Maksumaksja portaal - 2016. aasta maksumaksja vaenlane on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. EML, Peter Kentie, Marina Kaas, Kaarel Tarand - 2017 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > veebruar (nr 2) > 2016. aasta maksumaksja vaenlane on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. EML, Peter Kentie, Marina Kaas, Kaarel Tarand
2016. aasta maksumaksja vaenlane on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. EML, Peter Kentie, Marina Kaas, Kaarel Tarand

EML pressiteade

14.02.2017

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kuulutas 14. veebruaril välja 2016. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad.

Maksumaksja vaenlase tiitli sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 2016. aastast jääb paljudele maksumaksjatele meelde kaks pehmelt öeldes arusaamatut sündmust: otsus mitte nõuda tagasi Ärma talule makstud toetust ja umbes 200 000 eurot maksnud disainiprojekt, mida üldsus tunneb peamiselt märksõnadega „oksendav kilpkonn“ või „nohus lammas“. Need kaks juhtumit on näited sellest, kuidas tehakse rumalaid otsuseid, kui raha antakse lihtsalt niisama jagada. Hoolimata kõigest muust, mida EAS on teinud ja kavatseb teha, on need kaks juhtumit kahjustanud (isegi naeruvääristanud) mitte ainult EAS, vaid kogu Eesti riigi mainet.

Maksumaksja sõbra tiitli asemel anti välja eriauhind, mille sai Tallinna Halduskohtu kohtunik Kadriann Ikkonen. Sellega tunnustame 05.12.2016 otsust, millega algatati põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus maksuintressi määra osas. Kohus leidis, et intressimäär 0,06% päevas on ebamõistlikult kõrge, sest ei arvesta finantsturgudel toimunud arenguid. EML hindab kõrgelt kohtuotsuse põhjalikku analüüsi, kus võeti vaatluse alla maksuintressi olemus ja võrreldi maksuintressi määra muude sarnaste finantsinstrumentide määradega nii Eestis kui mujal maailmas. Kohtuotsus on avaldatud EML kodulehel.


Lasse Lehis maksumaksja vaenlasest EAS-ist: oluliste asjadega ei tegeleta

Pealinn.ee

20.02.2017

„Viimased kaks aastat on maksumaksja vaenlase tiitli pälvija paistnud esile kategoorias, kus mõni ametnik või ametnikkond on meie ühise raha kulutamisel millegi märkimisväärselt rumalaga hakkama saanud," ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Lehis meenutas Tallinna TV saates „Nädal+", et 2015. aastal võitles Eesti Maksumaksjate Liit küllaltki agaralt Riigikogu liikmete autoliisingutega ja märkis maksumaksja vaenlase tiitliga ära neist kaks kõige „tublimat“.

2016. aasta märksõna on aga paljude jaoks Ärma talu, selle ümber toimuv ning sellega seotud ettevõte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). „Omal ajal, üle kümne aasta tagasi andis EAS 190 000 eurot Ärma talule turismitalu arendamiseks. Hiljem, kui selgus, et presidendihärra ei saa oma kodus turismiga tegeleda, otsustati väga segastel asjaoludel, et piisab toetuse summast vaid 10% tagasi küsimisest. Teame, et tavaliselt mõne muu sarnase turismiobjekti puhul oleks ilma pikema jututa tagasi küsitud 100% toetusest. See otsus häirib inimesi. Samuti on avalikkusele suhteliselt segane, kuidas EAS otsuse vastu võttis. Õhku on visatud küsimus — kes on valetanud? Seda kuni presidendihärrani välja."

Kogu kõnealune jant on Lehise märkel mõjunud väga halvasti nii EAS kui Eesti riigi mainele. „Loodan, et andsime oma tiitliga väikese panuse ka sellele, et arutada, kas presidendile on vaja residents ehitada või mitte. Senine praktika on kahjuks lõppenud sellega, et iga ametist lahkunud president on soetanud endale maksumaksja raha eest kinnisvara. Kui see trend jätkub, peaksime otsustama, et lihtsam on ehitada presidendile residents tema ametiajaks, mitte igaühele eraldi."

Nii Eesti Maksumaksjate Liitu kui maksumaksjaid hämmastas ka Eesti brändi konkurss. „200 000 euro eest joonistati kokku mingisugune arusaamatu rändrahn, mis meenutas mõnele kilpkonna, mõnele lammast. See on jällegi näide sellest, et kui on tõepoolest tähtsad asjad tehtud, võime joonistusvõistlusi korraldada. Kui aga pannakse kinni näiteks Shanghais kaubandusesindus, millest on Eesti majandusele palju rohkem kasu kui värvilistest piltidest, näitab see, et oluliste asjadega ei suudeta või taheta tegeleda ja oma päevade sisustamiseks mõeldakse välja mingisuguseid asendustegevusi."

Maksumaksja vaenlase tiitli andmisega on Lehise kinnitusel alati lihtsam kui maksumaksja sõbra leidmisega. „Maksumaksja vaenlase tiitli kandidaate on igal aastal meile kuhjaga pakutud. Nende hulgast valiku tegemisel lähtume sellest, milline probleem on aasta jooksul kõige aktuaalsem olnud ja tavalise maksumaksja südant õiglustunde osas kriipinud."

2016. aasta maksumaksja sõbra tiitlit välja ei antud, ent eriauhind läks Tallinna Halduskohtu kohtunikule Kadriann Ikkonenile. „Eriauhind on konkreetse kohtuotsuse eest, mis tuli eelmise aasta detsembris. Selle otsusega leiti, et maksuintress, mida riik võtab maksuvõlaga viivitamise eest 0,06% päevas, on liiga suur ja põhiseadusega vastuolus. Üldiselt ei ole meil kombeks kohtuotsuseid avalikult kiita või laita, aga tahtsime kohtuniku tööd tunnustada. Selle kohtuotsuse tegemiseks oli kohtunik läbi töötanud väga palju materjale selle kohta, millised mõjutusvahendid on sarnastel juhtumitel kasutuses teistes riikides ja mis toimub finantsturgudel. Kui palju makstakse pankadele viiviseid või muudes olukordades, kus võlga õigel ajal ei tasuta. Kohtunik jõudis järeldusele, et Eesti riigis on olnud viiviseprotsent väga pikka aega ühe koha peal paigas, samal ajal kui mujal maailmas on intressimäärad olulisel määral kukkunud. Seega on meie seadusandja jäänud natukene lohakaks. Ta pidanuks ka ajaga kaasas käima ja intressimäära vähendama. Kohtuotsus on 18-leheküljeline, seal on igasuguseid värvilisi graafikuid ja see on rohkem nagu kooliõpiku moodi."

Lehis lisas, et kui keegi tahab teada, millised on maksuviivised mõnes Euroopa riigis, võib seda kohtuotsust lugeda. „See erineb tavalisest kohtuotsusest ikka väga palju. Selliseid šedöövreid me väga tihti ei kohta, seepärast sai konkreetne kohtunik ka esile toodud."


undefined

undefinedundefinedundefined

Kutse õhtusöögile ehk Just estonishing brändist

Peter Kentie

Brändiehitaja

Me elame huvitaval ajal. Globaliseerunud maailmas, planeedil, kus puuduvad digitaalsed piirid. Kus elab 7 miljardit inimest. Kuid meil kõigil on oma unikaalne identiteet. Inimestena tunneme end kodus olevat mõnes kindlas kohas — linnas, regioonis, rahvuse seas — koos kogu selle koha-DNA-ga. Inimesed reisivad, neid mõjutab mujal kogetu ja nähtu. Mõnikord ka see, mida nad tunnevad. Seda võib nimetada armastuseks või kiindumuseks, isegi hingesugulase leidmiseks. Elus ei juhtu seda väga tihti, ja kui juhtub, siis tasub anda sellele tõeline võimalus ja minna süvitsi.

Oma olemuselt on selline ka minu lugu Eestiga. Mind puudutas sügavalt Eesti tundmaõppimine ning otsustasin investeerida oma aega ja annet Eesti kuvandi ja nähtavuse kasuks. Täpsemalt — jutustada lugu sellest väikesest, kuid olulisest ja inspireerivast riigist. Eesti uhkeks e-residendiks olemine pakub mulle teatud moel võimaluse ka midagi väärtuslikku vastu anda.

Ma elan Eindhovenis, Hollandis. Leian, et minu linna ja teie riigi vahel on sarnasusi: mõlemad on väikesed kogukonnad, millel on küllaltki suur mõju globaalsele ühiskonnale. Mõlemad on üle elanud raskeid aegu, neist taastunud ning vaatavad nüüd tulevikku, panevad proovile konventsionaalset mõtlemist. Jah, ka meie Eindhovenis oleme olnud liiga tagasihoidlikud, liiga kaua. Kuigi meil on maailmaklassi lugu jutustada.

Eindhoven on globaalne kõrgtehnoloogia ja -disaini keskus. Et seda positsiooni pikaajalises perspektiivis mitte kaotada, peame ligi meelitama andekaid noori inimesi. Seetõttu algatasime oma linnas projekti rääkimaks maailmale, et oleme tegelikult ühiskonnale olulised ja loome tõelist väärtust, selleks et tõsta teadlikkust meie saavutustest ja ligi meelitada teadmustöötajaid, tekitada ettevõtteid ja otseinvesteeringuid. Nüüd on Eindhoven rahvusvaheliselt tuntud nutikas innovaatiline linn ja ühiskond.

Eestil on väga vaja strateegiliselt brändida ja tutvustada maailmale oma suurepäraseid saavutusi. Just nagu seda tegi Eindhoven. Poliitikakujundajatel üle kogu maailma on Eestilt palju õppida ning see toetab programme nagu e-residentsus, seega ka Eesti majandust ja tulevikku. Riik peab jutustama ja tutvustama oma lugusid, tulemusi ja võimekust. Ta peab tegema end tuntuks.

Näen, et Eesti jätab kasutamata ilmsed võimalused ja ennekõike ei ole keskendunud. Kõrvaltvaatajana on lihtne kommenteerida, ma tean. Seega otsustasin ka ise panustada ning kasutada oma kogemust brändiehitaja ja turundajana, et luua brändi- ja turunduskontseptsioon, mis põhineb lihtsal, kuid meeldejääval ideel. Kasutasin Eesti maatähist EST, ning avaldasin kogu kontseptsiooni selleks pühendatud veebilehel justestonishing.com kõigile vabalt kasutamiseks.

Tegemist on lihtsa tuumideega, mida saab kasutada igaüks — poeomanikust kuni korporatiivse konglomeraadini. Ennekõike aga saavad brändi kanda kõik eestlased — see paneb neid uhkust tundma ja tõstab nende enesehinnangut.

Kohabrändimine peab olema kõikehõlmav, kogukonda kaasa haarav ja inimesi aktiveeriv, et nad selles protsessis osaleksid. Nemad ongi bränd.

Seega saab rahvusbränd töötada vaid siis, kui kasutajad on selle omaks võtnud; kui seal on midagi, mida armastada ja millest hoolida. Identiteet ei ole ainult disainerite ja reklaamiekspertide inspireerimiseks, vaid vahendi loomise jaoks sise-ja välisturul tegutsevate tavaettevõtjatele kasutamiseks. Omavalitsused ja organisatsioonid, turismitööstus ja haridusasutused — nemad on selle identiteedi „kliendid“.

Eesti Suhtekorraldajate Liidu president Aive Hiiepuu on öeldnud[1] minu töö kohta: Peter Kentie EST-idee oma geniaalsuses ja lihtsuses pani lisaks Eesti turundusprofessionaalidele ka laiema ringi inimesi mõtlema Eesti kuvandi üle, kaasas paljusid ka konkreetsesse tegevusse ehk idee rakendamisse. EST-sõnaosaga katsetamisest ja uute sõnade leidmisest on saanud põnev mäng. Sisuliselt lõi Eesti fänn Peter Kentie oma vabast ajast ja tasuta Eesti brändile vabavara.

Mõistan, et see, mida tegin, on ebatavaline — anda tasuta ära Eesti rahvusbränd, mille väärtus „ametliku“ projektina oleks 250 000–500 000 eurot. Miks ma seda tegin, imestate. Kas maksumaksjate liidule heameele valmistamiseks? See ei olnud minu esmaeesmärk, kuigi pean end liidu ja maksumaksjate sõbraks. Ma tegin seda puhtast armastusest.

Kahjuks on minu töö aga lõpule jõudmas. Ma ei saa muud rohkem teha kui anda nõu ja tuge — EST projekt elab oma elu. Ja nagu me, hollandlased, ütleme: „Ma ei saa ennast ise õhtusöögilauda kutsuda.“



[1] Eesti Suhtekorraldajate Liit andis Peter Kentie´le Aasta Suhtekorraldaja 2016 auhinna Eestile EST-brändikontseptsiooni pakkumise eest. — Toim. märkus.



undefined

undefinedundefinedundefined

Nii kole bränd!

Marina Kaas, ettevõtja

Ettevõtja Marina Kaas ei suuda oma silmi uskuda: Eestile valiti nii kole brändilahendus ja selle eest on ka raha makstud.

Ja seda veel olukorras, kus Peter Kentie, Eesti tõeline sõber Hollandist, pakkus nii vaimukat EST-kombinatsiooni-põhist brändilahendust täiesti tasuta.

Mis toimub? Kas korruptsioon või lihtlabane maitselagedus? Selleks, et keegi saaks aru sellest märgist, peab sinna juurde alati rääkima pika jutu nendest rändrahnudest ja seenekübaratest! Aga kas tõesti need asjad on Eesti tõelised sümbolid, mille järgi tahame maailmas tuntud olla? Samad elemendid iseloomustaksid ka näiteks Tšukotkat või Lapimaad.

Kottidele prinditud embleem on nii värvivaliku kui ka kujunduse poolest inetuse tipp ja Eestiga seost ei leia sealt ükski EAS disaini meeskonda mitte kuuluv inimene.

Sellist märki ei paneks ma kindlasti oma veebilehele või tootele ja sellist kotti ka kellelegi ei kingiks. Meie riigi uue turundusportaali Estonia.ee avalehel vaatab aga vastu varatalvine hall ning jääs satelliidifoto, mille järgi sarnaneb Eesti maastik asustamata ja metsata Gröönimaa või kaugpõhja aladega. See lausa peletab inimesi Eestist eemale!

Järsku ongi siin sees mõne ebasõbraliku riigi kuri käsi, et jätta meist võimalikult külma, uduse, halli, keset sood asuva koha muljet? Kui valeuhkus takistab otsustajatel võtta vastu suuremeelse EST-kontseptsiooni kingituse, siis pangu tagasi vana Welcome to Estonia – ka see on uuest lahendusest palju parem ja turunduseks sobivam. Uus bränd on ere näide muudatusest muudatuse pärast ning raha raiskamisest. Kes võtab seekord vastutuse?

Arvamuslugu ilmus 13.01.2017 Äripäevas.


undefined

Koda kodutule

Kaarel Tarand, kolumnist

Üldrahvalik mure Eesti Vabariigi presidendi eluaseme pärast vohab mõõtmetes, nagu oleks poliitiline klass otsustanud järgmisel korral presidendiametisse nimetada inimese, kes seni kodutuna lageda taeva all on oma elupäevi mööda saatnud.

Või siis äärmisel juhul „elab korteris”, millele mõni halvustavalt osutab Eiki Nestorit näiteks tuues. Meenutagem, et korterites elab valdav osa Eesti elanikest ja tunneb end seejuures kaunis hästi. Omandireformi tagajärjel on Eesti elanike enamus ka oma eluaseme omanik, mis tähendab, et nad võivad oma varaga vabalt kaubelda, seda turul osta, müüa ja vahetada.

Kohati jääb mulje, et presidendi kui institutsiooni ja inimese puhul see kõik unustatakse – sest keegi teine teab paremini, mis riigipeale sobib ja mis mitte.

Tavaline ametikoht

Tallinnas vabaõhumuuseumi taga paiknevate kaitsealuste varemete, mida peenutsevalt Liberty mõisaks nimetatakse, jõuga presidendile pähemäärimise juures on lihtsad põhiküsimused, millele veel lihtsamad vastused, sootuks varjule jäänud. Alustagem riigipea institutsiooni olemusest ja ülesannetest. Residentsi eestkõnelejad väidavad, et presidendi töö- ja eraelu on sedavõrd põimunud, üks osa teisest lahutamatu, ja seetõttu peab president tegema kõike võimalikult ühes ja samas ruumis. Põhiseaduses ning presidendi töökorra seaduses ei ole ühtki punkti, mis vihjaks vajadusele täita mõnd ametiülesannet kodukontoris.

Kuigi presidendile ei ole määratud kellast kellani tööaega, on rahu tingimustes normaalne eeldada, et ta töötab laias laastus sama palju nagu iga muugi inimene ja et tal on töö kõrval olemas eraelu ning vaba aeg, mil pühenduda perele, harrastustele jne. President ei ole ega saagi olla kinnistatud mingite riiklike ruumide külge. Peab ikka olema piiritu fantaasia, mis ühele tähtajalisele ametikohale suudab omistada mingit siniverelist sünnist surmani kehtivat paratamatust.

Põhiseaduse järgi valitakse president Eesti kodanike hulgast. Peale vanuse ei anna seadus ette ühtki piiravat tunnust, järelikult on rahvahääletusel kinnitatud arusaam, et amet on põhimõtteliselt jõukohane küllalt paljudele inimestele.

See on tavalise inimese tavaline ametikoht. President ei saa pakkuda kodanikkonnale mingit üleloomulikke võimeid eeldavat teenust, mille eest vastutasuks peaks rakendama erilist ettehooldust. Ja seda isegi vastu ametikandja enda tahtmist.

Kuidas tavaline inimene lahendab oma töö- ja eluasemega seotud probleemid, kui need ette tulevad? Lihtsalt. Ameti valik on vaba ja kui töökoht juhtub olema teises linnas, siis võib sinna iga päev kohale sõita või siis vahetada elukohta. Nii teevad tuhanded ja tuhanded igal aastal. Eestis on toimiv eluasemeturg ning igaühel on võimalik endale meelepärane eluase Tallinnas kas osta või üürida. Eesti on piisavalt turvaline maa selleks, et ka presidendi elukoha puhul pole ükski asum ega tänav julgeoleku kaalutlustel välistatud. Iga maja ja korter on turvatav. Presidendi sissetulek võimaldab tal vajadusel ka pangalaenu saada.

Miks mitte Põltsamaale?

Asjaolust, et eelmisele presidendile Kadrioru kantseleihoones asuvad eluruumid lihtsalt ei meeldinud ja ta ei võtnud vaevaks oma elukoha küsimust arukal viisil lahendada, ei teki riigivõimu mis tahes osale õigust presidendi elukohavalikusse sekkuda, seda ette kirjutada. Ja ometi nii kangesti püütakse ja argumentide toel, mis on pehmelt öeldes naljanumbrid. Eriti jutud sellest, et president peaks justkui korraldama mingeid erilisi vastuvõtte kõrgetele väliskülalistele.

Mis kodused orgiad need küll võiksid olla, kust president või tema külalised enam omal jalal lahkuda ei jaksa? Mis on viga me kõrgelt pärjatud hotellidel kõigi presidendisviitidega, et nüüd äkki enam ei kõlba külalisi sinna ööbima saata? (Minister Tsahknat tsiteerides: „Praegu need külalised sõna otseses mõttes jõlguvad erinevate hotellide vahet ning sellist läbirääkimiste ja igapäevast suhtlemiskohta meil ei ole.”)

Presidendi sunderikohtlemise seab veel suurema küsimärgi alla fakt, et Eesti eesistumist Euroopa Liidus viiakse häirimatult läbi rendipindadel, mis esindavad suurepäraselt moodsa Eesti eluhoiakuid ja ruumikultuuri. Hiljuti nimetas mulle üks suursaadik, kelle kodumaal 500 aasta vanuseid hooneid poisiealisteks peetakse, Tallinna suurima võluna seda, et siin on nii palju esteetiliselt nauditavaid ülimoodsaid interjööre, mis vastavad kõige kõrgematele nõudmistele ja võimaldavad korraldada rahvusvahelise tippklassi mis tahes sündmusi.

Tõesti, aasta pole 1992, mil kõik oli räämas ja räbalates. Miks me oma saavutusi ei väärtusta, vaid sunnime presidenti asuma mingisse halvasti ligipääsetavasse puumajakesse linna taga metsas? Kui juba, siis äkki koliks riigireformi käigus presidendi üldse Põltsamaale, kus on kuningat ja õukonda peetud juba sajandite eest?

Eesti Vabariigi president (nagu ka riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu esimees, riigikogu esimees, peaminister ja teised põhiseaduslikud ametikandjad) on kõige usutavam ja kasulikum Eesti kodanikele siis, kui ta saab rahulikult keskenduda oma ametiülesannete täitmisele ja teda ei sunnita arututest tõusiklikest motiividest lähtuvalt etendama rollimänge ega lahendama olematuid eluasemeprobleeme. Sotsiaalhoolekanne on loodud kodutute, mitte riigijuhtide jaoks.

Arvamuslugu ilmus 17.02.2017 Õpetajate Lehes.

undefinedundefinedundefined

Arvamuslugu ilmus 17.02.2017 Õpetajate Lehes.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2017 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo