Maksumaksja portaal - Kellel tõuseb kogu aeg? EML - 2016 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2016 > veebruar (nr 2) > Kellel tõuseb kogu aeg? EML
Kellel tõuseb kogu aeg? EML



Loomulikult aktsiisidel. Tõusevad maksumäärad. Igal aastal. 2016. aastal tõusevad või juba tõusid peaaegu kõikide aktsiisikaupade maksumäärad. Kokku kavandatakse eri liiki aktsiiside laekumist 2016. aasta riigieelarves 958,6 miljonit eurot, mida on umbes 80 miljonit rohkem kui mullu. Kuna aktsiis suurendab käibemaksuga maksustatavat väärtust, siis tinglikult võime siia lisada ka 16 miljonit täiendavat eurot.

Kui palju siis täpsemalt miski asi kallimaks läheb? (Arvutused pärinevad Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.)

· Maagaasi aktsiisi tõusu tõttu (01.01.2016) kallineb 1000 m3 maagaasi hind koos käibemaksuga 6,8 eurot.

· Bensiini aktsiisi tõusu tõttu (01.02.2016) kallines bensiini liiter koos käibemaksuga 5 senti ja diislikütuse liiter 6,6 senti. Samamoodi kallineb majapidamistes kasutatav kerge kütteõli (mida enam erimärgistatult, st madalama aktsiisiga maksustatult, kasutada ei tohi).

· Alkoholiaktsiisi tõusu tulemusena (01.02.2016) läheb 0,5-liitrine õllepudel umbes 3,6 senti ja viinapudel 67 senti kallimaks. Loomulikult pole välistatud, et tootjad lisavad sellele ka omahinna kallinemisest (nt palgatõus) tingitud hinnatõusu.

· Tubakaaktsiis tõuseb 01.06.2016 ning selle tulemusena peaks ühe sigaretipaki keskmine hind tõusma 3,26 euroni.

Samuti kallinevad aktsiisitõusu tulemusena põllumajanduses ja kalapüügil kasutatav erimärgistatud diislikütuse aktsiis, samuti raske kütteõli, kivisüsi jt ahjukütused.

Kuid, nagu ütleb reklaamisalm — see pole veel kõik. Täpsemalt on see alles algus, sest Riigikogu kuulsas kobarseaduses on aktsiisimäärad paika pandud otsapidi kuni 2020. aastani. Loomulikult ei garanteeri keegi, et neid määrasid mingi aja pärast jälle ringi ei tehta, aga esitame siis praegu teada oleva info.

Palun väga: alkoholiaktsiis tõuseb aastatel 2017–2020 igal aastal veel 10% võrreldes eelmise aasta määradega (välja arvatud vein, mille aktsiis tõuseb 2019. aastal 20%). Tubakaaktsiis tõuseb 2017.–2018. aastal 8% ning 2019.–2020. aastal 6%. Bensiini, diislikütuse ja erimärgistatud kütuse aktsiis tõuseb 2017.–2018. aastal 10%. Maagaasi aktsiis tõuseb 2017. aastal 20%.

Kuna protsenti keegi ei söö ega põleta, siis toome aktsiisitõusud tabeli kujul tarbijale arusaadavates ühikutes.

Bensiini ja diislikütuse aktsiis 1 liitri kohta

Bensiin Diislikütus

2010–2016 0,423 € 0,393 €

01.02.2016 0,465 € 0,448 €

01.01.2017 0,512 € 0,493 €

01.01.2018 0,563 € 0,542 €

Alkoholiaktsiis ühe pudeli (0,5) kohta

Õlu (5%) Viin (40%)

01.02.2016 0,21 € 4,34 €

01.01.2017 0,23 € 4,78 €

01.01.2018 0,25 € 5,26 €

01.01.2019 0,28 € 5,78 €

01.01.2020 0,30 € 6,36 €

Tubakaaktsiis ühe sigaretipaki (20 tk) kohta

01.06.2016 1,94 €

01.01.2017 2,10 €

01.01.2018 2,27 €

01.01.2019 2,49 €

01.01.2020 2,74 €

Kaua võib?

Mõnes mõttes on pidev aktsiisitõus paratamatu, sest erinevalt tulu- või käibemaksust ei ole aktsiisimäärad seotud toote hinnaga ja hinnatõusu korral aktsiisi osakaal toote lõpphinnast väheneks. See aga tooks kaasa toote parema kättesaadavuse või võimaldaks tootjatel, müüjatel, vahendajatel jne teenida ülemääraseid kasumeid. Samas, igal asjal on piir. Me peame paratamatult arvestama meie naaberriikide hinnataset ja muid asjaolusid.

Näiteks on üldteada fakt, et ligi 40% Eesti jaekaubanduses müüdavast kangest alkoholist viiakse Eestist välja. Statistika kohaselt vähenes müüdud alkoholi kogus 2015. aastal tervelt 10%. See tähendab, et Eesti alkohol ei ole soomlaste (muu hulgas Soomes elavate eestlaste) jaoks nii ahvatlevalt odav. Kui sama trend jätkub, siis võib 2016. aasta aktsiisilaekumine jääda eelarves planeeritust oluliselt väiksemaks. Kuid Soome ostureisijate voogude kokkukuivamine tähendab samuti tagasilööki laevandusele, hotellidele, muule kaubandusele ja teenindusele, mis kõik ju maksavad ka makse.

Oma osa lisab siia ka varude soetamine (erinevalt sigarettidest ei ole alkoholi puhul piirtähtaega, mille jooksul peavad vana aktsiisimääraga maksustatud tooted müüdud olema, kõik sõltub vaba raha hulgast ja laopinna mahutavusest). Kolmanda ja täiesti uue tegijana võib lisada „lõunarinde“ avamise, sest kui varem käisid Lätis odavama alkoholi järel piirialade elanikud ja nende teenindamisega sai hakkama Läti kohalik kaubandusvõrk, siis nüüd on piiri vahetusse lähedusse tekkinud ka spetsiaalsed viinapoed „eestlastelt eestlastele“.

Sigarettide osas peitub kõige suurem oht salakaubanduse võrgustikus, kes turustab Eestis Venemaalt ja Valgevenest pärit tooteid. Sageli ei tule see kaup isegi otse üle Venemaa piiri Eestisse, vaid Läti või Leedu kaudu, mis teeb salakauba avastamise veelgi raskemaks.

Kütuseaktsiisi osas on tavatarbijal kokkuhoiu võimalused üsna piiratud, sest üle piiri lubatakse maksuvabalt tuua vaid nii palju kütust, kui auto paaki mahub. „Väärika panuse“ saavad anda rahvusvahelised veoettevõtjad, kelle autod on pidevalt liikumises ja kes saavad oma tankimised Eestis nii kokku tõmmata kui vähegi annab.

Lõpetuseks väike spikker: kui suure osa toode hinnast moodustavad riigimaksud? Aktsiisi osa on näiteks viina hinnast umbes 50%, õlle hinnast 17%, veini hinnast 10%, sigarettide hinnast 2/3 ja mootorikütuste hinnast umbes 45%. Nendele kõigile lisandub käibemaksuna 1/6 lõpphinnast ning sõltuvalt tootest veel parasjagu ka muid makse, mis sisalduvad omahinnas (tööjõumaksud, aktsiis küttekuludelt, dividendide tulumaks). Nii et odavamate sigarettide ja viinade hinnast võib otseselt ja kaudselt Eesti riigi kaukasse kukkuda isegi 90%. On, mida võita, ja on, mida kaotada.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo