Maksumaksja portaal - Metalli pöördmaksustamine läks krussi. EML, MTA - 2017 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > veebruar (nr 2) > Metalli pöördmaksustamine läks krussi. EML, MTA
Metalli pöördmaksustamine läks krussi. EML, MTA

Uue aasta algusest hakkas kehtima metalltoodete pöördkäibemaksu erikord (KMS § 411 lg 2 p 5). Detsembri MaksuMaksjas (lk 6-7) avaldasime ka selleteemalise MTA juhendmaterjali. Nagu maksumuudatustega tihti juhtub, selguvad paljud olulised detailid alles pärast seaduse kehtima hakkamist, kui maksumaksjad seda reaalses elus rakendama hakkavad. Kuna metallitoodete nimekiri on nii pikk ja detailne, siis tekkisid täiesti uued probleemid, mida varem ei olnud. Varem oli pöördmaksustamine ette nähtud kinnisasjadele, metallijäätmetele, kullale ja muudele väärismetallidele — tegemist on selliste kaubagruppidega, mida tavaliselt ei müüda ega osteta läbisegi muude kaupadega, samuti puudutas erikord väga kitsast ringi ettevõtjaid. Metalli puhul aga peavad pöördmaksustamisega kokku puutuma paljud jaekaubanduse ja teenindusvaldkonna ettevõtjad, kes müüvad või ostavad mõnikord ka väga väikeses koguses metalltooteid. Esiteks tekib neil probleem kaubagruppide defineerimisega (st milline toode täpselt kuulub pöördmaksustamisele ja milline mitte), teiseks tekib probleeme sellest, et pöördmaksustamisele kuuluvaid tooteid müüakse tihti koos tavakorras maksustatavate kaupadega või teenustega, mistõttu tekib küsimus, kas tehing tuleb tükeldada osadeks või maksustada tervikuna, viimasel juhul aga tuleb otsustada, kas see „tervik“ kuulub pöördmaksustamisele. Selleteemaliste muredega on ka mitmed EML liikmed meie poole pöördunud, millest ajendatuna sai nõu küsitud Maksu- ja Tolliametist. Kuna selgus, et meie pole ainsad küsijad, siis on tehtud ka täiendusi MTA kodulehel, mistõttu avaldame vastava juhendmaterjali uuesti. Kui lugejatel on küsimusi ja ettepanekuid, võite neid edastada nii meie kaudu kui otse Maksu- ja Tolliametile või Rahandusministeeriumile.

EML selgitustaotlus

01.02.2017

Soovime saada selgitusi metallitoodete pöördmaksustamise kohta seoses 01.01.2017 jõustunud KMS muudatustega.

1. Millistel juhtudel on metalltoote müüja kohustatud vormistama kaks eraldi arvet ja millistel juhtudel võib ta müügi vormistada ühe tehinguna ja pöördmaksustamist mitte rakendada, kui müüakse kaupade komplekti, mille hulka kuulub erinevas mõõdus metallitooteid ja muid tooteid (nt mööblitarvikute komplekt, puust trepikäsipuu koos metallist piiretega, metallist aiapostid koos puust aialippidega jne)?

2. Kas pöördmaksustamine rakendub, kui müüakse metalltoodet koos paigaldusteenusega (nt rõdupiirde paigaldus, piirdeaia ehitus) või metallkonstruktsiooni valmistamise ja paigaldamise teenust (nt betooni valamine koos armatuuri valmistamisega, ainult armatuuri valmistamine, laetalade paigaldus jne)?

3. Kas ostjal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata, kui müüja on metalltoodete müügil ekslikult rakendanud tavakorda, kuid käibemaksu korrektselt deklareerinud ja tasunud?

4. Kuidas rakendatakse pöördmaksustamist, kui käibemaksukohustuslane on soetanud metallitoote ja tasunud selle eest ehituspoe iseteeninduskassas, mis väljastas KMS § 37 lõike 9 nõuetele vastava lihtsustatud arve?

5. Millised on metallitoote müüja kohustused ja vastutus, et tagada pöördmaksustamise kohustuse täitmine ostja poolt?

5.1. Kuidas peaks käituma müüja, kui eraisikust lõpptarbija, kes soovib soetada metalltooteid oma isiklikuks tarbeks, palub vormistada arve internetist suvaliselt leitud käibemaksukohustuslase nimele? Kas müüja peab kontrollima ostja esindaja volitusi?

5.2. Milline on müüja vastutus, kui ostja esindaja volitused on kontrollitud, kuid ostja jätab pöördmaksustamise deklareerimata või deklarereerib küll pöördmaksustamise, kuid jätab deklareerimata sellele järgneva müügitehingu?

5.3. Kas ostja nn hoolsuskohustust puudutav kohtupraktika on pöördmaksustamise korral müüjale kohaldatav?


MTA vastus

17.02.2017

Metalltoodete siseriikliku pöördmaksustamise jõustumine 1. jaanuaril 2017 on toonud maksumaksjatele kaasa mitmeid probleeme, millele otsime lahendusi koostöös Rahandusministeeriumiga. Vastavalt probleemide esilekerkimisele ja neile leitud lahendustele oleme mitmel korral täiendanud ka nimetatud seadusemuudatust puudutavad artiklit oma veebilehel aadressil www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/siseriikliku-poordmaksu-laienemine-metalltoodetele. Seda me kindlasti ka jätkame. Kuna kavandamisel on ka käibemaksuseaduse § 411 muutmine metalltoodete siseriikliku pöördmaksustamisega seoses esile kerkinud probleemide tõttu, oleme huvitatud Eesti Maksumaksjate Liidu ettepanekutest, kuidas metalltoodete siseriikliku pöördmaksustamisega seotud probleeme lahendada.

Vastuseks Teie selgitustaotluses esitatud küsimustele teatame järgmist.

1. Komplektina võõrandatavad kaubad, mis sisaldavad erinevaid (sealhulgas erinevatest materjalidest) tooteid, klassifitseeritakse selle komponendi järgi, mis määrab komplekti põhiomadused. Kõige olulisema komponendi määramisel võetakse aluseks komplekti kuuluvate kaupade objektiivsed omadused — suurus, kuju, väärtus jms. Näiteks puust trepikäsipuust ja selle metallist piiretest koosneva komplekti puhul on põhikomponendiks metallist piirded ning selline komplekt klassifitseeritakse alamrubriiki 7308 90 kombineeritud nomenklatuuri koodiga 7308 90 98; kuna sellist kaubakoodi ei ole käibemaksuseaduse § 411 lg 2 punktis 5 nimetatud, siis niisugune toodete komplekt pöördmaksustamisele ei kuulu. Sama põhimõtte järgi klassifitseeritakse ka metallist aiapostist ja puust aialippidest koosnev komplekt. Mõiste „mööblitarvik“ on väga üldine ja ainult selle järgi ei saa kaubakoodi määrata, sest klassifitseerimise seisukohast on tarvik mingi konkreetse kauba osa, mis parandab või täiendab selle põhifunktsiooni.

2. Kui teisele käibemaksukohustuslasele müüakse metalltoode koos paigaldamisega või kaasneb metalltoote võõrandamisega ehitusteenus (näiteks piirdeaia ehitamine), siis üldreeglina maksustatakse kogu selline tehing tavaliste käibemaksureeglite järgi. Kui soovitakse pöördmaksustatava metalltoote võõrandamist ning selle paigaldamist või metalltoote võõrandamisega seotud ehitusteenust maksustada kahe eraldi käibena, aktsepteerib Maksu- ja Tolliamet ka sellist lähenemist.

3. Kui ostja on saanud metalltoote müüjalt ekslikult tavalise arve ilma viiteta pöördmaksustamisele ning hiljem selgub, et tehing oleks tegelikult pidanud kuuluma siseriiklikule pöördmaksustamisele, kuid müüja on metalltoote hinnalt arvutatud käibemaksu ise käibedeklaratsioonis deklareerinud ja tasunud, siis ei ole ostja kohustatud tehingut pöördmaksustama ja saab arvel näidatud käibemaksusumma tavalises korras sisendkäibemaksuna maha arvata, kui ostis metalltoote oma maksustatava käibe tarbeks. Niisugusel juhul soovitame ostjal siiski müüjat sellest informeerida, et müüja edaspidi väljastaks pöördmaksustatava metalltoote kohta korrektse arve.

4. Kui ehitustarvete kaupluses soovitakse osta metalltoode käibemaksukohustuslase nimele ja ostu eest tasutakse iseteeninduskassas, siis kui iseteeninduskassas ei ole võimalik ostjale väljastada arvet käibemaksukohustuslase nimele koos viitega pöördmaksustamisele, peab ostja sellise arve saamiseks pöörduma kaupluse töötaja poole. Kui ostja seda ei tee, saab müüja maksustada metalltoote tavaliste käibemaksureeglite järgi ja ostja peab müüjale tasuma kogu metalltoote hinna koos käibemaksuga.

5. Kuna siseriikliku pöördmaksustamise erikorra rakendumisel vabaneb müüja tavapärase siseriikliku tehingu korral tekkivast kohustusest arvele märgitud käibemaks deklareerida ja riigile tasuda, siis on ka nn hoolsuskohustust puudutav kohtupraktika siseriikliku pöördmaksustamise korral kohaldatav müüjale. Sisuliselt see tähendab, et müüja peab kontrollima, kas ostja teatatud käibemaksukohustuslase number on kehtiv ja pöördmaksustamist saab ka tegelikult rakendada ehk ennast ostjana esitlenud isik on tõepoolest tegelik ostja. Kui müüja ei ole hoolas ja oleks hoolsuskohustuse täitmise korral teada saanud ja/või teab, et ennast ostjana presenteerinud isik ei ole tegelik ostja, siis ei ole eeldused pöördmaksustamise rakendamiseks täidetud ja maksustamine leiab aset vastavalt tavakorrale. Eeltoodust tulenevalt — kui eraisikust ostja küsib pöördmaksustamisele kuuluva metalltoote kohta arve käibemaksukohustuslase nimele ja esitab müüjale kõik arve nõuetekohaseks vormistamiseks vajalikud maksukohustuslase andmed ning müüja on veendunud, et ostja on ka tegelikult selle käibemaksukohustuslase esindaja, kelle nimele ta metalltoote arve palub väljastada, siis peab käibemaksukohustuslasel olema võimalik väljastada kõigile käibemaksuseaduse nõuetele vastav arve, millele on muu hulgas märgitud ka ostja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslase number ning lisatud viide „pöördmaksustamine“ (seejuures saab maksukohustuslane ostja käibemaksukohustuslase numbri kehtivust enne arve väljastamist Maksu- ja Tolliameti veebilehe kaudu kontrollida). Vajaduse korral tuleb siseriikliku pöördmaksustamise korrektseks rakendamiseks, sealhulgas ostja esindaja volituste tuvastamiseks teha muudatusi maksukohustuslase sisemises töökorralduses. Kui müüja tegutseb heas usus ning näitab ostja ja ostja esindaja(te) kontrollimisel üles hoolsust, siis ei saa ostjapoolsed käibemaksupettused piirata müüja õigust siseriiklikku pöördmaksustamist rakendada.


Väljavõtted MTA kodulehelt

· Käibemaksukohustuslane saab ise vaadata detailseid selgitusi, millised kaubad millise kaubakoodi alla kuuluvad, veebilehelt „Harmoneeritud Süsteemi (HS) selgitavad märkused". Sellelt lehelt palume lugeda täiendavat infot gruppidesse 72 ja 73 kuuluvate nende metalltoodete kohta, mille kaubakoodid on kirjas käibemaksuseaduse § 411 lõike 2 punktis 5. Metalltooteid puudutavate selgituste vaatamiseks tuleb valida link „Grupid 50–97”, sest kõik siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvad metalltooted kuuluvad gruppidesse 72 ja 73. Kokkupandavad ehitised, mille müüki siseriiklikult ei pöördmaksustata, kuuluvad gruppi 94.

· Euroopa Komisjoni poolsed täiendavad selgitused kaupade klassifitseerimise kohta leiab veebilehel „Kombineeritud nomenklatuur" olevalt lingilt „KN selgitavad märkused". Palume lugeda ka nende selgitavate märkuste osas täiendavat infot ainult gruppidesse 72 ja 73 kuuluvate toodete kohta.

· Kui ka nende selgituste põhjal ei ole käibemaksukohustuslane kindel, millise kaubakoodi alla tema poolt võõrandatav metalltoode kuulub, siis täiendavat infot konkreetse toote klassifitseerimise ja sellele kaubakoodi määramise kohta annavad Maksu- ja Tolliameti kontaktisikud.

Eve Kuller

676 2606

eve.kuller@emta.ee

Irina Paju

676 2652

irina.paju@emta.ee

Reinis Randla

676 4167

reinis.randla@emta.ee

Tauri Pung

676 3286

tauri.pung@emta.ee

Regina Laur

676 3824

regina.laur@emta.ee

· Muude metalltoodetele siseriikliku pöördmaksustamise rakendamisega seotud küsimustega, mis ei puuduta konkreetsele tootele kaubakoodi määramist (nt arvete vormistamine), palume mitte pöörduda toodete klassifitseerimise ja nendele kaubakoodi määramisega tegelevate kontaktisikute poole, vaid saata küsimus e-kirjana aadressil kaibemaks@emta.ee.


Siseriikliku pöördmaksustamise olemus


Kuna siseriiklikku pöördmaksustamist saab rakendada ainult kahe Eesti käibemaksukohustuslase vahelisele tehingule, peab müüja veenduma, et talle ostja poolt teatatud käibemaksukohustuslase number on kehtiv ja pöördmaksustamist saab ka tegelikult rakendada. Eesti ettevõtja käibemaksukohustuslase numbri kehtivust saab kontrollida päringust „
Eesti käibemaksukohustuslase registreerimise (KMKR) numbri kontroll".

Käibemaksuseaduse § 411 lõikes 5 on praegu sätestatud, et siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluva tehingu kohta tuleb väljastada eraldi arve, millele tuleb lisada viide „pöördmaksustamine“. Rahandusministeeriumis on kavandamisel selle sätte muudatus, millega võimaldatakse nii siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade kui ka tavareeglite järgi maksustatavate kaupade ja teenuste müümisel ühe tehinguga kajastada need tehingud ühel arvel. Tingimuseks seatakse, et kõigi arvel kajastatud tehingute käibe tekkimise ajaks on kas kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päev või täieliku ettemaksu laekumise päev, mitte vastava kauba või teenuse eest osalise ettemaksu laekumise päev.

Kui kauba müüja/teenuse osutaja väljastab arve eeltoodut arvestades, siis maksuhaldur aktsepteerib ka enne vastava seadusemuudatuse jõustumist sellise arve väljastamist, millel kajastatakse nii siseriiklikult pöördmaksustatavaid kui ka tavareeglite järgi maksustatavaid tehinguid. Arve väljastaja peab olema veendunud, et mõlemad osapooled saavad arvelt selge ülevaate pöördmaksustatavatest kaupadest, mille puhul läheb käibemaksu deklareerimise ja maksmise kohustus üle käibemaksukohustuslasena registreeritud kauba ostjale.

Siseriiklikult pöördmaksustatavaid tehinguid kajastav arve peab vastama kõigile käibemaksuseaduse § 37 sätestatud nõuetele — muu hulgas peavad arvele olema märgitud müüja poolt tasumisele kuuluva käibemaksu ja ostja poolt pöördmaksustamise põhimõttel tasumisele kuuluva käibemaksu summad ning ostja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kuna pöördmaksustamise korral on ostjal kauba hinnalt käibemaksu maksmise kohustus (müüjale tasub ostja seetõttu ainult kauba käibemaksuta hinna).

Kui metalltoote võõrandamisele rakendub siseriiklik pöördmaks ning metalltoode valmistatakse ette vastavalt käibemaksukohustuslasena registreeritud ostja soovidele (näiteks lõigatakse mitmeks osaks, värvitakse, pakitakse vms) või näiteks transporditakse ostja valitud kohta ja see on enne tehingu toimumist müüja ja ostja vahel kokku lepitud — siis üldreeglina käsitatakse seda ühe lahutamatu tehinguna, mille jagamine mitmeks eraldi käibeks (kauba müügiks ja teenus(t)e osutamiseks) ei ole maksustamise seisukohast õigustatud. Kui müüja ja ostja selliselt kokku lepivad, võib müüja käsitada kogu sellist tehingut kauba võõrandamisena ning esitada selle kohta ainult ühe arve koos viitega pöördmaksustamisele. Ka Euroopa Kohus on oma lahendites toonitanud, et kui mitu toimingut on omavahel nii tihedalt seotud, et nad tegelikult moodustavad üheainsa lahutamatu majandustehingu, mille osadeks jagamine oleks kunstlik — siis tuleb seda vaadatagi ühe tehinguna.

Maksustatava väärtuse määramisel saab seejuures võtta aluseks käibemaksuseaduse § 12 lõike 1, mille kohaselt moodustavad kauba maksustatava väärtuse selle müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja kauba ostjalt või kolmandalt isikult kauba eest on saanud või saab. Näiteks kui soovitakse osta pöördmaksustamisele kuuluvat metalltoodet kindlas suuruses, mistõttu müüja peab teostama metalltoote mitmeks osaks lõikamise — siis saab lõikuse maksumuse lugeda kauba maksustatavas väärtuses sisalduvaks summaks, mille kauba ostja peab müüjale maksma selleks, et tal oleks võimalik osta just nimelt sellist kaupa (täpselt sellise suurusega metalltoodet). Samuti, kui ostja soovib osta metalltoote värvituna ja pakituna ning tellib müüjalt ka toote kohaletoimetamise ja see on enne tehingu toimumist kokku lepitud, siis on ka värvimise, pakkimise ja transpordi maksumused selle kauba maksustatavas väärtuses sisalduvateks summadeks, mis tuleb ostjal müüjale kauba eest maksta.

Arve väljastamisel sellise metalltoote ostjale võib kajastada kogu pöördmaksustamisele kuuluva tehingu (kauba müük koos sellega otseselt seotud teenustega) maksustatava väärtuse ühe reana.

Kui soovitakse siiski eraldi näidata metalltoote enda maksumuse ja kõigi selle metalltoote võõrandamisega otseselt seotud teenuste maksumused, siis kajastataksegi kauba ja iga üksiku sellega seotud teenuse maksumused arvel eraldi ridadel lisaks tuleb eraldi kajastada ka kogu pöördmaksustamisele kuuluv summa.

Kui ostja tellib müüjalt pöördmaksustamisele kuuluva metalltoote ja lisaks sellele eraldi ka selle metalltootega seotud teenuseid, mida ei saa pidada metalltoote võõrandamisega lahutamatult seotud teenusteks — siis tulebki teenused maksustada eraldi tavaliste käibemaksuga maksustamise reeglite kohaselt.

Kui siseriikliku pöördmaksustamise objektide hulka kuuluvat metalltoodet ostab käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtja, tuleb müüjalt alati küsida nõuetekohane arve käibemaksukohustuslase nimele koos viitega pöördmaksustamisele. Kui müüja väljastab arve eraisiku või muu mittemaksukohustuslase nimele või näiteks jaekaupluses väljastatakse müügidokument, millel üldse puudub ostja nimi ja käibemaksukohustuslase number, kehtivad metalltoote maksustamisel tavalised reeglid: käibemaksu arvestab maksmisele kuuluva käibemaksuna müüja, deklareerides kauba maksustatava väärtuse käibedeklaratsiooni lahtris 1 ja sellelt arvutatud käibemaksu lahtris 4.

Siseriikliku pöördmaksustamise deklareerimine käibedeklaratsioonil (KMD)


Müüja deklareerib kauba maksustatava väärtuse ainult KMD lahtris 9 ja ei täida KMD lahtrit 1. Ostja deklareerib kauba maksustatava väärtuse KMD lahtrites 1, 7 ja 7.1 ning sellelt arvutatud käibemaksu lahtris 4. Mahaarvatava sisendkäibemaksu deklareerib ostja KMD lahtris 5 nagu ka muude soetuste korral.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo