Maksumaksja portaal - Maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seaduse eelnõu (391 SE) esimene lugemine - 2017 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > aprill (nr 4) > Maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seaduse eelnõu (391 SE) esimene lugemine
Maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seaduse eelnõu (391 SE) esimene lugemine

www.riigikogu.ee

18.04.2017

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu 391. Palun kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on maksukorralduse seaduse § 41 muutmise ettepanek, mille on algatanud Reformierakonna fraktsioon.
Kõigepealt räägin teile selle sätte kujunemise ajaloost. 2015. aasta kevadel võttis toonane Riigikogu ühehäälselt vastu maksukorralduse seaduse muutmise, mille eesmärk oli sätestada seaduse tasandil, et maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks kuus kuud. Selle muudatuse poolt hääletasid toona Reformierakonna, Keskerakonna, IRL ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed. Keegi vastu ei olnud. Muudatuse eesmärk oli suurendada maksukeskkonna stabiilsust, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja jätta maksukohuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevatest ümberkorraldusteks. Toonase muudatuse algatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kollektiivse pöördumise näol ning sellele kirjutas alla ligi 1300 ettevõtet ja ettevõtjat. Tegu on põhimõttelise otsusega. See parandab kindlasti ettevõtluskeskkonda ja annab kindlustunnet nii praegu tegutsevatele ettevõtetele kui ka neile, kes kavatsevad oma firma luua. Nii ütles toona sotsiaaldemokraadist rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Praegune rahandusminister Sven Sester hääletas samuti toona muudatuse poolt ja märkis 2015. aastal, et seadus astub sammu edasi, et luua ettevõtjatele pikemas perioodis ennustatav maksukeskkond. Tsiteerin härra Sesterit: „Tähtis on seegi fakt, et riik peab enne maksumuudatuste sisseviimist eelnevalt läbirääkimisi ettevõtjatega." Vaat oli aeg! Oli aasta 2015.

Läks poolteist aastat mööda, 2016. aasta lõpul olid IRL-il, Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel kõik need ilusad sõnad ja antud lubadused meelest pühitud. Eelmise aasta lõpus võttis Riigikogu just nende kolme fraktsiooni häältega vastu maksukobara eelnõu, millega tõsteti sotsiaalmaksu võrreldes kehtiva seadusega täpselt kahenädalase etteteatamisajaga.

Maksukorralduse seaduse seletuskirja kohaselt võib kuue kuu reeglit rikkuda juhul, kui riigis on loodusõnnetus, sotsiaalmajanduslik kriis või mõni muu ekstreemne olukord. See on täiesti loogiline aken, mille me 2015. aastal jätsime, selleks et riik saaks kiiresti reageerida nimetatud juhtudele. Kui me nüüd mõtleme, mis olukord oli 2016. aasta lõpus, siis töötuse määr oli alla 5%, majandus kasvas, palgad tõusid. Jutt sellest, et oleks väga erakorraline olukord, ei ole väga tõsiseltvõetav. Valitsuse vahetus kui selline on esiteks, jah, legitiimne protsess, aga teiseks ei ole põhjendust selleks, et kuue kuu reeglit rikkuda.
Tulemus on käes. Tulemus on, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja ettevõtjad on pöördunud riigi vastu kohtusse. Samamoodi on õiguskantsler pöördunud kohtusse aktsiiside liiga rutaka tõstmise tõttu. See on näide valitsuse poliitikast, kus ettevõtjad on sunnitud kohtu kaudu oma õigusi kaitsma. Ma arvan, et see ei ole väga hea praktika ega ole väga kaasaegne riik ja partnerina toimiv valitsus, kes rutakalt ja rapsivalt õigusloomet ning maksumuudatusi teeb.
Kehtiva maksukorralduse seaduse paragrahvi ja seletuskirja mõningasele ebatäpsusele viitas aasta lõpus ka õiguskantsler Ülle Madise. Ta tegi ettepaneku, et seaduse tekstis oleks õigusselguse huvides üles loetletud need erijuhud, mil kuue kuu etteteatamise ajast oleks lubatud kõrvale kaduda. Meenutan siis, et need erijuhud on hetkel kirjeldatud seletuskirja tasemel. See eelnõu viib need erijuhud seaduse teksti. Kirjeldan üle ka erijuhud. Need on järgmised: kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine, märgatavalt muutunud majandus, finantsstabiilsus, keskkonna- ja julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine.
Eelnõu toetades hääletate te stabiilsema ja etteaimatavama maksukeskkonna poolt, nii nagu me tegelikult kõik neli fraktsiooni 2015 kevadel kokku leppisime ja koos hääletasime. Kes hääletab vastu, siis tegelikult oleks aus, ma arvan, nendel inimestel algatada eelnõu, mis üldse tühistaks selle paragrahvi. Sest nagu me nägime eelmise aasta lõpust — see paragrahv Eesti Vabariigis sisuliselt ei kehti. Kui on koalitsiooni enamus, siis hääletatakse lihtsalt sellest üle ja kokkulepet, mille neli erakonda 2015. aastal siin Riigikogus tegid, ei peeta miskiks. Tänan tähelepanu eest ja kutsun kõiki üles eelnõu toetama!

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese küsimuse esitab teile Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teadaolevalt on praegune valitsusliit ette valmistamas vähemalt kuut ulatuslikku maksuseaduse muudatust. Need on uued maksud. Nende ettevalmistamine on alles algusjärgus, need eelnõud on veel läbi töötamata, ettevõtlusorganisatsioonidega läbi arutamata. Kui need on maksukoormust tõstvad, siis peaksid need jõustuma enne 1. juulit. Selle kevade istungjärgul on jäänud veel kuus töönädalat, ilmselgelt mõistlikus tempos neid eelnõusid läbi arutada ei ole võimalik. Kas koalitsiooni vastuseis sellele eelnõule ei tulene sellest, et on kavas rikkuda kuue kuu reeglit, selleks et saaks kehtima panna need uued maksud?

Remo Holsmer
Aitäh! Kõigepealt neist maksudest. Jah, kuus maksu, me oleme siin kokku lugenud, planeerib uus valitsus kehtestada. Liidame sinna veel juba seadustatud astmelise tulumaksu järgmise aasta algusest. Ajalukku kindlasti see valitsus sellise suure hulga maksudega läheb. Teiseks, mis puudutab nende maksude kehtestamise, vastuvõtmise aega, siis on raske prognoosida. Teie tähelepanek on täitsa õige, et kuus töönädalat on jäänud, kas selle aja jooksul jõutakse need muudatused Riigikogust ka n-ö läbi lükata või Riigikogu jõuab neid arutada, raske öelda. Igal juhul see protsess saab tegelikult olema hetkeseisu vaadates umbes sama rapsiv, sama kiire, nagu oli aasta lõpus. Need on väga mahukad eelnõud, väga põhimõttelised maksumuudatused ja eeldatakse, et neid Riigikogu väga kiiresti enne jaanipäeva arutab. Kui neid ei jõuta arutada, siis kuue kuu reeglit taas kord rikutakse. Aga nagu ma ütlesin, mulle tundub, et tegelikult IRL, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on sellest põhimõttest niikuinii taganenud. Ma olen korduvalt teinud ettepaneku ka Sven Sesterile see paragrahv tühistada. Küllap tullakse varsti sellega välja, sest, nagu näha on, see paragrahv hetkel seaduses ju ei toimi, sellest kinni ei peeta.

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Ammas.

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Juunis 2015 võttis see saal siin vastu ühe kobarseaduse, mis tollase koalitsiooni arvates oli hädavajalik ja igati õigustatud. Nüüd, mullu võttis see saal jälle vastu kobarseaduse, mis uue koalitsiooni arvates oli hädavajalik ja väga õigustatud. Kaks ei jää kolmandata, tõenäoliselt me tänavu aasta juunis oleme jälle kokku puutumas ühe uue kobarseadusega. Kuidas sa näed nüüd selle kuue kuu reegli ja kobarseaduste vahelist seost?

Remo Holsmer
Aitäh! See on jätk eelmisele küsimusele, et ilmselt see kobarseadus on tõesti siis tulemas, kus kõik need kuus või seitse, või ma ei tea, kui palju neid makse valitsus kavatseb kehtestada, siis soovitakse seadustada. Ma korra seletan vahet, mis oli 2015. aastal: need olid valdkondlikud maksuseadused, mida valitsus valmistas pikalt oma kooskõlastusringiga ette. Minu meelest oleme rääkinud sellest siin eelmise aasta lõpus, et nii nagu käib valitsuse poolt algatatud eelnõu — saadetakse kooskõlastusringile, ministeeriumid annavad sellele oma hinnangu, teevad ettepanekuid ja siis esitatakse see Riigikogule — nii tehti seda aastal 2015. Sellele eelnes normaalne kaasamisprotsess ja järgiti kuue kuu reeglit, et muudatused oleksid vastu võetud 1. juuliks 2015. Seda kõike järgiti ja see on see vahe. Kui me võrdleme, kuidas tehti maksumuudatusi aastal 2016 oktoobris-novembris, siis hea kolleeg Ammas teab väga hästi, et härra Sester tuli komisjoni, ladus ette 37 lehekülge muudatusettepanekuid ilma igasuguse eelneva kooskõlastuseta valitsuse tasandil, vaid esitas need komisjoni kaudu. Hoopis teine protsess, see on see vahe.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu algatajana ja ettekandjana äkki te kommenteerite lauset, millega valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi: „/---/ et seaduse täiendamine eelnõus toodud viisil oleks pigem näilise mõjuga ja ebaotstarbekas". Mind huvitab sõnapaar „näiline mõju". Kui õiguskantsler on öelnud selle kuue kuu reegli, seni kehtiva seletuskirja kohta, et seletuskiri ei ole õigustloov akt, siis kuidas mõista seda näilist mõju, kui nüüd on toodud seaduse teksti väga selgelt seni seletuskirjas olnud põhimõte?

Remo Holsmer
Aitäh! Mina ja Reformierakonna fraktsioon tuginesime väga paljuski õiguslikes argumentides õiguskantslerile, kelle hinnangul — nagu ka teie täpselt viitasite — seletuskirjas olevad erijuhud võiksid olla kirjeldatud paragrahvina. Et see oleks õigusselgus, üheseltmõistetavus ja et sellel oleks ka õiguskindlus. Sellest me lähtusime ja oma ettepaneku tegime. Rahandusministeeriumi ja lugupeetud ministri positsioon on minu meelest ise näiline. Nagu ma ütlesin, oleks ausam see üldse tühistada. Küllap siis minister tuleb selle ettepanekuga ja tühistab millalgi selle paragrahvi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen ka selle kobarseaduse juurde ja tekib mõttekäik, et kas selle poole aasta põhimõtte kõrval vääriks siis sätestamist ka see, et maksuseadusi ei muudeta paketis. Ja ausalt öelda mina nii suurt vahet, nagu teie selle 2015. aasta juhtumi ja eelmise aasta lõpujuhtumi vahel näete, ei näe. Need olid mõlemad halvad pretsedendid. Aga 2015, kui Reformierakond tuli oma kobarpaketiga, muutuski just nimelt see poole aasta reegel n-ö takistuseks. Te tahtsite seda kiirelt läbi viia, poole aasta reegel oli ees, teistmoodi ei saa, paneme kobarasse. Siin on ilmselge puutepunkt ja üks halb praktika tingib teise. Kuidas selle maksuseaduste pakettipanemisega siis on ja kuidas sellele võiks läheneda?

Remo Holsmer
Aitäh! Teil on täiesti õigus, et me toona lähtusimegi sellest, et pool aastat oleks seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel, et ettevõtjatel oleks aega maksumuudatustega kohanemiseks. Ma pean nüüd üle kordama oma eelnevat juttu, aga vahe on selge. Kui toona läbisid kõik need muudatusettepanekud elementaarse kooskõlastusringi valitsuse tasandil, kus kõik huvigrupid, osapooled, ministeeriumid said oma positsioone kaitsta, argumenteerida, täiendada, siis 2016 lõpus seda ei toimunud. Nüüd õiguslikult, kas Riigikogu peaks ära keelama n-ö kobareelnõud? See on, ma arvan, rohkem põhiseadus- ja õiguskomisjoni analüüsida. Me ei saa võtta maksumuudatusi muust õiguskeskkonnast välja.

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on pigem filoloogiline küsimus. Teil on eelnõus selline sõna nagu „eelkõige". See eeldab, et on olemas mingid tuhat põhjust, miks võib mitte täita § 41 sätestatut. Aga eelkõige näete nelja põhjust, mis on toodud teie pakutavas sõnastuses. Mida see sõna seal teeb, sest tegelikult nullib see ära kogu mõtte, mis seal tekstis on? „Eelkõige“, ja te nimetate, millised on eelkõige, aga see jätab ruumi selleks, et on olemas veel kümneid ja kümneid põhjuseid, miks seda kuue kuu tingimust võib mitte täita.

Remo Holsmer
Aitäh! 2015. aasta kevadel me kõik siin saalis, nii sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased ja reformierakondlased kui ka IRL liikmed saime aru, millise seaduse me vastu võtame. Saime aru sellest, et kuus kuud on riigipoolne sõnum maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahel. Etteaimatavus, stabiilsus, ma arvan, et kõik need rahvasaadikud, kaasa arvatud suure tõenäosusega teie ise, härra Stalnuhhin, teadsid siis, miks sellist muudatust maksukorralduse seadusesse on mõistlik panna, mis eesmärgil me seda teeme. Kui te lähete ühte sõnasse hetkel, siis sellel debatil ei ole minu meelest mingit mõtet, sest enda sõnastatud põhimõtet te eelmise aasta lõpus rikkusite. Kui on soov rikkuda, siis leiab alati põhjuse, nii näitas ka 2016. aasta detsember. Selles suhtes sellesse ühte sõnasse kinni jääda ei ole mõtet.

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen täpselt nõus Andres Herkeliga, et 2015 tuli uus valitsus — siis oli vaja põhimõtteid muuta poliitiliselt — ja nüüd, 2016. aasta lõpus tuli täpselt samamoodi uus valitsus. Nii et selles mõttes ongi oluline uute põhimõtete kehtestamine valitsuse poolt. Aga minu küsimus tuleneb sellest, kas te juhuslikult panite kokku ning kas on üldse mõistlik ja õige panna niimoodi kokku erinevaid asju. Te jätsite ära ühe olulise maksumuudatuse — 1. jaanuarist 2017 jäi ära majutusasutuste käibemaksu tõus, mis mõjutab oluliselt turismiettevõtlust ja positiivses suunas. Te mainisite ka, et teatud mööndustega, tõesti, astmeline tulumaksuvabastuse tõus hakkab kehtima tegelikult 1. jaanuarist 2018 ehk selle vahele, st seaduse jõustumise, vastuvõtmise ja kehtimise vahele jääb tegelikult üks aasta. Ja see puudutab 88% positiivselt. Miks need asjad niimoodi kokku pandi, kas üldse on õige niimoodi kokku panna sellised erinevad asjad?

Remo Holsmer
Maksuleevendused ju kuue kuu reeglit otseselt ei puuduta. Kui maksumaksja jaoks läheb maksumäär väiksemaks, siis kuue kuu reegel selle kohta ei käi. Ma arvan, et iga maksumaksja on nõus ka tunniajalise etteteatamise ajaga vähem makse maksma. Seal ei pea kuut kuud ootama. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse vahetust, siis see on väga oluline vale eeldus, mis on Keskerakonna fraktsiooni liikmetel ja nagu kõlas ka rahanduskomisjonis. Vabariigi Valitsuse koosseisu muutus ei ole argument rikkuda kuue kuu reeglit. See oli teadlikult 2015 pandud kaitsemehhanism just sellisteks olukordadeks, nagu tekkis eelmise aasta lõpus. Selleks et ei oleks seda, et kui valitsus vahetub, siis sa võid piuh-pauh teha nädala ajaga selliseid muudatusi, et hoia mütsi kinni. Sellepärast see reegel siin ongi ja te ise, olles opositsioonis, hääletasite 2015. aastal selle eelnõu poolt, ma mõtlen Keskerakonna fraktsiooni. See on tegelikult kaitsemehhanism maksukeskkonna etteaimatavuse tagamiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Head ettekandjad! Üldiselt võib ju mõista, miks selle teie välja pakutud muudatuse vastu tänases koalitsioonis ollakse, kui rääkida ka IRL-ist, kes oli ühel hetkel valmis eelarve tasakaalu panema põhiseadusesse. Aga teiselt poolt mina kui maksumaksja tunnen hoopis muret selle üle, kas tulevikus ei peaks sellise maksumuudatuse ja nende maksude, mis mind puudutavad, jõustumise ja vastuvõtmise vahel olema mitte pool aastat, vaid terve aasta. Ma tegelikult aktsepteerin teie arvamust selles osas, et valitsuse vahetus võrreldes kogu riigi ja rahva teatud stabiilsuse ja kindlusega ei ole nii suur põhjus selleks, et rikkuda seadust.

Remo Holsmer
See vist oli punktiga küsimus, mulle tundus, või kommentaar. (Hääl saalist.) Ütleme, 2015. aastal leppisime nelja fraktsiooniga kokku, et see võiks olla pool aastat. Mõneti tulenes see argument ka sellest, et valimised on märtsikuus. See tähendab, et kui vastvalitud rahvasaadikutel ja uuel valitsusel on soov teha muudatusi, siis kõige mõistlikum aeg oleks järgmise aasta 1. jaanuarist. Väga paljud maksud on sätitud kehtima 1. jaanuarist. See oli toonane loogika. Ja pooleaastast perioodi pakkusid ka ettevõtjad, kaubanduskoda ise välja, nähes, et see on täitsa okei ja piisav periood maksumuudatustega kohanemiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Eiki Nestor.

Eiki Nestor
Austatud eelnõu algatajad! Eelnõu poliitilisest mõttest ma saan aru, see ei tekita minus üldse küsimusi. Aga õiguslikus mõttes tekitab küll. Minu meelest siis, kui Riigikogu kehtiva teksti kunagi vastu võttis, käituti väga mõistlikult — reegel on pool aastat ja teatud juhtudel ei pea reeglist kinni pidama. Kusjuures sisuliselt, kui kellelgi tekib selle reegli rikkumise vastu protest, siis ju kohus ütleb. Nüüd, see esitatud eelnõu ei muuda ju mitte midagi. Selle loetelu ei ole täielik, see ei ole konkreetne ja sisuliselt jääb ju kehtima seesama õiguslik olukord. Mis mõttes siis seadust muuta? Oleme parem ausad ja jätamegi seaduse nii, nagu see on. Pigem peaks rahanduskomisjon tegelema nende ideedega, mis õiguskantslerilt tulid ja mis sisuliselt ei peagi kuue kuu reeglit õigeks.

Remo Holsmer
Aitäh! Hea kolleeg, sa ise hääletasid ka 2015. aastal selle muudatuse poolt, teades väga hästi, mis see sisuliselt ja ka õiguslikult tähendab. Toona seletuskirjas kirjeldatud n-ö tagauksed olid ka ettevõtjatele teada. Kui on mingi erakorraline olukord, mis vajab valitsuse või Riigikogu kiiret sekkumist, siis ettevõtjad aktsepteerivad seda. Nüüd — hea kolleeg Eiki väga hästi ju teab —, 2016. aasta novembris ei olnud meil maavärinat ega looduskatastroofi, majandus ei kukkunud 22% kvartalis. Oli vähe teistsugune olukord Eesti Vabariigis — täiesti normaalne ja stabiilne olukord. Sellest ei saagi ettevõtjad aru. Ja mina ka ei saa aru, miks siis olukorras, kus tööpuudus on üliväike, palgad kasvavad, majandus kasvab, reeglist kinni ei peeta. Ma ütlen veel kord: valitsuse vahetus ei ole argument reegli rikkumiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Eiki Nestor, teine küsimus.

Eiki Nestor
Sina seletad mulle ikka seda poliitilist poolt, millest ma ütlesin, et ma saan aru. Ma räägin juriidilisest poolest. Mitte midagi ju ei muutu, kui nüüd seadust nii muuta.

Remo Holsmer
Aitäh! Ma arvan, et sa saad mõlemast poolest väga hästi aru. Nagu ma oma algses kõnes ütlesin, siis õiguskantsler viitas, et see paragrahv saaks tugevamini sõnastatud ja võib-olla ka rahvasaadikutel südametunnistus nii kergelt kõvaks ei läheks selle paragrahvi peale, et see annaks tugevama kindluse tulevikuks, et reeglit ei rikutaks. See oli tema ettepanek. Ma ei tea, kas Eiki Nestor tahab olla koalitsioonis, kes käib ettevõtjatega iga kuu kohut. Ma arvan, et ei taha. See on ebamugav, see Eestist väga head muljet ei jäta. Kaubanduskoda ja ettevõtjad on pöördunud kohtusse sellesama kuue kuu reegli osas. Sedapidi ei peaks Eesti Vabariigis maksuseadusi tehtama.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maksukorralduse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon 10. aprillil k.a. Kohal oli Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Sudakov. Algatajate esindaja, kes praegu ka tribüünil esines, selgitas kõigepealt eelnõu sisu. Seejärel teatas Rahandusministeeriumi ehk Vabariigi Valitsuse esindaja, miks Vabariigi Valitsus seda ei toeta. Siis tekkis lühike arutelu sellesama küsimuse, mida siin tõstatati — näilise mõju — kohta. Ma ise küsisin ka, et milles seda nähakse ja kuidas seda selgitada. Kõlas vastus: tegelikult see paragrahv midagi ei muuda. Siis oli põgusalt juttu sellest, et äkki annulleeriks üldse selle paragrahvi seaduses, kui see ei toimi. Aga vastus oli, et tegelikult töötab, et tegelikult me sellest lähtume ja mõjuvaid põhjuseid sellest loobumiseks ei ole.
Tekkis ka põgus vestlus seletuskirja teemal. Kui lubate, siis ma isiklikult küsiksin, retooriliselt muidugi, Riigikogu juhatuselt, kuidas see nii on. Mina mäletan, kuidas eelmises koosseisus tagastati mulle üks seaduseelnõu, mille ma olin ise ette valmistanud, mis ei vastanud normitehnikale — ei olnud lahti kirjutatud kõik need punktid, mis seadus meilt nõuab. Rääkisime siis seletuskirjast.
Lõpuks võeti vastu menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek tulla saali täna, 18. aprillil. Määrati komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees ning hääletati ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata — selle poolt oli kuus, vastu oli kaks. Kui ma õigesti mäletan, üks oli erapooletu. Ei, erapooletuid siiski ei olnud. Poolt kuus ja vastu kaks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kuna retoorilistele küsimustele on tavaliselt juba vastus kontekstis olemas, nii ka antud juhul, siis läheme pärisküsimuste juurde. Palun, Remo Holsmer!

Remo Holsmer
Aitäh! Pärisküsimus on selline, et te ütlesite oma ettekandes, et see paragrahv toimib. Äkki te sisustate seda lauset näidetega? Ja kas selle maksukobara puhul, mis eelmise aasta lõpus siin vastu võeti, see paragrahv toimis või ei toiminud? Kuue kuu reeglit on ju igal juhul rikutud.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh selle küsimuse eest! Lugupeetud kolleeg, me mõlemad teame, kui rasked ajad seisavad ees rahanduskomisjonil viie lähinädala jooksul. Tõenäoliselt olen mina siin selles puldis põhiline komisjonipoolne ettekandja. Igal juhul ma ei alusta siin mingit erakonnavaheliste probleemide debatti. See on tee mitte kuskile. Seepärast alustan ma seda ka täna. Ma oleks võinud sellele vastata, et loe palun Rahandusministeeriumi, Sven Sesteri allkirjastatud kiri läbi, kus on põhjendus olemas, aga protokolli jaoks ma vastan, et seda me ei arutanud selles kontekstis, nagu see kõlas küsimuses.

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Ammas.

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Ma kahjuks ei saanud tookord sellel istungil viibida. Palun, kas sa nimetaksid korra veel, mis need valitsuse argumendid olid selle eelnõu vastu?

Mihhail Stalnuhhin
Siin selles kirjas, Vabariigi Valitsuse arvamuses on neli lõiku. Esimeses lõigus selgitatakse jällegi seda, mida pakub algataja, see tähendab seaduse sisu. Teises lõigus räägitakse 31. detsembril 2016 jõustunud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest, millega jäeti sotsiaalmaksu määra langetamine poole protsendipunkti võrra ära, ja öeldakse, et see oli vaid erand. Siin tuleb ladina keeles vacatio legis, jäi nimetatud tähtajast lühemaks. Eelviidatud seadusele on oma hinnangu andnud õiguskantsler, pidades seda põhiseaduspäraseks. Nüüd tsiteerin otseselt seda kirja: § 41 täiendamine eelnõus toodud viisil oleks pigem näilise mõjuga ja ebaotstarbekas. Õiguskantsleri seisukohast järeldub, et kehtiv § 41 võimaldab erandlikel ja põhjendatud juhtudel põhiseadusega kooskõlalise tõlgendamise korral, mil on arvestatud nii avalikke huvisid kui ka maksukohuslase õigusi ja huve ning õiguspärast ootust, jätta seadusemuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele vähem kui kuus kuud. Neljas lõik on selline summeeriv. See ei viita tegelikult sellele argumentatsioonile siin. Põhiline on, et olukorra lahendab kehtiv seadus. See on näilise mõjuga, see, mida pakutakse. Ma lisaks veel kord, et ärge võtke seda norimisena, aga sõna „eelkõige", kui te peale seda midagi veel nimetate, see ei ole tõesti seadusandluse jaoks. Näiteks, kuidas aru saada sellest, kui koristajatädile instruktsioonis on kirjutatud, et eelkõige ta peab koristama koridori. Kuidas ma pean sellest aru saama? Kas ta ülejäänud ruume ei pea koristama? Kui peab, siis milleks see „eelkõige" on üldse sinna seadusesse viidud? Nii et jah, see on tõesti näilise mõjuga. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Te ütlesite just mingi aeg tagasi siin Riigikogu ees, et rahanduskomisjonil seisavad lähinädalatel ees rasked ajad. Sellega ma olen nõus, sest kuue töönädalaga tuleb vastu võtta sisuliselt kuus uut maksu ja mõned neist tuleb ilmselt kehtestada ka eraldi maksuseadusena. Need on reeglina ka maksukoormust tõstvad, sest koalitsioon tahab saada siit 214 miljonit eurot täiendavat maksutulu, nagu prognoos näitab. Mul on lihtsalt selline küsimus teile — kas te võiksite rahanduskomisjoni esimehena meile lubada vähemalt seda, et need uued eelnõud jõuavad rahanduskomisjoni töölauale vähemalt maikuu esimesel või teisel töönädalal?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Väga hea küsimus. Ma ütleks niiviisi, et ma ise loodan seda ja vastavad sõnumid on Rahandusministeeriumisse üle antud. Igal juhul ei kavatse me rikkuda ühtegi tava, rääkimata juba seaduse sätetest. Kui ma rääkisin, et rasked ajad, no see oli naljaga pooleks, sest meie töö on selline. Vajaduse korral me ju istume siin ööde kaupa, kui on vaja midagi ära teha, eks ju, või midagi takistada. Nii et pigem selline töökas aeg tuleb, aga ma loodan, et Rahandusministeerium kuuleb ka seda sõnumit siit. Me loodame enamiku nendest tähtsatest asjadest saada maikuu esimesel nädalal.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kuna te seda keelelist ekvilibristikat siin natuke juba harrastasite, siis ma küsin täpsustuseks niisugust asja. Selles varasemas seletuskirjas, kus on nimetatud nimekiri, mis juhul võib kuue kuu reeglit rikkuda, kasutatakse sõna „ennekõike". Kas „ennekõike" on parem kui „eelkõige"?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Kui te viitate seletuskirjale, siis sinna te võite kirjutada ükstaspuha mida. Ma tean, et haruharva on juhtunud selliseid asju, kus seadus on võetud nii tuimalt ja nii uduselt vastu, et selleks, et aru saada, mida seadusandja tahtis, peab näiteks kohtunik vaatama ka seletuskirja. Aga üldiselt me võtame vastu seadusi, mitte seletuskirju. Ma ei tahaks praegu paberitesse ronida, aga kui te võtsite selle sõna seletuskirjast, siis seal ongi sellise sõna koht, jah. See „eelkõige“ võiks olla ka seletuskirjas, ma mõtlen praegust seaduseelnõu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te olete oma ettekandes mitu korda rõhutanud, et sõna „eelkõige" ei kõlba seaduse teksti. Aga ma usun ja loodan, et te seaduse enda täpsemaks ja paremaks tegemise õigust ei taha opositsioonile ära keelata. Kas poleks õigem esimene lugemine lõpetada ja see „eelkõige" sealt lihtsalt välja arvata?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud Krista! Ma olen siin 1999. aastast. Kui ma oleksin kordki vaat sellist ettepanekut kuulnud koalitsioonilt — siis, kui ma olin opositsioonis, ja absoluutse enamiku ajast olen ma seal olnud — kallikesed, teil on väga tore seadus, aga siin paar sõna sobivad kehvasti, teeme korda ja lähme selle asjaga edasi — siis ma ei tea, kus me praegu oleksime, sellises poliitilises paradiisis, kus kõik teineteist armastavad ja teevad koostööd. Ma ise tahaksin liikuda selles suunas. Senine praktika ja senised tavad ütlevad siiski, et säärasel juhul, kui on piisavalt aega ettevalmistuseks — kui kogu seaduse tekst koosneb kuuest reast, kui teil on võimalik kõik läbi kaaluda, kõik vajalikud protseduurid läbi teha, isegi keeleline kontroll jne —, siis pole sellel mingit mõtet. See on näilise mõjuga ja on see sõna seal sees või ei ole, või tuuakse sinna sisse sada põhjust, miks võib seadusest mitte kinni hoida, see jääbki selliseks näilise mõjuga muudatusettepanekuks. Praegu ma sellist ettepanekut ei teeks, seda enam, et komisjoni otsus on meil olemas.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie viimasest sõnavõtust jääb mulje, et olete kiusamise ohver olnud ja selle tõttu te ühegi ettepanekuga ei tahaks justkui arvestada. Aga ma tahaks üle küsida ja täpsustada seda teie väidet, et Eesti Vabariigis lubab endale rahanduskomisjoni esimees väidet, et seletuskirja võib panna ükskõik, mida te sinna soovite. Kas te jääte selle mõtte juurde?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma lükkaks ümber selle pahatahtliku süüdistuse, mis praegu selles küsimuses kõlas. Ma ütlen teile avameelselt siit tribüünilt: teie isiklikult võite seletuskirja kirjutada kõike, mida soovite, absoluutselt. Veel rohkemgi — te võite absoluutselt kõike kirjutada seaduse teksti, seaduseelnõu teksti. Küsimus on selles, et see tekitab meis teatud tundeid, emotsioone ja hinnanguid. Oma hinnangu ma sellele ka andsin. Teil on õigus kirjutada kõike, mida te soovite. Me elame demokraatlikus riigis. Mul on õigus oma aru järgi anda sellele hinnang. Lepime kokku, et see ongi kõige parem asi, et ei ole niiviisi, et kõik käivad rivis ja teevad ühte ja sama. Ma arvan, et teie kui demokraatia pooldaja ei saagi sellist asja toetada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid, ennekõike ma tuletan teile meelde, et me arutame praegu eelnõu 391 küsimuste ja vastuste voorus. Järgmine küsija on Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh! Hea ettekandja! Kui ma arvaks, et mulle on kõik lubatud, siis ma ütleks, et see, mida te seal esindate, on praegu pohhuism. Aga ma jätan selle ütlemata. Ma proovin kuidagi sõnastada sedasama mõtet küsimusse. Te sisuliselt põhjendate komisjoni käitumist seda esimest lugemist mitte lõpetada sellega, et teid on kaua aega taga kiusatud. Kas see ongi nüüd teie kui komisjoni juhi väärikus ja te võitegi endale kõike lubada, kogu isiklikku väljaelamist parlamendi, parlamendi enamuse, Eesti riigi vastu komisjoni ettekande raamides?

Mihhail Stalnuhhin
Ma ei ütle aitäh selle küsimuse eest. Ma ütlen oma isikliku seisukoha: matsidega, kes kasutavad roppusi, seda enam Riigikogus saalis, ma ei räägi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Grammigi piiramata meie kõigi õigust eneseväljendusele ma siiski soovitaksin jääda selle saali tasemele ka oma leksikas. Teile rohkem küsimusi ei ole, austatud juhtkomisjoni esindaja. Avan läbirääkimised. Andres Ammas Eesti Vabaerakonna nimel.

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Varem, tänase punkti aruteluks valmistudes tundus meile fraktsioonis, et kõik on siin selge ja kõneks võib-olla vajadust ei olegi. Rahanduskomisjoni esimehe praegune esinemine siiski inspireeris mind kõnelema.
Kui praegune koalitsioon võimule tuli, lubas peaminister Jüri Ratas lausa mitu korda, et opositsioonist tulnud ettepanekuid, mõtteid hakatakse erinevalt varasemast koalitsioonist nüüd arvestama, neid võetakse tõsiselt. Peaminister, võiks öelda, lausa innustas opositsiooni oma mõtteid välja ütlema. Nüüd on meie kolleegid ühe eelnõuga seda teinud, nad on pakkunud välja praegu kehtivale seadusele Vabaerakonna fraktsiooni arvates õnnestunud seaduse paranduse, õnnestunud teksti. Ja ma tahan siit lihtsalt korrata seda olulist tõde, et teate, opositsioonil on õigus teha sedasorti ettepanekuid, kas see koalitsioonile meeldib või mitte.
Minu hea kolleeg Krista Aru ütles juba õigustatult, et kui küsimus on ühes sõnas, siis menetleme seda eelnõu, nagu eelnõu menetletakse, arutleme selle üle. Esmapilgul tõesti tundub, et võib-olla saab selle sõna asendada või hoopis välja jätta, ilma et mõte oluliselt kahjustuks.
Aga see, mida me praegu rahanduskomisjoni esimehe sõnavõtust kuulsime, oli kahjuks täpselt see, et nüüd me oleme koalitsioonis, nüüd me võime. Selles oli, julgen öelda, teatud sellise kättemaksu noote. Ja kuna me oleme rahanduskomisjoni esimehega mõlemad elukutselt õpetajad, siis tegelikult see koolikiusamise näide, mida endine haridusminister küsimuses esile tõi, on ka minu meelest siin asjakohane. See on natuke sedamoodi, et mind on koolis kiusatud, aga nüüd ma olen saanud suureks, tugevaks ja täiskasvanuks, nüüd kiusan mina teisi. See ei ole viisakas suhtumine. See ei ole õige suhtumine, ei ole ka mitte viisakas suhtumine. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Seaduseelnõu üldpõhimõtete arutelu jätkab Priit Sibul, kes esindab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni.

Priit Sibul
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mind ei ole keegi taga kiusanud, vähemalt siit saalist mitte, ja ma ei kavatse ka kellelegi kuidagi kätte maksta, sest selleks ei ole põhjust. Aga ma mõtlesin, et ma mõne sõna siiski ütlen, miks IRL fraktsioon ja mina seda konkreetset eelnõu ei toeta. Ma omalt poolt ütlen, miks see minu meelest näiline on. Ja võib-olla kõigepealt tsiteeriks Remot, kes siin ütles, et piuh-pauh. Remol endal oli ka niisuguseid argumente, et müts läks lendu. Ma arvan, et selles ei tasu näha mingit traagikat. Olen üsna veendunud, et ei praegune rahandusminister ega IRL fraktsioon ei tule siia saali kunagi eelnõuga, mis selle seadusesätte tühistaks.
Miks me aga ei toeta konkreetselt lisaklauslite toomist, mis Reformierakonna ettepanekus on ja täna on seletuskirjas, et tuua seda seadusesse? Minu meelest on see selles mõttes näiline, et tegelikkuses meil on ju võimalik siin saalis seda seadust ka muuta, kui me tahame. Küsimus on, kas me sellest printsiibist lugu peame. Ma arvan, et me siiamaani oleme pidanud. Tõsi on, et ühel korral on Riigikogu saal selle reegli vastu eksinud. Ühel korral. Ja seda juhul, kui tegelikkuses me asendasime tööjõumaksude meetmete puhul ühe meetme teise ja minu hinnangul tõhusamaga. Siin on kindlasti poliitilised eriarvamused ning eri erakondadel eri seisukohad ja erinev meelsus, aga ma olen veendunud, et meede, mille koalitsioon aasta lõpus rakendas, on tööjõumaksude vähendamise puhul põhjendatum.
Kui räägiti õiguskantslerist, siis õiguskantsler ei vaidlustanud konkreetset sätet. Mul on selles mõttes muidugi halb, kui ettevõtjad peavad kohtus käima, ma arvan, et seda praktikat kindlasti ei peaks rakendama. Sel puhul on ju raske midagi õigustada või põhjendusi otsida, aga ma julgen arvata, et siin saalis ei ole kellelgi tahet põhjendamatult väärkasutada seda mõtet, mis me oleme seadusse pannud. Ja selle konkreetse eelnõu puhul ütlen, et me võimegi seadusi jääda tinistama ja timmima, või nagu varem armastati rääkida peenhäälestamisest, mis minu arvates on ka selle eelnõu puhul. Ma ei kujutanud ette, et sellega saab ka opositsioonis tegeleda. Aga tuleb välja, et saab. Kindlasti on palju sisulisemaid asju.
Ma ütlen kokkuvõtvalt, et tõesti me seda eelnõu ei toeta. Seda põhjusel, et seadust on võimalik muuta ja meil ei ole mõtet kõiki ideid, sõnu ja tähti panna seadusesse, mida meil nii või teisiti on võimalik muuta, sest see ei muuda põhiseadust. Põhiseaduses on kirjas, millal ja millisel kujul seadusi vastu võetakse ja millal need rakenduvad. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana.

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et tegelikult Remo Holsmer tutvustas seda eelnõu päris hästi ja päris soravalt, aga debatist selgus, et mitte kõigi jaoks piisavalt. Vaatame korra seda teksti.

Kuue kuu reegel on siin täpsustatud mõningate konkreetsete asjaoludega, mis võivad õigustada temast kõrvalehiilimist, kasutades tõepoolest sõna „eelkõige" — see on siis maksupettuste vältimine, selleks vajalikud meetmed; siis järsult muutunud finants-, majandus- ja keskkonna- või julgeolekuolukord. Need on konkreetsed asjad ja juuras on analoogia printsiip, selles mõttes on „eelkõige" selline avatud loetelu, mida seaduses on kasutatud ja võib kasutada. Seda, mis toimus 10. kuupäeval rahanduskomisjonis, mina ei näinud, ma olin komandeeringus, aga ma olen ikkagi üsna hämmastunud komisjoni esimehe ettekandest. Tema ju tegelikult ilkus siin selle sõna kallal ja selgelt rääkis, kuidas teda on kiusatud ja selle tõttu tema kiusab vastu. Komisjoni kohus on selliste sõnade üle vaielda. See ongi peenhäälestamine, Priit, et seadus tuleb teha täpsemaks, juhul kui selle mõistmine on ebaselge ja enamik Eesti riigist vajabki juveliiri-, mitte kirvetööd, millega praegune valitsus tegeleb. Kogu aeg tuleb timmida tekste täpsemaks ja regulatsioone ja ka meetmeid. See on konkreetselt regulatsioon ja me võiksime, ma pakun välja, esimese lugemise lõpetada ja „eelkõige" asemel kasutadagi sõna „analoogia" ja „analoogsed", et sõnastus oleks avatud. Proovime siis sedapidi. Muidugi on see peenhäälestus, aga minu arust tahab koalitsioon sellist kirvehäälestust, sest Priit Sibul tunnistas üles, et jah, me rikkusime seadust, ainult ühe korra rikkusime, aga ega sellepärast me ei hakka ometi vigu parandama. Ei, meil ongi kirvega, täidame, ei täida, ühe korra ei täitnud, et mis see teie asi on. Ei ole. Kui on ülestunnistus ka, seda enam me võiksime sõbralikult kokku leppida, et teeme teksti meelepäraseks, usutavaks ja see on meile käitumisjuhis tulevikus.
Kas üldse kuue kuu reegel on mingi ideaalne variant? Paraku ei ole, me ei saa päris mustvalgel kirjutada kuue kuu reeglit. See oli vastutulek maksumaksjatele teades, et see tekitab eri olukordades probleeme. Meil on olnud olukordi, kus meil on väga kiire seaduse muutmisega ja selles mõttes ei ole must valgel võimalik kirjutada „kuus kuud" ja kõik. Aga me kõik teadsime, mida me mõtlesime, kui me „kuus kuud" kirjutasime. Me teadsime, et võtame endale kohustuse, aga kunagi ei tea eriolukordi nii täpselt ette, et ei võiks minna teisiti. See on lihtsalt meie südametunnistuse asi, selgub, et südametunnistuse asjana seda võeti, võeti isegi kindla tõkkena, aga siiski otsustati, et rikume seadust.
Mida ma veel tahaks täna, ka eelmisest päevakorrapunktist mõjutatuna öelda, on selle poliitilise debati tase üldiselt. Väga palju on siin mõlema kahe punkti puhul olnud minevikku vaatamist, et teie ka, siis ka, aga vaat see oli samasugune. Sellest tuleks lahti saada, tulekski keskenduda sättele. Sättest ei räägitud eelmises punktis, ei räägita ka selles punktis. Tuleks rääkida meetmest, selle efektiivsusest ja mitte näidata näpuga.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jürgen Ligi
Komisjoni esimees selgelt ütles, et ma olen siin olnud 99. aastast ja teate, kui halb mul on olnud, nüüd on teil ka. Ei puutu üldse asjasse. Selle seaduse puhul ei ole kannataja isegi see, kellele te kätte tahate maksta. Maksumaksja on kannataja. Ei puutu üldse asjasse, ausõna! Tiina Kangro eelmises punktis ütles, et te olete nüüd opositsioonis, mis õigus on teil üldse midagi rääkida, te peate vait olema.

Tegelikult oli minu jutt ainult ühest regulatsioonist, selle efektiivsusest, ma olin samal positsioonil, millega siis, kui me olime nii sotside kui ka IRL-iga koalitsioonis. See meede on paha, seda ei peaks laiendama. Probleem on tõsine, aga meede on halb. Ma rääkisin ainult sellest, aga sain vastu nägu erakonnasildiga, mida ma kunagi ei ole kasutanud, ja sellega, et olen nüüd opositsioonis ja nüüd peab mul olema mingi muu seisukoht või ma pean üldse vait olema. Mul on sama seisukoht, mis oli tookord meil kolmel erakonnal valitsuses olles. Ja siiski ma ütleks, et ka opositsioonis kostis seda, et kobaral ei ole vahet ja me mõtlesime, et midagi muutub siis, kui Ratas saab võimule.

Teate, see ei ole jälle argument. Ma võin kätt südamel hoides öelda — ma olen peaaegu iga opositsiooni eelnõu, mida on esitatud, millele ma olen vastu olnud, nõus sisuliselt kritiseerima, mida ma olengi teinud. Ma ei ole kunagi olnud vastu tehnoloogiliselt. Kas ei ole selleks raha olnud, kas on olnud halb meede, kas on sarnane asi juba menetluses — ma ei ole kunagi kiitnud seda millegi tagasilükkamist ainult autori pärast. Ja möönan, et selliseid vigu on tehtud. Aga öelda, et nüüd praegu me peaksime selle mineviku tooma debatiteemaks, ei ole ilus. Samamoodi ei ole ilus tuua eelmist kobarat, nagu sellel ei oleks vahet. Remo ütles seda väga selgelt välja. Tookord tehti kõik raamatu järgi, kobar oli hädalahendus sellepärast, et takistati valitsusel oma valitsusse asumist ja mitte kiiret seaduse muutmist, vaid poole aasta pikkust seaduse muutmist. See seadus muudeti päevapealt sisuliselt. See kobar, mis toodi, oli ilma kooskõlastusringideta. Tookord oli kooskõlastusringidega. Siis oli tõsine menetlus, anti õigel ajal paberid kätte komisjonile, räägiti huvigruppidega, tehti ministeeriumis kooskõlastusring. See ongi see, mis on hädavajadus. See tehti ära. Aga tõesti oli ka selge, et meie töölehakkamist, valimiste põhjal võimule tulnud valitsuse tööle hakkamist püüti igati takistada, siis tehti kobar. Aga enne kooskõlastusringid, enne räägiti huvigruppidega, menetleda lubati Riigikogul ja käigupealt ei muudetud seadust. 2016. aastal muudeti seadust käigupealt, mitu korda, automaksu eelnõu umbes neli korda, neli erinevat varianti käis läbi enne, kuni see välja võeti.
Nii et jõudu igatahes sisulisel menetlemisel ja selle seaduse edasimenetlemisel, sest keegi ei ole ju öelnud, et kuue kuu reegel ei oleks mõningate mööndustega õige. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! No mis siin parata, järjekordselt vedas mind alt minu vene mentaliteet, soov rääkida teiega ausalt ja öelda välja seda, mida teie mõtlete, lihtsates sõnades. Ma ei ole sõnagi öelnud selle kohta, et me hakkame nüüd tegema nii, nagu teie tegite. Ma tuletasin lihtsalt meelde, millistes raskustes on alati olnud opositsioon. See, kuidas teie seda väänate, see üldse, mis ümber selle küsimuse praegu toimub... Ma istusin ja mõtlesin, et mida see mulle meelde tuletab ja siis tuli see assotsiatsioon.
18. sajandil reisis vürst Potjomkin mööda Lõuna-Ukrainat ja sinna Krimmi. Tal oli koos terve aadelkond, tohutu palju vürste, krahve jne. Mõnikord tekkis Potjomkinil vajadus naisega lõbutseda — siis pandi telk üles ja ta vajus järjekordse krahvinnaga siis sinna telki. Kui tulemus oli saavutatud n-ö isiklikul rindel, siis paugutasid kahurid, anti märku, et vürst on endiselt tugev mees — ta veel oskab ja saab. Ja üks prantsuse saadik ütles kord neid kahureid kuuldes, et milline kikerikii. Selle eelnõu suhtes ma ütleksin, et milline kikerikii, seesama näiline mõju.
Kui te tahate, et oleks kuivalt ja ülimalt tasakaalustatud, siis oleks ennekõike vaja, et külmad ja tasakaalukad oleksid ka küsimused. Kui esitate emotsionaalseid küsimusi, siis on teil õigus saada ka emotsionaalseid vastuseid. Õpetajana ütlen sulle, Andres, et siin ei ole midagi tegemist ärategemisega. Sa tunned mind palju aastaid meie erikomisjoni töö tõttu. Kas sa ütled tänu sellele kogemusele, et mina olen see, kes hakkab kellelegi ära tegema? Tõenäoliselt olen ma viimane inimene. Seda ma rääkisin praegu oma fraktsiooni esindajana, aga pigem siiski isiklikult. Fraktsiooni esindajana kordan veel kord: see seaduseelnõu on niivõrd suure näilise mõjuga — kusjuures aktsepteerin sõna „näiline" —, et meie fraktsioon ei leia võimalust seda toetada. Isegi sõna „eelkõige" sealt taandamine ei paranda kõike seda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.

Mart Helme
Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nagu siin tihti öeldakse, ei olnud mul kavas sõna võtta. Mul tõesti ei olnud kavas sõna võtta, aga kuulates seda kemplust siin ja meenutades päris paljusid kordi, kus koalitsiooni esindajad näitavad näpuga eelkõige reformierakondlaste peale, et teie, kullakesed, olite ju need, kes seda enne tegid, meenus mulle praegu siin seda kõike kuulates minu ema, kadunukese, kuldne ütlus: „Kui teine inimene on siga, ei pea sina mitte siga olema".
Lugupeetud koalitsioon, kui te arvate, et on tehtud valesti, siis ärge põhjendage sellega, et keegi on enne valesti teinud, oma valesamme, vaid põhjendage oma samme siiski ratsionaalselt ja teisi süüdistamata. See on esiteks, mida ma tahtsin öelda. Teiseks, terves meie ühiskonnas — ja see peegeldub ka siin saalis — on kujunenud välja äärmiselt rõhuv, hingemattev õhkkond, kus on ortodokssed tõed ja kõik, kes nende ortodokssete tõdede vastu suudavad, oskavad või julgevad midagi ütelda, on kohe halvad. Nad tuleb maa sisse lüüa, neid tuleb häbistada, nad tuleb ära sildistada, sest nad on ju ortodokssete tõdede suhtes julgenud okka püsti ajada. Seda me näeme ka praegu sellesama arutelu juures. Ja selle osaks on see, et on ainult üks tõde ja siin saalis on see koalitsiooni tõde, opositsioonil mingit tõe pretensiooni olla ei tohi. Olge vait! Mida te segate, me tahame riiki juhtida! Me tahame ka opositsioonis riiki juhtida, ärge unustage seda. Opositsioon ja koalitsioon on nagu lind, millel peab olema lendamiseks kaks tiiba. Aktsepteerigem seda, et see teine tiib ka lehvitab ja hoiab lindu kenasti õhus ja aitab sihile jõuda. Need olid need mõtted, mis mul tekkisid seda kemplust siin kuulates. Ja põhimõtteliselt meie fraktsioon toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eiki Nestor.

Eiki Nestor
Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu, eriti austatud opositsioon! Ärge jumala pärast vait olge! See veel puudus. Minu meelest näide sellest, et opositsioon ei ole vait, on ka see eelnõu.
Aga nüüd asja sisu juurde. Selle debati kohta ütlen, et nõustun kõigi nendega, kes on siin pannud pahaks, kui näpuga näidatakse, mida te varem tegite. Ma ei pea ka seda õigustatud jutuks. Aga selle eelnõu kohta ütlen ma järgmist: usun, et Riigikogu langetas kunagi väga mõistliku otsuse väga arusaadava tekstiga. Ehk täna on meil selline seadusruum, kus maksuseadusi ei saa muuta moel, et periood oleks lühem kui kuus kuud. Kuid on võimalikud erandid. Ja nüüd tekib küsimus, millised need võimalikud erandid siis on. Ehk kui keegi tahab neid maksuseadusi muuta lühema perioodiga, peab ta ära põhjendama, miks ta seda teeb. Seda tähendab kehtiva seaduse tekst. Kui mul õigesti meeles on, kasutatakse seal sõna „üldjuhul". Tekst, mis meie ette on toodud, ei muuda olukorda. Ja seda teavad väga hästi ka eelnõu autorid, sest ka nemad ei too sinna sisse mingeid konkreetseid mõõtühikuid SKT-st, tööpuudusest või millest tahes, sest nad teavad, et see ei ole reaalne. Paremini ei saagi seda seadust kirjutada. Nii see on. See tuleneb seadusloogikast. Ja ka kehtiva seaduse puhul on õigus, kui keegi leiab, et need põhjendused, miks sellest kuue kuu reeglist kinni peetud ei ole, ei ole küllalt tugevad, on tal õigus minna kohtusse. Kohus otsustab, kas olid või ei olnud. Ja kui see tekst oleks seadus, siis oleks olukord õiguslikult täpselt samasugune. Ehk see seaduse tekst ei muuda kehtivat õigusruumi mitte sentimeetri võrra.
Asjal on muidugi poliitiline pool — opositsioon ei tohigi vait olla ja peab selliseid eelnõusid esitama, et teemale uuesti tähelepanu juhtida. Aga poliitilisel poolel on ka teine külg. Valitsusel, kes tuli eelmisel sügisel võimule, oli valida, kas ta saab riielda selle eest, et ta mitte midagi ei tee või selle eest, et ta midagi teeb. Uskuge mind, iga valitsus valiks teise võimaluse. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan läbirääkimised, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 391 esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 391 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 37. Mõeldud on ettepanekut. Hääletamisest ei võtnud osa 10. Ettepanek on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Lugupeetud Riigikogu, tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo