Maksumaksja portaal - Kui seda Lätit ees ei oleks… EML - 2017 > Jaanuar (nr 1) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2017 > Jaanuar (nr 1) > Kui seda Lätit ees ei oleks… EML
Kui seda Lätit ees ei oleks… EML


Kui värske ühendriikide president Donald Trump lubas ehitada Mehhiko piirile tara, siis meie tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tahab kinni panna Eesti ja Läti vahelise piiri, et ebapatriootiliselt meelestatud napsusõbrad ei pääseks odavate jookide manu. Samal ajal kui kaugemal Euroopas tegeletakse palju tõsisemate teemadega. Näiteks kirjutas Postimees 20. jaanuaril, et Belgia parlament lükkas tagasi ettepaneku keelustada seni parlamendiliikmetele tagatud tasuta alkohol. Vastav õigus anti neile omal ajal selleks, et rahvaesindaja ei töllerdaks istungite ajal lähedal asuvates baarides. Keelustamise ettepaneku käis välja eetikakomitee, kelle esimees kurtis, et osa parlamendiliikmeid muutub juues väga ebameeldivateks. Pärast arutelusid parlamendiparteide juhtidega leidis parlamendi esimees, et alkohol jääb siiski tasuta kättesaadavaks, sest probleemi tegelikkuses ei eksisteeri. Äkki tasuks seda kommet ka Eestis juurutada? Kui hoida parlamendiliikmeid Toompeal luku taga pidevas joobes, siis äkki lõpetavad nad ära maksumaksja raha eest autode liisimise?


Väljavõtted Riigikogu 09.01.2017 täiskogu istungi stenogrammist

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma olen pehmelt öeldes natuke kuri selle aktsiisipoliitika peale, millega te olete piirikaubanduses suure probleemi tekitanud. Hinnavahe Eesti ja Läti vahel on nii suur! Te rääkisite siin innustunult igasugustest uuringutest. Ma soovitaksin sõita Valka ja uurida, mis piiril praegu toimub, millised on alkoholi hinnad Eestis ja Lätis ning mis saab Eesti poolel maapoodidest, mis selle hinnavahe tagajärjel kiratsevad. Reklaami osas püstitaksin ühe küsimuse veel. Nimelt, Valka pole võimalik sisse sõita nii, et sind ei juhatata SuperAlko ja Alko1000 poe juurde. Kas reklaamipiirang võiks kehtida ka alkoholipoodide puhul?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Suur tänu! Ma vastan teile ja siis kasutan ikkagi võimalust, et vastata ka arupärimise ülejäänud küsimustele, milleni ma ei jõudnud. Aga teil oli asjakohane küsimus, mis puudutab ka Euroopa Liidu ühtset alkoholipoliitikat. Tuleb tunnistada, et alkoholipoliitikas on Euroopa Liit olnud väga nõrk, näiteks tubakapoliitikat ajades on märksa tugevam oldud. Lõpuks suudeti jõuda tubakadirektiivini, millega ühtlustati väga ranged nõuded kogu Euroopas. Kehtestatud on ühtsed pakendinõuded ning päris kõrged ühtsed aktsiiside miinimummäärad kogu Euroopa Liidus. Tänu sellele on tubakatoodete puhul piirikaubandust oluliselt vähem kui alkoholi puhul, ehkki mõnes riigis on tubakaaktsiis võrreldes teiste riikide omaga veel kaunis madal.

Alkoholipoliitikat ajades ei ole Euroopa Liit siiani paraku ühtse löögirusikana suutnud toimida. Ta ei ole suutnud kehtestada ühtseid aktsiise. Euroopa Liidus on küll alkoholiaktsiisidel miinimummäärad olemas, aga veiniaktsiisi miinimummäär on null, õlleaktsiisi miinimummäär on mikroskoopiline ja tegelikult on aktsiisid eri riikides erakordselt erineva suurusega. Sellest tulenevalt on ka alkoholi hind eri riikides väga erinev. Loomulikult me teame asjade seisu Põhjamaades ja ka Suurbritannias, kus on üsna kallis alkohol, aga kui me vaatame veini hinda nn veinimaades, siis näeme, et see on ebanormaalselt madal. Seda just rahva tervise vaatevinklist. Ja näiteks Saksamaal, kus alkoholist põhjustatud kahju on päris suur, nagu ka tubakakahju, on õlle hind üks Euroopa madalaimaid.

Eks alati on võimalik kõike põhjendada kultuurilise eripäraga. Eestiski püütakse rääkida, et viin on rahvusjook. Samas on selge, et alkohol on üks suurimaid terviseriski faktoreid kogu Euroopa Liidus, aga Euroopa Liidus ikkagi ühtset alkoholistrateegiat ei ole. See ei puuduta mitte ainult aktsiiside ühtlustamist, vaid ka näiteks piiriülest reklaami. Kui me räägime näiteks reklaamipiirangutest digikeskkonnas, mida näiteks Soome on rakendanud sotsiaalmeedia puhul, siis see on neil õnnestunud väga vaevaliselt teenuse osutajatega kokku leppides. Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv annab üsna väikesed võimalused piiriülest reklaami reguleerida.

Mina olen neid teemasid Euroopa Liidu tasandil üles võtnud korduvalt ja palunud tervisevolinik Andriukaitiselt üleeuroopalist alkoholistrateegiat. Seda ei ole komisjon välja pakkunud. Kindlasti võtame selle teema üles ka Eesti eesistumise ajal. Korraldame siin ka alkoholiteemalise konverentsi ja kindlasti on vähemalt kaks teemat kõne all.

Nüüd kohe ma jõuan ka arupärimisele vastamiseni. Aga üks teema, mille me koos rahandusministriga käsile võtame, on üle piiri veetavate koguste vähendamine. Toon näiteks selle nn isiklikuks tarbeks 110 liitrit õlut. No vabandage väga, mis isiklik otstarve see selline on, iga päev 110 liitrit! Teine teema on loomulikult reklaamipiirangute teema. Üleeuroopaliselt paraku neid ühiseid otsuseid tehtud ei ole. Seda väga lihtsal põhjusel, et alkoholilobi ei ole häälekas mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Aga kuni seda ei ole, oleme loomulikult lätlastega suheldes püüdnud neid veenda, et meil on selles küsimuses ühised huvid. Teame, et Leedu tõstab 1. märtsist 2017 erakorraliselt lahja alkoholi aktsiisi 111%. Varem oli Läti põhiline argument, et nemad ei saa kiiremini tõsta, sest neil on Leedu kõrval. Leedu tõstab nüüd alkoholiaktsiisi erakorraliselt ära, nii et Lätil tegelikult ei ole ühtegi põhjust ega õigustust, miks nad oma rahva tervist ei taha kaitsta. On selge, et alkoholi hind Läti piiripoodides ja Eesti poodides on kaunis erinev. Mingi osa sellest on seletatav aktsiisidega, aga kaugeltki mitte kogu hinnavahe. Selleks on muidki põhjuseid. Rahandusministeerium on seda ka analüüsinud, miks on hinnavahe mõne kange alkoholi puhul lausa kahekordne, kuigi aktsiisierinevus on mõnikümmend protsenti. Ja ei kiratse mitte ainult Lõuna-Eesti või Kagu-Eesti maapoed, kiratsevad ka Läti maapoed, mis panevad samuti oma uksed kinni. Lätlasedki käivad nendessamades eestlaste jaoks avatud piiripoodides alkoholi ostmas.

Loomulikult, eks me teeme siin ka täna nendele poodidele reklaami ja nii ei pea nad müügiedendusse ise ühtegi senti panustama. Reklaamitöö teevad nende eest poliitikud ja meediakanalid. Teised poed aga peavad reklaami tegema ja sellele raha kulutama. Ja loomulikult ei pea nood Läti poed kulutama raha selleks, et oma väljapanekut kuidagi atraktiivsemaks muuta. Inimesed ei lähe sinna mitte mõnusa poodlemiskogemuse pärast, vaid hoopis teistel põhjustel.

Ma olen maksuametiga sellest kõigest rääkinud ja loodan väga, et maksuamet võtab nüüd asja käsile. Neil on olemas info mõnestsajast autojuhist, kes nn isiklikuks tarbeks mitu korda nädalas 110 liitrit õlut ja 10 liitrit viina Eestisse veavad. Võiks ikka selle pulli ära lõpetada! See on puhtalt maksuameti menetlusotsuste teema. Võiks inimestelt küsida, mis isiklik otstarve see ikkagi on, kui 110 liitrit õlut on vaja mitu korda nädalas osta. Nii suurte koguste puhul on ilmselt tegelik oht selles, et kohalikud kõrtsid ja muud toitlustusettevõtted varustavad end õigust rikkudes Läti alkoholiga. Just see moodustab selle põhimassi. See, et üksikud inimesed sõidavad ja ostavad Lätist oma kaks kasti õlut ja liitri viina, on kindlasti muljena oluline, aga kogu sellest alkoholikogusest moodustab see muidugi mikroskoopilise osa. Nii et neid väikesi oste ma väga ei karda. Mis puudutab Soome turiste, siis on räägitud, et neid käib oma kuus bussitäit päevas Lätis. Ma ei hakka nüüd peast pakkuma, mitu protsenti see kõikidest Soomest tulevatest turistidest päevas moodustab, aga see on väga väike number.

Viimaks, piirikaubanduse mõju puudutab loomulikult kõige enam kange alkoholi oste, sest kanget alkoholi on lihtne üle piiri vedada. Õlu on väga odav toode ja see on raske, nii et kogu Euroopas on piirikaubanduse probleemid seotud eelkõige kange alkoholiga.

/---/

Jaak Madison

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma panin tähele, et te markeerisite ära Maksu- ja Tolliameti plaani muuta regulatsiooni, mis puudutab üle piiri toodava alkoholi hulka. Praegu on piirmäär 110 liitrit õlut ja 10 liitrit kangeid jooke, mis on üle 22%-lise alkoholisisaldusega, samuti vist 40 liitrit veini või midagi sellist. Kas te ikka olete kursis, et Euroopa riikides on põhimõtteliselt kõigis riigis need normid ühesugused? Siit tuleneb kaks küsimust. Kas te tahate Eesti nüüd hoopis ise isolatsiooni viia? Ometi süüdistate selles vahel ühte teist erakonda. Eesti normid oleks mitu korda rangemad, kuna meie piirmäärad oleks tunduvalt madalamad kui kõikides teistes riikides. Ja kui palju läheks maksma selle kontrolli tagamine piiril Maksu- ja Tolliameti poolt? Kas olete välja arvestanud, mis see summa ligikaudu võiks olla?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Suur tänu, austatud küsija! Te vist ei pannud minu sõnu tähele või siis rääkisin ma liiga kiiresti või segaselt. Loomulikult on tegemist üleeuroopalise regulatsiooniga oma tarbeks alkoholi üle piiri viimise kohta ja see on teema, mis vajab üleeuroopalist lahendust. Paraku Euroopa Liit ei ole ühtset alkoholipoliitikat pikka aega karmistanud. Minu arvates oleks see aga otstarbekas ja mõistlik. Olen rääkinud Euroopa Komisjoni tervisevoliniku härra Andriukaitisega ja ka Eesti rahandusministriga, et me Eesti eesistumise ajal võtaksime selle teema Euroopa Liidu tasandil üles. Eesmärk oleks regulatsiooni muuta ja vähendada maksimumkoguseid, mida Euroopas lubatakse üle piiri vedada. Ma juba ütlesin, et kuna loomulikult see protsess võtab kaua aega, nagu Euroopa Liidus kõikide muudatuste elluviimine, siis olen pöördunud ka meie maksuameti poole, et nad hindaksid olukorda piiril. Me teame, et mõni kaubik viib mitu korda nädalas n-ö omaks tarbeks üle piiri 110 liitrit õlut, 10 liitrit viina ja 40 liitrit veini. Tegelikult on meil tunne, et see jõuab hoopis Eesti toitlustusettevõtete riiulitele. See on seaduserikkumine. Ning seda seaduserikkumist on võimalik monitoorida ja seda piirata.

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te räägite, et aktsiisi tõstmine vähendab alkoholi tarbimist ja parandab rahva tervist. Miks te siis jukerdate selle mõne protsendiga? Pange topelthind õllele, topelthind viinale – rahva tervis paraneb silmanähtavalt! Ainult et mul on kahtlus, et siis tekib Läti Valka kuue alkoholipoe kõrvale veel kümmekond juurde ja mina vist nädalalõppudel mööda seda kitsast teed koju enam ei saa.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Loomulikult on aktsiisipoliitika üks kõige tõhusamaid viise alkoholi tarbimist vähendada. Aga loomulikult on sel oma piirid. Piir on kahes kohas. Esiteks, tekib salaalkoholi risk. Kui legaalse alkoholi hinda liialt järsult tõsta, suureneb salaalkoholi osakaal, mis Eestis on viimastel aastatel stabiilselt kaunis väike olnud. Teine risk on piirikaubanduse suurenemine. On päris selge, et nii alkoholi- kui tubakaaktsiise kehtestades tuleb neid kahte aspekti silmas pidada. Salaalkoholi puhul on suurim mõjur just nimelt kange alkoholi hind. Lahja alkohol põranda all suurt ei liigu, küll aga võib kasvada kange alkoholi salaturg. Ja nagu öeldud, ka piirikaubandust võib kange alkoholi hinna tõstmine suurendada. Sellest tulenevalt Rahandusministeeriumi hinnangul kange alkoholi aktsiisi seni kokkulepitud tempost kiiremini tõsta ei tohiks, sest see viiks nende riskide realiseerumiseni. Piirikaubanduse normaliseerimine aga loomulikult eeldab üleeuroopalist miinimumide kokkuleppimist. Seda seni ei ole õnnestunud teha ja selle mõju oleme näinud viimased 12 aastat, kui Soome turistid on Eestist kõvasti alkoholi koju kaasa ostnud, ja viimase aasta jooksul on selle mõju meil kajastunud ka Lätist alkoholi ostmise kampaanias. Nagu öeldud, on Leedu otsustanud oma alkoholiaktsiisipoliitikat olulisel määral karmistada ja ma loodan, et Läti teeb seda lähiajal ka. Seni ole neid otsuseid seal langetatud.

Ossinovski, lõpetage moraalilugemine

Äripäev, 13.01.2017

Minister Jevgeni Ossinovski piiriüleste alkoholipiirangute kava juures jääb mulle Eesti ajalugu ja Euroopa Liidu eesmärke arvestades arusaamatuks viide rahva moraalile, kirjutab advokaat Carri Ginter Facebookis.

Meie pere sai esimese kvaliteetse kassettmaki välismaalt, sest Eesti valuutapoodides ei hakanud hammas peale. Ei olnud amoraalne. Maki ostuks vajalikud margad saime piirikaubanduse võlude abil. Eestlased on ajaloos alati piiriüleseid hinnaerinevusi ära kasutanud. On täiesti moraalne käia naaberriigis hankimas neid asju, mis oma riigis on kallimad – või kallimaks aetud – ja vastupidi.

Mis puudutab Ossinovski plaani muuta ELi reegleid, on pakutud juriidiline lahendus võimetu. ELi direktiiv ütleb üksnes seda, et selles märgitud liitrid tuleb igal juhul lugeda omatarbeks kasutatuks. Riik võib oma seadustes selle omatarbe eelduse määrata kõrgemaks (aga mitte madalamaks).

Soov olla populaarne keeldude ja piirangutega ei ole uus. Selle teema puhul hages Euroopa Komisjon alles hiljuti Prantsusmaad ja kohus ütles ühemõtteliselt, et direktiiv ei luba lähtuda ainult koguselistest piirmääradest. Seda isegi siis, kui tegemist on halduspraktikaga. Koguseline piirmäär võib olla ainult suunav.

Igal juhul on tegemist indikatiivse numbriga ja suurema kogusega reisija kaup võib siiski minna arvesse omatarbena. Lisaks kogusele tuleb arvestada ka teisi küsimusi – näiteks seda, miks ta kaupa oma valduses hoiab.

Asi on euroliidu mõttes

Alles see oli, kui saime tunda siirast vabanemisrõõmu ja naudingut, kui meie piirid avanesid ja võõrastes mundrites tüübid enam teie paberites ja pagasiruumides ei surkinud. Isegi kui kaasa minna ebaeuroopaliku sooviga suurendada piiril kontrolle, tähendaks see maksuametile suure haldusmenetluse koorma õlgadele panemist. Selleks kuluvat inimtööjõudu võiks hoida muude ülesannete jaoks, mitte kunstlikult ülesandeid (ja töökohtadega seotud kulusid) juurde luua.

Iseenesest oleks huvitav vaadata õigusteaduskonna tudengite kaebust halduskohtule, kus kümmekond kursusekaaslast tunnistavad, kuidas nende piiril kinni peetud sõber keskmisest kordades rohkem joob, suitsetab ja sõpradele välja teeb. Tunnistaja ütlus on tõend. Milline oleks maksuameti vastutõend konkreetse isiku joomisharjumuste ümberlükkamiseks?

Sisuliselt peaks maksuamet iga veose juures, mis seda piirmäära ületab, alustama haldusmenetlust ning tegema põhjaliku uurimuse ja kaalutlusotsuse tõendamaks, et isikul ei ole omatarbeks vaja 1000, vaid ainult 900 sigaretti, ning 10 liitri piiritusjookide asemel 11 liitri omatarbeks kasutamine ei ole realistlik.

Küsimus olevat ühiskonna moraalis. Tegelikult on küsimus ELi mõttes. Siseturg on ELi edu saavutamiseks hädavajalik. Igasugused katsed killustada ELi liikmesriikide piiride järgi on valed ja tekitavad suurt halduskoormust.

Piirinaabrid peavad oma otsustes arvestama sellega, et isikud on vabamad kui varem ja väljasõiduviisadega enam nende vabadust ei piira. Nii sai hiljuti lüüa Rootsi maksuamet, kes püüdis Taani poolel olevat kaubandusketti sundida nendega koostööd tegema (Metro Cash & Carry Danmark). Euroopa Kohus ütles, et kauba müüja ei ole kohustatud kontrollima, kas klient plaanib kaubaga üle piiri minna või mitte.

Moraalne oleks mitte tekitada selliseid värdmotivaatoreid ja lubada inimestel oma soovikohased kaubad hankida mõistliku hinnaga lähiümbrusest.


Ginter, tehke endale asjad selgeks

Ärileht, 14.01.2017

Üldiselt ei kipu ma avalikult millestki enne rääkima, kui ei ole asja endale selgeks teinud, pahandab minister Jevgeni Ossinovski advokaat Carri Ginteriga Facebookis.

Carri, ajakirjandus ei viitsinud minu ettepaneku sisusse süveneda, aga sina oleksid ikka võinud. Kindlasti oled sa EL õiguses minust pädevam, aga sinu osundatut tean ma väga hästi. Sa süüdistad mind oma postituses asjatundmatuses ja populismis.

1. Isiklikuks tarbeks võib tuua alkoholi üle piiri Euroopa Liidus ükskõik mis kogustes, kui inimene transpordib seda ise.

2. Alates koguste piirmääradest (õlle puhul 110 liitrit, vein 90 l, vahetoode 20 l, muu alkohol 10 l) võib inimeselt nõuda tõendust, et need kogused on isiklikuks otstarbeks.

3. Maksu- ja tolliamet on tuvastanud viimase poole aasta jooksul, et on teatud hulk sõidukeid, mis ületavad piiri väga sagedasti ning toovad Eestisse suurtes kogustes alkoholi.

4. Nende puhul on alust arvata, et üle toodud alkohol ei ole isiklikuks otstarbeks, vaid seda müüakse edasi kas käest kätte või toitlustusettevõtetes.

5. Mitteisiklikuks otstarbeks toomine on seadusevastane.

6. Riigile ja ühiskonnale teadaoleva seadusevastase käitumise ignoreerimine on moraalirisk.

7. Maksu- ja tolliametil on kõik juriidilised ja sisulised võimalused selleks, et ebaseaduslikku alkoholivedu takistada ning teo toimepanijat karistada.

8. Seda tuleks teha ning selle rakendamine oleks oluliselt tõhusam, kui Euroopa Liidu tasandil vähendataks tõendamiskohustuse aluseks olevaid piirmäärasid."

Ühtlasi ka selgitus, miks alkoholi ja tubaka puhu ei räägi me tavalistest kaupadest: nii tubakal kui ka alkoholil kehtivad aktsiiside miinimummäärad. Kui tubaka puhul on nad kaunis kõrged, siis alkoholi puhul on õlle ja veini puhul need nullilähedased. Alkoholi lobi on tugev ka teistes riikides, mitte ainult Eestis. Ning jah, tegemist on ühiskonna seisukohast väga olulise probleemiga kogu Euroopa Liidus. Kaupade vaba liikumine on aktsiisikaupade puhul tugevalt piiratud ELis. Ainult isiklikuks tarbeks tohib neid üle piiri vabalt tuua, muudel juhtudel ikka läbi maksuameti.

Väljavõte Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 pressikonverentsi stenogrammist

Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile ja rahandusministrile, mis puudutab Jevgeni Ossinovski muret, et lõunapiiril toimub suur alkoholiralli ja seetõttu tuleks üle vaadata need piirkogused, mida tohib üle piiri tuua. Seda siis mitte ainult üle Eesti-Läti piiri, vaid üle Euroopa selline, vähemaks tõmmata neid. Kolm küsimust ühes ehk siis, kas te peate seda vajalikuks, kas te peate seda võimalikuks ja kas see võib olla ka üks selline, kindlasti mitte peaeesmärk, aga üks eesmärkidest eesistumise ajal, et need piirireeglid Euroopas üle vaadata? Aitäh!

Jüri Ratas

Aitäh tõesti, kõigepealt sellele viimasele küsimusele vastates, ei ole arutanud praegu, et see võiks olla Eesti üks prioriteete, et hakata piirireegleid üle vaatama.

Aga kui rääkida alkoholipoliitikast natukene laiemalt, siis me oleme ju öelnud välja, et jah, me soovime alkoholi tarbimist Eestis piirata nii koguseliselt kui ka selles osas, kuidas alkoholi Eestis kätte saab. On ju teada ka, et tänane valitsus teeb teatud maksupoliitilised muudatused lahja alkoholi puhul. Kui küsida konkreetselt nüüd seda, kui vastata konkreetsele sellele Jevgeni Ossinovski mõttele, siis ma pean ütlema, et me ei ole seda teemat arutanud ei kabinetiistungil ega rääkimata kuskil Vabariigi Valitsuse istungil. See on ühe ministri algatus, kui see jõuab kabinetti, siis kindlasti arutelu toimub.

Sven Sester

Ma lisan natukene juurde siit. Nii nagu peaminister ütles, et tõesti valitsuse tasemel me pole seda arutanud. Ma olen seda varem öelnud, et Euroopa Liidu üks positiivseid fenomene on see, et tegemist on teenuste, inimeste, kaupade vaba liikumisega. See võimalus on antud Euroopa Liidu sisereeglite järgi ja kindlasti ei peaks me looma uusi topeltstandardeid. Ma arvan, et seda ei ole ka Jevgeni Ossinovski eeldanud.

Mis puudutab neid koguseid, igapäevaseid koguseid, mida Euroopa Liidu sees sa võid üle vedada, see kindlasti võib olla diskussiooni koht, aga ei ole täna meie fookuses. Vähemalt praegusel hetkel ei ole sellist kokkulepet olnud, et ta oleks meie fookuses. Maksu- ja Tolliamet teeb oma igapäevast tööd ja ma arvan, kindlasti selle üheks näitajaks on ka just varasemalt minu poolt räägitud maksude laekumise tulemus. Maksu- ja Tolliametil on oma riskianalüüsi võimalused, mida ta siis ka jälgib ja sellest tulenevalt loomulikult ei tohi siseriiklikul tarbimisel tekkida olukorda, kus inimene toob alkoholi näiteks sisse, aktsiisikaupa sisse ja teeb selle kaubaga siis vastavaid müüke. Õige on ka see, mida peaminister nentis, et tegelikult vaadates meie tänast poliitikat just aktsiiside osas, meie eesmärk on olnud selles, et alkohol ja tubakas pahedena ei muutuks aja jooksul odavamaks, rohkem kättesaadavaks. Kui te vaatate, mida on Leedu teinud, siis te panete tähele, et Leedu on nüüd samamoodi sellel aastal tõstmas järsult just pahedega seonduvaid makse. Mul ei ole küll praegu andmeid siin käepärast, aga mälu järgi ütlen, et kas mitte sellel aastal lahja alkoholi Leedu ei tõsta mitte 111% tänasest baasist. Ma arvan, et sellised tõusud kindlasti julgustavad ka meie vahel olevat Lätit vaatama üle oma aktsiisipoliitikat veel täiendavalt. Loomulikult on iga aktsiisipoliitiline otsus ühe või teise riigi siseriiklik võimalus võtta vastu otsuseid. Aga meil ei ole ta täna fookuses küll. Aitäh!

Margus Tsahkna

Ma korra võib-olla ütlen, et see on see Euroopa avatuse küsimus, mille üle me just vaidlesime kabinetis. Ma imestan, et mingitel teemadel see avatus ei ole nagu aktuaalne. Aga praktiline küsimus on see, et kui see algatus oleks üleeuroopaline, siis võib-olla Eesti ise kaotaks oluliselt oma tulusid, mis tulevad Eesti-Soome piiriülesest n-ö alkoholikaubandusest, mis on legaalne. Kõiki neid asju, võib-olla natuke populaarseid asju, mis kuskil näiteks lõunaregioonides Eestis on populaarsed, võiks enne mõelda, kui algatus üldse tõsine on, me kindlasti ka kaalume. Aga Eestisse laekub päris märkimisväärne tulu ka, ütleme, teisele poole piiriülesest alkokaubandusest. Nii et need asjad on sihukesed asjad, millele tuleb vaadata nagu reaalselt silma.

Sven Soiver, TV3

Lubate, täpsustav küsimus rahandusministrile? Te mainisite siin tolliameti tööd piiril, kas see on teie arvates piisav või oleks suurem, tõhusam, pidevam kontroll vajalik, nagu ka Ossinovski viitas?

Sven Sester

Ma arvan seda, et me oleme teinud ühe väga olulise otsuse. See otsus on nüüd kulmineerunud tegelikult tänaseks päevaks ja nimelt, me oleme teinud Maksu- ja Tolliametile läbi aegade kõige suurema investeeringu, pakkunud neile välja selle võimaluse läbi riigieelarve. Selle investeeringuga kaasnevalt on Maksu- ja Tolliametil tekkinud täiesti uuel tasemel võimekus või tekkimas täiesti uuel tasemel võimekus, osa aparatuure, ma saan aru, on juba tänaseks saabunud. Nii statsionaarsete kui ka mobiilsete röntgenseadmete ja mitmete muude aparatuuride näol, mis annab suurema võimaluse kontrollida võimalikku illegaalset sissevedu erinevate transpordivahenditega nii piiril kui ka hiljem juba siseriiklikel teedel.

Uskuge mind, kui vaadata tänast maksuauku, mis ei baseeru ainult aktsiisi laekumistel, vaid mis on erinevate maksude tasemetel kuni ümbrikupalkadeni välja, siis võib küll öelda, et Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega on väga heal järjel. Meie maksuauk suhestatuna protsentuaalselt ja SKP-sse on aga väga väike võrreldes väga paljude teiste riikidega. Loomulikult tööd tõhustatakse jooksvalt, see on loomulik, aga ma ei saaks täna küll öelda, et Eesti ei kontrolli tegelikkuses oma piiri või ei kontrolli oma turgu. Me areneme pidevalt edasi.

Kui me vaatame, mida me tahame lähitulevikus teha, siis näiteks meil on täna valitsuse programmis ka täiendav eesmärk tulevikus võtta kontrolli alla ka kütuseveod siseriiklikult. Mis see tähendab, on see, et täna töötavad juba Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maksu- ja Tolliamet sellega, et tulevikus kõik kütused, mis liiguvad Eesti territooriumil, oleksid nn elektroonilise saatelehega, et oleks võimalik jälgida tegelikult kütusevedu sellest hetkest alates, kui ta Eesti piiri ületab, jällegi, innovaatiline, uus meede. Me loodame, et võimaluse korral juba 2018 see jõustuks, mis omakorda tähendab seda, et maksude mittemaksmisest ei tohi tekkida kellelegi konkurentsieelist, see kannab sedasama pitserit. Aitäh!

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo