Maksumaksja portaal - Uus trend maksunduses: liiga palju, liiga vara. Lasse Lehis - 2017 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > aprill (nr 4) > Uus trend maksunduses: liiga palju, liiga vara. Lasse Lehis
Uus trend maksunduses: liiga palju, liiga vara. Lasse Lehis


Lisaks sellele, et uus valitsus on ületanud kõik rekordid maksuseaduste ja maksuseaduste muutmise seaduste ettevalmistamise tempo osas, on Maksu- ja Tolliamet kas kogemata või meelega asunud ka omalt poolt turbomenetlust toetama sellega, et rakendab uusi seadusi tagasiulatuvalt. Seekord õnneks küll ei ole tegu tagasiulatuva maksustamisega, vaid kõigest maksualase info avaldamisega. Aga kui kord on juba proovitud, siis miks mitte järgmine kord midagi tummisemat ette võtta?

Niisiis, millest jutt käib? Riigikogu võttis 09.03.2017 vastu maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (eelnõu 320 SE), mis jõustus 01.04.2017. Tegemist on kurikuulsa „gestaapo“-seadusega, mille eelnõu avalikustati esmakordselt juulis 2015 ning pärast paranduste tegemist jätkati eelnõu menetlemist veebruaris 2016. Põhiteemad, mis selle eelnõu juures avalikkust erutasid, oli sõidukite jälitamine ehk moodsas kõnepruugis „vallasasja vaatlus“ (sellest oleme ka MaksuMaksjas viimastel kuudel mitu korda kirjutanud) ja sideteenuste andmete edastamine. Lisaks veel palju muud pudi-padi, aga praeguse artikli fookuses on MKS § 27 täiendus, mille kohaselt sai MTA õiguse (või pigem kohustuse) avalikustada kord kvartalis iga maksukohustuslase kohta lisaks tasutud maksude kogusummale nüüd ka käibedeklaratsioonis deklareeritud käibe summa ja töötamise registris registreeritud töötajate arv kvartali lõpu seisuga.

Muudatuse juurde käisid sellised loosungid nagu „ettevõtluse läbipaistvuse suurendamine“, „õiglased konkurentsitingimused“, „väärtustab töökohti loovaid tööandjaid“ jne. Näiteks MTA 10.04.2017 pressiteates on järgmine lõik: Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on see samm õiges suunas. „Ettevõtjad soovivad ausat ettevõtluskeskkonda ning ettevõtte töötajate arvu ja käibe suuruse avaldamine aitavad sellele kaasa. Seda eelkõige ühiskondliku kontrolli vaatenurgast,“ lausus ta. „Kõik võimalikud meetmed paisuva maksuaugu vähendamiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks on alati tervitatavad ning ootaks nende aktiivsemat esitamist nii poliitikutelt, ametnikelt kui ka erinevatelt organisatsioonidelt,“ ütles Palts.

Nii et tere tulemast, Naabri-Valve. Aga süveneme korraks asja sisusse. Teatavasti on meil olemas selline dokument nagu majandusaasta aruanne (mida, tõsi küll, paljud ettevõtjad ei suvatse õigel ajal esitada), kust saab iga äriühingu kohta teada nii käibe, tööjõukulud kui töötajate arvu. Jah, aruanded tulevad pika viiteajaga (kuni kuus kuud pärast majandusaasta lõppu) ja maksuinfost saame teada ka aasta keskel toimuvatest muudatustest või kõikumistest, mis võiks justkui Naabri-Valve tööd soodustada.

Kui palju on Eestis neid inimesi, kes teavad, kui palju ja mis põhjustel võivad erineda sellised näitajad nagu müügitulu kasumiaruandes ja maksustatav käive käibedeklaratsioonides? Enamik MaksuMaksja lugejatest loomulikult teab, aga enamik ülejäänud Eesti elanikest kohe kindlasti ei tea (ega peagi teadma). Aga kas meil on ikka väga vaja, et järgmisel suvel pärast aastaaruannete avalikustamist tuleb ettevõtete juhtidel ja raamatupidajatel hakata mõnele isehakanud ametiühinguaktivistile või uurivale ajakirjanikule seletama, mis asi on maksuvaba käibe, mittekäive, pöördmaksustamine, põhivara müük jne?

Et asi oleks selge, toon lihtsa näite. MTA kodulehel 10. aprillil avaldatud 2017. aasta I kvartali „edetabelis“ on EML kohta toodud käibe summa 69 220,30 ja töötajate arv 8. Mida sellest järeldada? Kas oleme piisavalt läbipaistev, õiglases konkurentsis, vähendame maksuauku ja loome töökohti? Mida peaks meile ütlema arv 69 220,30 eurot?

Mida näitab EML raamatupidamine? Perioodil 01.01.2017 kuni 31.03.2017 oleme väljastanud kokku 1943 arvet kogusummas ilma käibemaksuta 265 124,08 eurot ja koos käibemaksuga 274 168,32 eurot. Sealhulgas on 20%-lise maksumääraga käivet (seminar, infoteenus, õigusabi, raamatupidamisteenus, ruumide rent) 26 814,33 eurot (koos käibemaksuga 32 177,20 eurot), 9%-lise maksumääraga käivet (ajakirjad ja raamatud) 40 905,25 eurot (koos käibemaksuga 44 586,62 eurot) ning „käibemaksuga mittemaksustatav“ (just nimelt nii, mitte „maksuvaba“ või „0%“) on liikmemaksude summa 197 404,50 eurot. Nagu näete, palju ilusaid numbreid, aga mitte ühelgi neist ei ole suurt mingit pistmist MTA kodulehel avaldatud arvuga 69 220,30. Keda ja mida me nüüd tahame võrrelda ja mida järeldada?

Kui käibe ja müügitulu erinevusest saab suurem osa raamatupidajaid aru ja ehk oskab seda isegi teistele seletada, siis võimalikud anomaaliad töötajate arvu osas võivad ka kogenud finantsala asjatundjatele tulla üllatusena. Jälle on meil üks näide kohe varnast võtta.

Ajakirja MaksuMaksja kirjastaja Casus Tax Services OÜ kohta ütleb MTA meile 2017. aasta I kvartali kohta järgmist: tasutud tööjõumaksud 2140,51 eurot ja töötajate arv 5. Viis töötajat? On see võimalik? Teades, et kui maksuvaba tulu mitte arvestada, siis moodustab tööjõukulust umbes 60% netopalk ja 40% maksud (53/133), järelikult, kui korrutada tööjõumaksude summa 1,5-ga ja jagada 15-ga (kolm kuud ja viis töötajat), saame ühe töötaja netotasuks 214,05 eurot.

Ahhaa, jäimegi ümbrikupalgaga vahele? Kaugel sellest. Asi on lihtsalt selles, et avalikustatakse töötajate registris registreeritud „tööd tegevate isikute“ arv. Nende hulka kuuluvad lisaks töötajatele ka käsunduslepingute jt sarnaste lepingute alusel tasu saajad. Täpselt nii meil ongi – kirjastuses ei ole ühtegi täiskoormusega töötajat, vaid tasutakse käsunduslepingu alusel honorare artiklite, illustratsioonide, fotode, kujundustöö jne eest. Näiteks märtsikuu palgalehel vaatavad mulle vastu sellised netotasud: 166.38, 128.15, 482.00, 49.16, 78.97. Kas oleme nüüd piisavalt läbipaistvad ja konkurentsivõimelised?

Majandusaasta aruandes teatavasti tuleb esitada töötajate arv taandatuna täistööajale. Meie näites toodud Casus Tax Services OÜ puhul on see näitaja läbi aastate olnud üks. Kui sellest metoodikast lähtuda, siis tuleks tööjõumaksudest arvutatud keskmine netotasu ühe täistööajaga töötaja kohta 1070 eurot, mis peaks olema Naabri-Valvet rahuldav tulemus.

Eelneva jutu kokkuvõtte on lühike. Liiga palju avalikustamist võib hakata infovälja moonutama. Kui eri allikatest tuleb erineva mahu ja metoodikaga tulemusi, siis tekib liiga palju tarbetut ja segavat infomüra ning asjaga lähemalt kursis mitte olevatele inimestele on väga raske seletada, kas andmete erinevuse põhjuseks on metoodika erinevus või maksupettused. Me hakkame lihtsalt oma väärtuslikku tööaega kulutama pseudoprobleemidega tegelemiseks.

Aga see ei ole veel kõik. Kirss tordil peitub selles, et käibe ja töötajate arvu avalikustamist lubav seadus jõustus 1. aprillil 2017, aga juba 10. aprillil olid avalikkusele kättesaadavaks tehtud 2017. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi andmed. See tähendab, et avalikustatud on maksuinfo selle perioodi kohta, millal ei kehtinud veel sellist seadust, mis lubaks seda infot avaldada. Mida EML sellisest teost arvab, saate lugeda lisatud kirjast. Vastust sellele veel ei ole. Kui tuleb, siis avaldame. Küll nad kuidagi välja vingerdavad. Igatahes on MTA selle mõtlematu teoga pannud oma istumise alla tiksuma pommi. EML tegevust maksuinfo mis tahes viisil avalikustamine loomulikult ei häiri, me võiks ka kogu oma raamatupidamise netti üles riputada. Aga piisab sellest, kui leidub kas või üks ettevõtja, kes julgeb väita, et talle on maksusaladuse rikkumine tekitanud korvamatut varalist kahju…

Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Väljavõte maksukorralduse seaduse §-st 27

(3) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel maksukohustuslase kvartali jooksul tasutud maksusummad summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks järgmiselt:

1) kõikide riiklike maksude summa kassapõhiselt;

2) sotsiaalmaksu, residendist füüsilise isiku tulult kinnipeetud tulumaksu ning kohustusliku kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summa kassapõhiselt.

(4) [Kehtetu]

(5) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel käibemaksukohustuslase kvartali jooksul deklareeritud käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute käibe kogusumma summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

(6) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel töötamise registrisse kantud tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute arvu, millest on maha arvatud nende isikute arv, kelle töötamine on käesoleva seaduse § 251 lõike 3 punkti 5 tähenduses peatatud, kvartali viimase kuupäeva seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3, 5 ja 6 ei kohaldata füüsilisele isikule, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ega julgeolekuasutuste seaduse §-s 5 nimetatud julgeolekuasutusele.

EML kiri Maksu- ja Tolliametile

13.04.2017

MTA kodulehel on 31.03.2017 uudis pealkirjaga „MTA hakkab alates aprillist kord kvartalis avaldama ettevõtete käibeid ja töötajate arvu“. Tsiteerime: Tasutud summad avalikustatakse iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Esmakordselt avaldab MTA tasutud maksude andmed koos käivete ja töötajate arvuga 10. aprillil 2017. aasta I kvartali andmetega.

Aadressil www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud olete avaldanud tabeli, milles on auväärsel 10 758. kohal Eesti Maksumaksjate Liidu (80005900) kohta toodud: käive 69 220,3 ja töötajate arv 8.

Peame kurvastusega teatama, et MTA on praegusel juhul toime pannud massilise maksusaladuse rikkumise, mis on KarS § 157 kohaselt karistatav.

Tuletame Teile meelde, et maksukorralduse seaduse muudatus, mis annab MTA-le õiguse avaldada käivet ja töötajate arvu, jõustus 1. aprillil 2017. See tähendab, et MTA-l on õigus avaldada käibeid, mis tekivad pärast 1. aprilli 2017 ja töötajate arvu 1. aprillist algava kvartali viimase kuupäeva (st 30.06.2017) seisuga.

Meenutame, et kui 01.08.2014 jõustus MKS muudatus, mis andis õiguse avaldada tasutud maksude summad, käitus MKS seaduse kohaselt ning avaldas 10. oktoobril 2014 perioodi 01.08.2014 kuni 30.09.2014 andmed. Seda kinnitab ka rakendussäte (MKS § 1687), mis oli vajalik, kuna esimene avaldamisperiood hõlmas ühe kvartali kahte viimast kuud.

EML ei soovi praegu avada diskussiooni maksuinfo avaldamise vajalikkusest või kasulikkusest, vaid rõhutab seda, et Eesti Vabariigi ametiasutused peavad tegutsema rangelt kehtivate seaduste raames ega saa täita veel mitte kehtivaid või enam mitte kehtivaid seadusi. Kui MKS sätet tõlgendada selliselt, et tuleb lähtuda andmete avaldamise ajal kehtivast redaktsioonist, siis võiks ju praegu avaldada tagasiulatuvalt käibe ja töötajate andmed nii kaugelt minevikust, kui palju neid on MTA andmebaasides säilinud — miks piirduda ainult 2017. aasta I kvartaliga?

Teatame, et EML ei ole andnud nõusolekut maksusaladusega kaitstud teabe avaldamiseks ning palume tungivalt andmete ebaseaduslik avaldamine viivitamatult lõpetada.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo