Maksumaksja portaal - TOIMETUSE VEERG - 2006 > august (nr 8) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
TOIMETUSE VEERG

Hea lugeja!

MaksuMaksja tutvustab töölähetuse kulude hüvitamise korra muudatusi, samuti isikliku sõiduauto ametialase kasutamise hüvitamise uut korda.

Alates 1. juulist rakendatakse mitmeid töö- ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise muudatusi, eraldi on reguleeritud isikliku sõiduauto kasutamine lähetuses – probleem, millele EML on juba ammu tähelepanu juhtinud.

Samuti rakendus 1. juulist isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise uus kord. Ühe olulise muudatuse kohaselt ei pea sõiduauto enam olema töötaja oma või tema liisitud.

Kuna muudatused jõustusid 29. juulil, kuid neid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist, siis vaatleb EML vanemjurist Martin Huberg ka, mida määruste tagasiulatuv rakendamine sisuliselt tähendab. „Seadusemuudatused, mis tingivad käsitletavate määruste muutmise, jõustusid juba 1. juulil 2006,” nendib ta. „Seega peaks olema loogiline, et ka valitsus saab omadega õigeks ajaks „valmis“ ja ka rakendusaktides vajalikud muudatused jõustuvad koos nende aluseks oleva õigusnormi muudatustega.”

Teine suur teemadering käsitleb füüsilise isiku residentsuse määratlemist – maksumaksjate jagamist kohalikeks ja võõrasteks. Kuna viimasel ajal muutub võõrtööjõu sissetoomine üha aktuaalsemaks, hakatakse rohkem huvi tundma ka maksuresidentsuse vastu.

EML uurimistööde konkursi võitja Tiiu Albin näitab oma võidutöö põhjal, kuivõrd oluline on residentsus, millest sõltub riikide maksustamisõiguse ulatus – residentide ja mitteresidentide erinev maksustamine on rahvusvaheliselt üldlevinud.

Mida rohkem on globaalselt suurenenud isikute piiriülene liikumine ja tegevus, seda enam on tekkinud vajadus nende residentsust selgemalt määratleda, et hoida ära tulude topeltmaksustamist või täielikku mittemaksustamist. Kuigi maksulepingud näevad topeltresidentsuse lahendamiseks ette oma reeglistiku, ei ole riigid selle rakendamise osas ühel meelel.

„Eestis on juba korduvalt esile kerkinud isiku residentsuse määratlemise juhtumeid, seda nii Eesti kodanike välisriigis töötamise või ka välisriigi kodanike pikema perioodilise viibimise tõttu Eestis,” märgib oma saatesõnas EML juhatuse liige, Rahandusministeeriumi nõunik Erki Uustalu. „Haldus- ja kohtupraktika antud valdkonnas on senini veel väljakujunemata.”

Viimast väidet ilmestab ka IMG Konsultant AS maksukonsultandi Alari Ossa kirjeldatud kohtulugu ukrainlasest, kelle kohtuvaidlus ei viinudki lõpliku tõeni, kas Eestis vangis istumisega muutus ta ka Eesti residendiks ja oleks pidanud Eesti riigilt valurahaks saadud hüvitiselt Eesti seaduse järgi tulumaksu maksma või mitte.

IMG konsultant AS maksukonsultant Madis Uusorg tutvustab füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuarvestuse korra põhimõttelisi muudatusi, mille kohaselt hakatakse FIE sotsiaalmaksu alates 2007. aastast maha arvama sisuliselt tekkepõhiselt. Seaduse seletuskirja kohaselt ühtlustab see ettevõtlustulult ja palgatulult sotsiaalmaksu ning tulumaksu arvutamise baasi.

Tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt tehakse FIE ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud mahaarvamised ja saadud summa jagatakse enne tulumaksumääraga korrutamist 1,33-ga. Selle tulemusena väheneb tulumaksuga maksustamisele kuuluv summa just vastaval aastal teenitud tulult tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu võrra.

Ette on nähtud erandid juhuks, kui seaduse järgi arvestatud sotsiaalmaksusumma on väiksem, kui sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud sotsiaalmaksu miinimum, või suurem, kui kehtestatud sotsiaalmaksu maksimummäär.

Autor rõhutab, et „kuna muudatused sotsiaalmaksuarvestuses on põhimõttelised, siis on väga vajalik järgida ka seaduses kehtestatud üleminekusätteid.”

Kinnisvara- ja laenubuumi ajal vormistatakse iga päev sadu korterite müügi- ja tagatistehinguid, kus kõrvuti korteriomanditega on tsiviilkäibes ka hooneühistu liikmesused konkreetsete elu- või mitteeluruumide ainukasutusõigustena.

Kuivõrd hooneühistuseaduse regulatsioon tekitab praktikas jätkuvalt küsimusi, selgitab Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ jurist Melika Kiilmaa hooneühistu ja selle liikmesusega seotud spetsiifilisi õiguslikke aspekte, analüüsides sealhulgas, kuidas on realiseerunud regulatsiooni koostamisel püstitatud eesmärgid.

Septembris jõustuvaid halduskohtumenetluse seadustiku sisulisi muudatusi tutvustab EML jurist Gaily Kuusik, puudutades kohtute alluvust, asjade läbivaatamise aega, kirjalikku menetluse regulatsiooni kohtu esimeses ja teises astmes, kaebuste tagastamist ja vorminõudeid, moraalse kahju hüvitamist jms.

Kuna rahaliste maksukohustuste aegumine puudutab maksumaksjatele olulist küsimust, siis tutvustab EML nõukoja liige, Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksukonsultant Ranno Tingas Riigikohtu olulisemaid seisukohti vastavates tänavustes lahendites.

„Kuna kohus on maksuhalduri võimalusi maksuvõla sissenõudmisel mitmes aspektis selgelt piiritlenud, siis võib arvata, et maksuhaldur on senisest hoolikam intressinõuete esitamise ja sissenõudmise tähtaegade osas, mis aga nii mõnelegi maksumaksjale võib tähendada intressinõude saamist või juba esitatud intressinõude sundtäitmise alustamist,” märgib autor lõppsõnas.

Imbi E. Kaljuste

MaksuMaksja peatoimetaja

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo