Maksumaksja portaal - Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevuse ja tuleviku kohta (nr 302). Riigikogu - 2017 > märts (nr 3) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > märts (nr 3) > Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevuse ja tuleviku kohta (nr 302). Riigikogu
Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevuse ja tuleviku kohta (nr 302). Riigikogu

Riigikogu stenogramm

06.03.2017

Esimees Eiki Nestor
Järgmise arupärimise autorid on Andres Herkel, Monika Haukanõmm, Külliki Kübarsepp, Ain Lutsepp, Krista Aru, Jüri Adams ja Artur Talvik, kes arupärijate nimel ka meile esineb.

Artur Talvik
Vabaerakonna fraktsiooni seitse liiget on esitanud minister Urve Palole arupärimise ja see puudutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevust ja tulevikku. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on kahetsusväärselt väga negatiivses võtmes avaliku tähelepanu all olnud juba pikemat aega. Sellest tulenevalt oleme ka siia kirja pannud mitu küsimust, mida tahaksime ministrilt teada saada. Me teame küll, et EAS-ile valiti uus tegevjuht, kes küll ka kahetsusväärselt avalikkuse ees ütles, et tema nüüd tagasivaatamisega enam ei tegele, justkui kustutas ajaloo ja hakkab ainult puhtalt lehelt edasi minema. Tõenäoliselt see aga nii lihtne ei ole, et ta lihtsalt edasi läheb. Aga küsimused on siin ja ma loodan, et minister loeb need küsimused siis ka ise ette, kui ta nendele vastab. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tere taas, head kolleegid! Tänan teid huvi tundmast! Vastan hea meelega teie esitatud küsimustele.


Esimene küsimus: „Millise hinnangu annate EAS aastatepikkusele vähetulemuslikule tööle Eesti märgi tunnuslause jms otsinguil?"

Palun vabandust, kui ma ennast kordan, aga kaks arupärimist on suhteliselt sarnased. Reeglid näevad ette, et tuleb korrata. Peame tõesti tunnistama, et otsus kuulutada välja rahvakonkurss Eesti märgi 2015 otsimiseks ei olnud professionaalne ja sellega võimendati meedias juba niigi ülepaisutatud vajadust Eesti märgi järele.

Märgikonkurss tuletas avalikkusele meelde segadust ja skandaali, mis kaasnes „Welcome to Estonia!" märgi tutvustamisega 2002. aastal. Ka „Welcome to Estonia!" märgi loomise ajal oli probleem selles, et peamise tähelepanu sai märk ja mitte kogu suur töö, mis oli tegelikult tarvis teha Eesti tuntuse kasvatamiseks.

2016. aasta juulikuus koostati uuesti põhjalik ülesandepüstitus Eesti disainimeeskonnale nüüd juba brändi arendamiseks. Nimetatud ülesandepüstitus ei sisaldanud enam märgi või tunnuslause loomist. Ülesandepüstituse koostamine oli avatud protsess. Kaasatud olid mitmete valdkondade esindajad, tagasisidet koguti igakuiselt eri osapooltelt. Osalesid „Eesti Vabariik 100" meeskond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Eesti Toiduainetetööstuse Liit jne. Eesmärk oli saada teada, kas midagi olulist on puudu, ning kas sisend, mis on varasemalt antud, on adekvaatne.

Omakorda esindajatelt oodati, et nemad levitavad sõna oma valdkonnas, et info leviks võimalikult suurele sihtrühmale ja saaksime rohkem tagasisidet, mida siis oodatakse. Seda, kui edukas või ebaedukas on EAS selle teenusekeskkonna rakendamisel nüüd, näitab ainult aeg, nagu ma ennist ütlesin. Esimese kokkuvõtte teeme selle aasta lõpus, aga arvestades tänast väga suurt ettevõtjate huvi, on eeldust arvata, et brändi tööriistakasti kasutajaid saab olema lõpuks vähemalt paarsada. See on tõesti minimaalselt. Lisaks tuleb meil täna rohkem kui varem panustada digitaalsete lahenduste ja võimaluste väljatöötamisele. Ma vaatan, kas ma ajan midagi segamini praegu. Mul on siin juba mitu paberit. See tähendab, et me peame rohkem panustama, et olemasolevad tööriistad oleksid kergesti alla laaditavad ja kasutatavad.

Estonia.ee veebileht saab valmis märtsi lõpuks ja see tuleb kolmes keeles: eesti, inglise ja vene. Brandestonia.ee on kolmes keeles valmis aprillis. Mõlemad lehed — brändileht ja estonia.ee leht, kus on üldinfo Eesti kohta — tulevad kolmes keeles. Üks saab valmis märtsi lõpus ja teine aprilli lõpus.

Teine küsimus: Millise hinnangu Te annate EAS tegevusele seoses Ermamaa kaasuse menetlemisega?"

EAS on OÜ Ermamaa projekti menetlemisel teinud vigu, seda tuleb tunnistada, nii 2012. kui 2016. aastal, mil otsustati põhjalikuma analüüsita suunata täitmisele 2012. aasta otsus. Vead tulenesid eelkõige sellest, et kogu projekt tervikuna erineb tavapärasest Euroopa Liidu toetuse saanud projekti kulgemisest. See oli unikaalne olukord, kui toetuse saaja ei saanud lubatud plaane ellu viia oma ameti tõttu, st presidendiametiga kaasnevate piirangute ja ülesannete pärast. Teist sellist kaasust ei ole varem olnud ja usun, et nüüd on tarkust EAS-il, et seda rohkem ka kunagi ei teki.

EAS on kindlasti nimetatud kaasusest õppinud. Me teame, et ka endine juht on võtnud vastutuse. Tulevikus kaasatakse keeruliste kaasuste lahendamisse rohkem osapooli, korraldusasutust, rakendusasutust, et võimaldada igal ajahetkel taastada otsuse aluseks olnud analüüsi käik.

Lisaks suunatakse edaspidi otsuste analüüsile ja dokumenteerimisele teravdatud tähelepanu. Teame, et praegu on väga raske saada kätte dokumente, sest ei olegi korralikult dokumenteeritud, mis otsuseid tehti 2012. aastal. Ja kui räägime 2016. aastast, siis lihtsalt ei kaasatud piisavalt osapooli, ei tehtud piisavalt analüüse.

Seejuures tuleb juhtida tähelepanu, et EAS toetatud projektide portfellis on kümneid tuhandeid projekte ja neist enamik on oma eesmärke edukalt täitnud. Tegu oli erandliku projektiga ja sellega seoses ka otsusega, mille sarnaseid ei ole varem olnud. Siit tuleb ka vajadus paremini korraldada keerulisemate menetluste läbiviimine ja dokumenteerimine. Euroopa Liidu rahade puhul on Euroopa Komisjon seadnud aktsepteeritavaks vea määraks 2% kuludest. EAS-is oli auditite tulemusena selgunud vea määr näiteks eelmine aasta 0,002%, mis on võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega väga hea tulemus. EAS teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et vea piir madalana hoida.


Küsimus nr 3: „Millise hinnangu te annate EAS sisemisele rahakasutusele, lähtudes nn lillede kastmise eelarve näitest?"

Konkreetse raamhanke lepingu kogumaht kaheks aastaks on kuni 30 000 eurot. Teenusepakkujaga on reaalselt sõlmitud selle raamlepingu alusel kokkulepe sisehaljastuse hoolduse teenuse osutamiseks väärtuses 240 eurot. See on küll kolm korda väiksem kui eelmistel aastatel ja justkui saavutati hea tulemus, ometi pean ma ministrina tunnistama — ja olen seda ka EAS-i juhtkonnale öelnud —, et EAS peab arvestama ka seda, millise teenuse jaoks ta hanke välja kuulutab. Ta võib olla selle konkreetselt läbi viinud, isegi raha kokku hoidnud, aga küsimus, kas üks riigiasutus peaks sellist teenust, mis puudutab muu hulgas lillede kastmist, ümberistutamist, hooldust, üldse tellima, jääb. Mina ütleksin, et ei pea.

Eraettevõte võib teha, mis ta soovib, aga riigiasutus, kui tal on lilli liiga palju, siis võiks neid vähendada ja ise hakkama saada. Selles mõttes oli seal kõik korrektne, raha hoiti isegi kokku, aga küsimus jääb, kas selliseks otstarbeks peaks raha üldse kulutama. Mina olen ministrina oma hoiaku EAS-ile öelnud.


Küsimus nr 4: „Milline on olnud EAS nõukogu roll ja vastutus eespool nimetatud näidete puhul?"

Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. See on tõsi. Nõukogu on oma tegevust üldiselt korraldanud nõutava hoolsusega. Sellised hanked ei ole tegelikult nõukogu kompetentsuse küsimus, need on selleks liiga väikesed asjad. See on, ma ütleksin, juhtimiskultuuri küsimus. Eespool nimetatud näidete puhul on EAS nõukogul eelkõige järelevalve roll ja oluliste riskidega seotud teemasid on käsitletud nõukogu koosolekul. Juhatus raporteerib nõukogule ja vastab nõukogu liikmete päringutele. OÜ Ermamaa projekti menetlemise puhul tellis nõukogu auditi ja on käsitlenud seda teemat, et tagada piisav järelevalve ja ennetada sarnaste riskide realiseerumist tulevikus.


Viiendaks: Kuidas selgitate EAS pillavat rahakasutust ja läbipaistmatut asjaajamist ettevõtjatele, kelle tegevust ja kuludokumente kontrollitakse toetuse saamisel piinliku täpsusega? Millist mõju avaldab see meie ühiskonna moraalile?"

Vastan. EAS rakendusüksusena on üldjoontes teinud kvaliteetset tööd, seda näitavad madalad tagasinõude protsendid — kui Euroopa Liidus on see keskmiselt 2%, siis EAS-il oli eelmisel aastal 0,02%. Seetõttu ei saa öelda, et see oleks selline järjepidev tegevus, et nõutakse tagasi ja tehakse vigu. Aga loomulikult, kui tehakse tööd, tekib ka vigu. Päris nulli seda protsenti ajada ei ole võimalik.

Aga EAS-is on välja töötatud selline mitmetasandiline kontrollisüsteem, kus ühed kontrollid kontrollivad teisi. See teeb küll bürokraatia suuremaks, aga teisest küljest annab võimaluse, et kui ühed eksivad, siis teised selle eksimuse ka avastavad. Lisaks tehakse täiendavalt nii süsteemi kui ka projekti auditeid, neid teevad Rahandusministeeriumi auditeeriv asutus, EAS siseauditi üksus, ministeeriumid, riigikontroll ja Euroopa Komisjoni eri institutsioonid. Auditi käigus auditeeritakse nii EAS süsteemide toimimist kui ka üksikuid projekte. Selline põhimõte on kõigi riigi raha kasutamistel ka teistes asutustes.


Küsimus nr 6: „Millised on kavatsused ja ettepanekud EAS töö ümberkorraldamiseks nii, et lõppeksid asendustegevused, avalikkuse õiglustunnet riivavad otsused ja avaliku raha ebaotstarbekas kasutamine?"

Siin võin öelda, et EAS on juba alustanud muudatusi. Muudatuste eesmärk on EAS sisuline ümbekorraldamine, et oleks võimalik pakkuda parimat tuge Eesti ettevõtjatele. See on see, mille jaoks EAS on ellu kutsutud. Praegu valmistame ette uuendusi nii EAS struktuuris kui ka teenustes, mida EAS oma klientidele ka pakub. See tähendab teenuste sisulisi muutusi ja klientide teenindamise ümbertegemist. See tähendab, et edaspidi klient tuleb EAS-i, siseneb n-ö ühest aknast, ja saab sealt kogu abi, st teda ei jooksutata erinevate üksuste vahel. Nii et on plaanis viia kõik toetused ühe üksuse alla ja see muudab klientide jaoks toetuste taotlemise protsessi palju selgemaks.
Kokkuvõttes juhime EAS selgema fookuse suunas, kus rõhk on teenuse kvaliteedil. Leian, et EAS peab olema klientidele partner ja neile kasulik, nii et nad tunnevad, et EAS on nende jaoks, on partner. Seda imagot või tunnet saab tekitada ainult tööga. Seda ei saa nii, et sa pead tundma. Tunne tekib siis, kui sa võtad oma partnerit võrdsena ja sa saad sealt abi. Selleks on vaja aega, et juhtimiskultuuri ümber teha ja sellisel moel ka suunata. Selleks on vaja professionaalsust tõsta ja kindlasti tuleb suurendada EAS-is ettevõtluskogemustega inimeste hulka. Mul on hea meel, et uus juht on tulnud erasektorist, ta on edukalt juhtinud mitmeid ettevõtteid, sh rahvusvahelisi. Ma väga loodan, et ta tuleb uue kaasaegse juhtimiskultuuriga, sest EAS-is on väga palju häid töötajaid, seal on palju head kompetentsust, aga lõpuks, organisatsioon töötab nii hästi, kui selle pea seda juhtida oskab ja juhib. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese teemakohase küsimuse ministrile esitab Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, aitäh nende vastuste eest! See pisut õnnetu lugu Eesti märgiga tõi ka esile sellised parimad kavatsused, et me näitame oma maad aruka, nutika, paindliku, säästlikuna. Ma arvan, et selline peab olema ka EAS juhtimine. Millised ikkagi on need konkreetsed sammud, et see niiviisi hakkab olema? Juhte on ka varemalt vahetatud ja suurte lootustega. Külgnevalt veel see küsimus, et siin käis riigiasutuste kolimise kontekstis läbi mõte EAS kolimisest Rakverre. Mis selle taga on ja milline on teie suhtumine? Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! EAS uus juht hakkab ametlikult tööle 20. märtsist. Ma olen muidugi temaga juba kohtunud, sest ta käib peaaegu igapäevaselt ja viib ennast kurssi majas toimuvaga. Aga eks ametlikumad kohtumised tulevad hiljem.

Ma olen talle öelnud juba ja see saab olema minu põhisuund, et ootan EAS-is juhtimiskvaliteedi tõusu. Need, kes on juhina töötanud, saavad väga hästi aru, mida see tähendab. Ma ootan, et ta tuleks tööle ja vaataks avara pilguga ringi ka kogu tegevust, mis EAS-il täna on — seal on ju kümneid ja kümneid hakitud tegevusi erinevates suundades, kindlasti on osa asju, mis on mõistlikud ja tuleks nii jätkata, võib-olla mõnega tuleb lõpetada või teistmoodi seda lahendada.

Tema iga päev majas olles saab endale kõige paremini selle pildi ette. Ministril kõrvalt on seda palju keerulisem teha. Ma ootan temalt, kui ta on natukene sisse elanud, siis ta tuleb ja me arutame koos, millisena tema näeb, et see uus kaasaegne EAS võiks liikuda. See, et kõige tähtsam on klient ehk kliendiks on ju ettevõtja. EAS-i ei oleks, kui meil ei oleks ettevõtjaid. Ehk nad ei saa suhtuda ettevõtjasse kui tülikasse elementi, vaid kui klienti. See on elementaarne. Seda ei ole mõtet tegelikult rääkida, aga see, kuidas sisuline töö ümber korraldatakse, kuidas ühe akna süsteem tööle hakkab, selleks andke natuke aega.

Ma hea meelega räägin sellest mõni aeg hiljem, kui olen saanud uue juhiga selle korralikult läbi arutada. Ja veel, eesmärk on selline, uus juht teab, et kui kolme aasta pärast küsitakse ettevõtjate käest EAS kohta, siis nad vastavad positiivselt, et see tunnetus EAS tegevuse suhtes on positiivne.

Täna on paraku nii, ma olin hiljuti Äripäeva vestlusringis ettevõtjatega, kus üks ettevõtja hakkas EAS laitma, ja teised riburada pidi tegid seda kaasa. Seal oli väga palju emotsiooni ja kõiges ei olnud õigus, aga praegu on popp EAS sõimata. Ma küsisin, et kuulge, kui me paneksime homme kinni selle asutuse. Seda ei tahtnud keegi. Ehk mis ma tahan öelda, on see, et EAS-is on väga palju potentsiaali ja võimalusi kasutamata, ning teda on vaja, aga millisel moel me ümberkorraldusi teeme, andke natuke aega, uus juht peab tulema oma uute mõtetega ja tal on vaja omakorda sisse elada. Selge on, et juhtimise kvaliteet peab tõusma, EAS imidž peab lõppkokkuvõttes tõusma, aga imidž ei tõuse turunduskampaania, vaid sisulise töö tulemusel.
Kui rääkida, kas kolida Rakverre või mitte, siis ma ei arva, et EAS peaks kolima Rakverre, küll aga toetan seda, et EAS turismiosakond koliks Pärnusse. Seal töötab täna umbes 30 inimest, võib-olla paar võiks jääda Tallinnasse, üks on juba Tartus ja põhikompetents läheks Pärnusse, sellepärast et esiteks, Pärnus on olemas Tartu kolledž, kus õpetatakse just kõrgharidusega turismitöötajaid, ja miks mitte siis viia ka sinna sellised töökohad, et inimene, kui lõpetab ülikooli, võiks ka sinna elama jääda, ta ei pea ilmtingimata sealt siis Tallinnasse tulema. See on üks mõte, mida mina isiklikult näiteks pooldan. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Aitäh, proua minister! EAS on ettevõtjate jaoks. Üks paar aastat tagasi lisandus EASi selliseks suureks ülesandeks aidata kaasa Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse hoogustamisele. Kas ja kuivõrd hästi, sellest on väga vähe räägitud, üldse on väga vähe räägitud ka EAS osast selles, kas ja kuivõrd hästi EAS selle ülesandega on toime tulnud? Või on see kuidagi jäänud poolikuks? See on põhimõtteliselt kogu ühiskonnale vajalik muudatus. Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! Jah, Eestis on üks probleem, miks meie tootlikkus ei kasva, palgad ei kasva nii, nagu me ootame ja tahaksime. See on see, et teadus- ja arendustegevus, just eriti mis puudutab eraettevõtlust, on väga tagasihoidlik. 0,8% SKT-st panustab teadus- ja arendustegevusse riik, aga ainult 0,6% eraettevõtlus, ja see on võrreldes teiste riikidega ikka kordades väiksem. Kuidas motiveerida eraettevõtlust rohkem panustama, on väga keeruline küsimus. Need on väga keerulised lahendused, aga me töötame nende kallal.

On olemas meede, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tungival soovitusel tehtud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et kui teadlane tahab saada toetust mõne teema uurimiseks, siis ta saab toetuse alles siis, kui on leidnud eraettevõtja, kes sellest tööst on huvitatud. See on üldiselt läinud käima ja aitab mõtteviisi muuta ka teadlaste hulgas.

Näiteks on EAS-is selline toetusprogramm nagu rätsepmeede ettevõtjatele. Eestis on probleem selles, et 99% ettevõtetest on nii väikesed, kus töötab kuni 50 inimest, ja 95% töötab kuni 10 inimest. Te võite arvata, kui keeruline on nii väikestes ettevõtetes üleüldse teadus- ja arendustegevust sundida tegema või mõelda selle peale. EAS rätsepmeede on selline, kus kõigepealt nõustatakse ettevõtet, aidatakse tal äriplaan koostada, et saaks üldse aru, kus suunas ettevõte peaks jooksma: on see suund turundus, masinad-seadmed või tootearendus. Kui leitakse, et see on tootearendus, siis ka püütakse koos selle ettevõtjaga pakkuda lahendusi ja meetmeid, kuidas selle tootearendusega saab edasi minna. Seda EAS täna teeb.

Me oleme mõelnud täna ise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, see on ainult mõttetasand, kindlasti ei saa seda öelda, et riik seda teeb, aga üks koht, kuidas eraettevõtteid motiveerida rohkem mõtlemaks teadus- ja arendustegevuse peale, võiks olla ka maksupoliitika kaudu. Näiteks teadus-arendustöötajatel, ma toon praegu näite, on sotsiaalmaks kas väiksem või võib-olla riik üldse maksab tema eest, mujal riikides on neid näiteid päris palju. See on praegu arutelu koht, sest ka Vabariigi Valitsus on järgmiseks aastaks ja edaspidi ette näinud 20 miljonit eurot, et teha kas sektorite või regioonide kaupa maksuerisusi. Me oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Rahandusministeeriumile teinud ettepaneku, et me võiks vaadata maksuerisusi teadus- ja arendustegevuse raames nende töötajate puhul, et see võiks toetada selle teema arengut. Ilma selleta, jah, on meil täna keskmine tootlikkus 55% Euroopa Liidu keskmisest, ning ilma teadus- ja arendustegevusele hoogu taha saamata väga suurt hüpet on keeruline teha. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Ammas.

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Kui ma õigesti mäletan, siis eelmine valitsus on riigireformist kõneldes kaalunud võimalust ühendada EAS näiteks KredEx või Archimedesega või muude institutsioonidega. Millised on praeguse valitsuse kavatsused sel teemal? Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! Me leppisime hiljuti kabinetis kokku tööplaanis, et meil on väga täpne plaan selles osas olemas järgmise aasta märtsiks. See vajab rohkem analüüsi kui lihtsalt niimoodi, et tehtud-mõeldud. Siin on olnud muidugi ministeeriumide vastuseisu, sest eri ministeeriumid ei taha asutuste kokkuviimist. Aga praegu on niiviisi, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium teeb siin tihedat koostööd. Oleme kokku leppinud vähemalt selles osas, et neid bürokraatlikke tegevusi viiakse kokku. Seda teeme igal juhul. Kas otsuse tegemised, näiteks see, kas edasi jääb EAS ja KredEx, on analüüsi koht veel. Aga kogu paberimajandus, rahade väljamaksmine, kontroll liigub ühte asutusse, et meil ei ole mitmes kohas laiali, see on põhimõtteliselt nagunii otsustatud. Aga kui palju asutusi veel üldse kokku? Peab olema, et kvaliteet sellest tõuseb, mitte ei lange. See on ju eesmärk. Nii et järgmine aasta, kuna siin vahepeal on eesistumine ja selle analüüsidega on seotud väga paljuski ametnikud, need ametnikud on juba täna väga-väga ülekoormatud eesistumisega seoses, siis seetõttu jäi järgmise aasta märts. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Artur Talvik.

Artur Talvik
Hea eesistuja! Hea minister! Ma tulen selle 80 miljoni juurde tagasi, oli vist turismi suunatud raha EAS-is 80 miljonit. Mind hämmastab, see on tõsiselt suur summa. Aastaid on EAS turismiosakond püüdnud ja teinud ka tegelikult päris suurt tööd, aga kuidagi tulemused on kehvad tulema ja just nimelt mitte selle pärast, et turistide arv oleks väike, vaid sellepärast, et Eesti kui turismikoht, seda käsitletakse natuke nagu läbisõiduhoovina ja odava kohana, et Eesti kui sellise turismi lõppkoha maine tõuseks, seda on vähe tehtud. Kas uue juhiga kohtudes oli ka juttu sellest eraldi, et võiks mitte ainult statistiliselt head tööd teha? Aitäh!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Me ei rääkinud üksikasjaliselt eri osakondade tööst, vaid üldpõhimõtetest. Me igal juhul tahame, mina ootan ja mulle näib, et uus juht teisiti ei oskagi, olles erasektoris nii pikalt edukalt töötanud — me teemegi ainult sisulist tööd, meil ei ole vaja lihtsalt selliseid punkte kuskilt. Kui sa teed sisulist tööd järjepidevalt, siis tuleb ka positiivne tagasiside. See ei tule üleöö, selleks on vaja järjekindlalt töötada.

Aga ma siiski päris nõus ei saa olla, et EAS-is on kuidagi turismi poole pealt kehva tööd tehtud. Alati saab paremini, alati saab paremini, jah. Aga üldiselt mulle tundub, et turismiosakond on selline, mis töötab tegelikult hästi. Kui turismisektori kui huvigruppidega ehk turismiliitude esindajatega rääkida, siis nad üldiselt on rahul ja kiidavad selle üksuse tööd. Päris palju on selle 80 miljoni hulgas ka turunduseks mõeldud vahendeid. Ennist rääkis eelmine kolleeg, et me peaks rohkem kutsuma siia inimesi, kes linnuvaatlusel käivad jne. Väga õige, aga seda tehakse ka. Siin on vaja sihitud turundust National Geographicus jne. Seda kõike tehakse, need ei ole massid, aga need on turistid, kes jätavad jälle rohkem raha maha. Mina mõtlen seda, et kui härra Talvikul on väga konkreetseid häid mõtteid ja ideid, siis ma hea meelega kohtun ja kuulan ning alati kõik head ideed edasi viin. Nii et teeme siin koostööd. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aitäh ka ministrile! Rohkem teile küsimusi antud hetkel ei ole. Avan läbirääkimised. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Austatud kolleegid! Minister osutas sellele, et ettevõtjate hulgas ja üldse inimeste hulgas on populaarne sõimata EAS-i. Ilmselt nende suurte probleemide kuhjumise pärast see osalt nii on. Aga hinnanguid, mis on ettevõtjate poolt tihtigi ka kriitilised, on olnud ka varem. Ja pean tunnistama, et olen positiivseid hinnanguid kohanud ikkagi mõnevõrra vähem kui neid, mis on päris kriitilised EAS tegevuse suhtes. Me ei esitanud arupärimisi kindlasti sellepärast, et kiruda on popp. Me esitasime arupärimise sellepärast, et neid asju kuhjub natuke — pehmelt öeldes — natuke liiga palju. Ma arvan, et Ermamaa kaasus on väga suure, väga tugeva demoraliseeriva iseloomuga Eesti ühiskonnale tervikuna. Need asjad on juhtunud nüüd Eesti märgiga ja Eesti brändiga järjest, nii nagu nad on juhtunud, ja see kindlasti ka ei ole hea. Ja lõpuks, i-le täpp oli tõepoolest see lillekastmise lugu. Sest kui me räägime üleüldse avalikust sektorist ja sellest, et avalik sektor peaks erasektorile mingis mõttes ikkagi positiivselt moraali andma, siis need näited kõnelevad küll vastupidisest ja sealt see kirumine tuleb.
Mul on hea meel, et minister oli mitmeski küsimuses üsna kriitiline selles suhtes, mis on toimunud. Kindlasti tuleb minna seda teed, et avalik sektor kõigi oma kulutuste puhul vaataks rahasummale otsa sellise pilguga, et tegemist on ikkagi maksumaksja rahaga. Ja see, kui ma seda halvasti kasutan, mõjub halvasti kogu meie riigile kui sellisele. Aga ma ei ole päris kindel, et me oleme nüüd sealmaal, et tõmbame minevikule kriipsu peale ja tuleme sellest olukorrast välja. Ma võtaksin ministri vastuseid täna niisuguse tegelikult Riigikogu ees viimase võimaluse küsimisena EAS-ile selleks, et need asjad hakkaksid hästi toimima ja paistaksid ka välja hästi. Sest tõepoolest, ebaõnnestumisi on kuhjunud natuke liiga palju. Mitte tahtmisest kiruda ei ole need arupärimised esitatud, vaid sügavast murest selle pärast, mis toimub. Andke meie poolt edasi nii EAS turundusjuhile kui ka tulevasele juhile tervitused.

Tõepoolest, ma tulen nüüd eelmise arupärimise juurde korraks, me ütlesime sellele kohtumisele ei. Tegelikult me kohtusime juba juunikuus ja vaatasime neid asju. Ei ole vaja teha suhtekorraldustööd mitte Riigikogu fraktsioonidega, vaid kogu Eesti ühiskonnaga. Kui me näeme, et see töö edeneb, siis me ei ole kindlasti selliseks kohtumiseks lukus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Ka sõnavõtusoove ei ole, kuigi selleks on õigus ministril. Lõpetan läbirääkimised. Kolmanda arupärimisele vastamise protseduurid on lõppenud.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo