspidi," räägib Sõerd. „500 eurot maksuvaba miinimumi kuuarvestuses on aga fikseeritud ja seda ilmselt lähema kümne aasta jooksul ei tõsteta."

Uued maksud on ikka riigikassa täitmiseks

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis sõnab, et pärast tulumaksu muutmist kaotatud raha tagasisaamiseks kehtestabki valitsus uued maksud ja loodetakse ka tarbimise kasvule.

„Üks muudatus on veel: 14% tulumaks „regulaarsele" dividendile," selgitab Lehis väiksemat maksumäära kolme aasta jooksul sama suurusega makstud dividendidelt. „Sealt loodetakse ka lisatulu, et hakatakse rohkem dividende maksma."

Sõerdi sõnul tõuseb üldine maksukoormus Ratase valitsuse maksumuudatuste tõttu kõigi aegade rekordkõrgusesse. „Uued maksud ja aktsiisitõusud on just seda laadi, et kõige enam kannatab väiksema sissetulekuga inimeste rahakott," selgitab Sõerd. „Lisaks sööb Euroopa Liidu riikide võrdluses juba praegu rekordkõrguseni tõusnud inflatsioon Eestis ära suure osa reaalpalga kasvust." Kindlasti tuleb arvestada ka kaudsete mõjudega, räägib Sõerd, sest aktsiisid tulevad otse tarbija taskust, kuid teekasutustasu mõjutab transpordihinna kaudu kõiki valdkondi.

„Lahja alkoholi aktsiisi määrad tõusevad juba selle aasta teisest poolest järsult," selgitab Sõerd veel üht mõju. „Seni hoidsid poodnikud suuresti alkoholi müügist saadud marginaalide toel muude kaupade juurdehindlusi madalamal."

Lehise ja Sõerdi jutu võib lühidalt kokku võtta: kui otsene uute maksude mõju ei paista kohe silma, siis tegelikult toob see kaasa vältimatu hinnatõusu igal pool.

Rahandusministeerium on loomulikult teisel arvamusel. Nagu ütleb Rahandusministeeriumi pressiesindaja Murakas, siis üksikisikule ja ettevõtetele kehtestatud makse ei saa koos vaadata. Tema sõnul puudutavad raskeveokitele rakendatav teekasutustasu, kasumite maksuvabalt laenuna väljaviimise piiramine ja pankade avansiline tulumaks ainult ettevõtteid.

Unustage lihtne tulumaks

Valitsus peab oma üheks suuremaks seniseks saavutuseks tulumaksuvaba miinimumi suurendamist 500 euroni kuus neile, kelle brutosissetulek ei ületa 1200 eurot kuus. Kui aga kuusissetulek ületab 2100 eurot, siis maksuvaba miinimumi enam ei ole.

Nende kahe piiri vahel käib aga tõeline tuumafüüsika: iga 1,80 eurot tulu vähendab maksuvaba tulu ühe euro võrra ehk tulumaks tõuseb 20 senti. Kokku siis 6000 astet maksuvaba tulu, mida arvutatakse aastasissetulekult. Katsugu keegi siis aru saada, kui palju tuleb tulumaksu maksta ja kui palju kätte jääb. Lihtsustamiseks võib öelda, et maagiline piir on 1794 — just sellise kuusissetulekuga inimene maksab järgmisel aastal täpselt sama palju tulumaksu kui tänavu.

Raamatupidajad võtavad maksuvaba miinimumi arvutamiseks kasutusele valemi, kus x tähistab brutokuupalga suurust: 500 – (x – 1200): 1,8. Kui kellelgi läheb hästi ja tema töölepingus on palga suuruseks kirjutatud 1500 eurot, siis järgmisel aastal on tema maksuvaba miinimum 333,34 eurot ja tulumaksu maksab igakuiselt 1166,66 euro pealt. Aga kui lahke tööandja maksab 1500-eurosele kuupalgale lisaks veel jõulupreemiat või inimene müüb maha oma metsa, siis enne tuludeklaratsiooni esitamist tuleb uuesti arvutada. Nagu öeldud — maksuamet arvestab aastasissetulekut. Alaealise lapse pealt saadav maksusoodustus jääb samaks — alates teisest lapsest 1848 eurot ehk 369,6 lisaeurot aastas. Kuna see ei muutu, siis allpool olevates arvutustes sellega arvestatud ei ole.

Uued ja muutuvad maksud

Päris uusi makse on viis: pakendiaktsiis (prognoositud laekumine 15 miljonit aastas), suhkrustatud jookide maks (15 miljonit), teekasutustasu (17 miljonit), krediidiasutuste kasumimaks (20 miljonit) ning panditulumaks (18 miljonit).

Panditulumaksu lühiseletus: kontserni sees tütarfirmade ja emafirmade vahel antud laenudelt siiani maksu ei nõutud, kuid nüüd maksustatakse kontsernisisesed laenud juhul, kui neid ei ole kahe aasta jooksul tagasi makstud. Sarnaste laenude andmisel deponeerib riik järgmisel aastal 20% laenusummast ja laenu tagastamata jätmisel laekub see riigieelarvesse, seda küll alles 2020. aastal, kuid ettevõtted ei saa neid summasid järgmisel aastal kasutada ja keegi peab selle kulu kinni maksma.

Palju nurinat põhjustab maagaasi aktsiis (prognoositud laekumine viis miljonit aastas). Kevadise majandusprognoosi tutvustusel ennustas Rahandusministeerium järgmisel aastal alkoholiaktsiisi laekumise kasvuks 100 miljonit ja tubakaaktsiisist loodetakse teenida 10 miljonit senisest rohkem.

Kui arvestada Eesti elanike arvuks 1,3 miljonit, kes kogu selle lõbu kinni maksavad, siis rohmakal kirvemeetodil ehk jagades suureneva maksukoormuse kõikide inimeste vahel, peaks keskmine Eesti elanik järgmisel aastal otse või kaude loovutama riigile umbes 160 eurot rohkem kui sellel aastal.

Kas võit või kaotus?

Järgnevad väga lihtsustatud arvutused lähtuvad eeldusest, et riik ennustab maksulaekumisi täpselt ning näidisperede sissetulekud on ka järgmisel aastal täpselt samasugused nagu tänavu. Tegu on anonüümselt keskmiste inimestega ehk ei ole arvestatud sellega, kes võtab napsi või on karsklane, kes sõidab rohkem autoga või jalgrattaga, kes kütab maja gaasi või halgudega, kes joob kaevuvett või limonaadi. Õhtulehe palvel vaatasid neid arvutusi endine rahandusminister Aivar Sõerd ja maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis. Nende hinnangul ei kajasta arvutused kogu tõde, kuid annavad siiski mingi pildi.

Kaks palgateenijat ja kaks last

Palgateenijate sissetulek mõlemal alla 1200 euro

Tulumaksu tuleb tasuda 1536 eurot vähem, uuteks maksudeks kulub 640 eurot

Võit 896 eurot aastas

Üks palgateenija

Sissetulek kuni 1200 eurot kuus

Tulumaksu 768 eurot vähem, uuteks maksudeks kulub 160 eurot

Võit 608 eurot aastas

Kaks palgateenijat ja neli last

Palgateenijate sissetulek jääb mõlemal alla 1200 euro

Tulumaksu 1536 vähem, uuteks _maksudeks kulub 960 eurot

Võit 576 eurot aastas

Üks palgateenija

Sissetulek 1500 eurot

Tulumaksu 368 eurot vähem, uuteks maksudeks kulub 160 eurot

Võit 208 eurot aastas

Üks palgateenija ja kolm last

Sissetulek kuni 1200 euroT

Tulumaksu 768 eurot vähem, uuteks maksudeks kulub 640 eurot

Võit 128 eurot aastas

Üks palgateenija, üks kodune ja kaks last

Sissetulek kuni 1200 eurot

Kuna ühist deklaratsiooni abikaasad esitada ei saa, siis tulumaksu 768 eurot vähem, uuteks maksudeks kulub 640 eurot

Võit 108 eurot aastas

Kaks palgateenijat, üks ülalpeetav ja kaks last

Üks palgateenija saab alla 1200, teine 1900 eurot

Esimene maksab tulumaksu 768 eurot vähem, teine jällegi 165 eurot rohkem. Uutele maksudele kulub 800 eurot

Kaotus 197 eurot aastas

Üks palgateenija

Sissetulek üle 2100 euro kuus

Tulumaksu 432 eurot rohkem, uuteks maksudeks kulub 160 eurot

Kaotus 592 eurot aastas

Kaks palgateenijat

Mõlema sissetulek üle 2100

Tulumaks 864 eurot suurem, uutele maksudele kulub 320 eurot

Kaotus 1184 eurot aastas

Kaks palgateenijat, üks laps

Mõlema sissetulek üle 2100

Tulumaksu 864 eurot rohkem, uutele maksudele kulub 480 eurot

Kaotus 1344 eurot aastas


undefined

undefinedundefinedundefined

Asso Ladva

Reporter

Artikkel ilmus 25.05.2017 Õhtulehes.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo