Maksumaksja portaal - Eesti ametiasutuste sõidukikulude vähendamise võimalused. Tauno Tuisk - 2015 > juuni/juuli (nr 6/7) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2015 > juuni/juuli (nr 6/7) > Eesti ametiasutuste sõidukikulude vähendamise võimalused. Tauno Tuisk
Eesti ametiasutuste sõidukikulude vähendamise võimalused. Tauno Tuisk


8. juunil 2015 kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis oma magistritööd Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana töötav Tauno Tuisk. Lõputöö koostamise raames tuvastas Tuisk mitmeid tõsiseid kitsaskohtasid Eesti ametiasutuste varaarvestuses, hanketegevuses ja üldises töökorralduses. MaksuMaksja palus autoril selgitada, miks ta antud teema uurida võttis, millised olid peamised tuvastatud sõlmprobleemid ning lahendusettepanekud nendele.

Ametiasutustes töötavate ametnike kasutuses olevad sõidukid põhjustavad ühiskonnas sageli hämmingut ning pahameelt, sest tekkinud on meediakuvand, et ametiasutuste kasutuses on kallihinnalised sõidukid ning nende hankimiseks ja ülalpidamiseks kulub ebaproportsionaalselt palju maksumaksja raha. Kirjeldatud probleemi kajastavad arvukad artiklid ametiasutuste sõidukite kasutamise kohta.

Mõned näited viimastel aastatel ilmunud artiklitest:

· Sõiduautode liisimine tekitas poleemikat. -Virumaa Teataja, 28.05.2010

· Riigi tippülemuste kallid salaametiautod. – Õhtuleht, 24.10.2011

· Evelin Ilvesel on kallim auto kui presidendil. – Delfi.ee, 01.02.2012

· Tsäkko läks ja Maanteeamet pani tema ametiauto müüki. – Õhtuleht, 09.05.2012

· Riigikogulaste odavad Volvod viitavad huvide konfliktile. - Eesti Päevaleht, 20.06.2012

· Savisaar sai uue ametiauto, seekord Audi A6. – Delfi.ee, 02.06.2014

· Riigifirma juhtide autod võivad maksta õpetaja kolme aasta palga. – Õhtuleht, 04.08.2014

· Politseil vedeleb maas miljon eurot. – Äripäev, 18.12.2014

· Vaeste ja väetite eest võitlevate keskerakondlaste autopark kiiskab luksusest. - Ärileht.ee, 11.01.2015

Viidatud artiklite nimekiri ei ole kaugeltki lõplik ja seda võib oluliselt pikendada. Ajakirjanikud toovad nendes lugudes esile fragmente suurematest riigiasutustest, riigijuhtide ja poliitikute kasutuses olevatest sõidukitest. Vaevudes neid artikleid aga peakirjadest kaugemale lugema, on nende meediakajastuste sisu mõtlemapanev. Silma jäävad reeglina märkimisväärselt suured liisingukulud, lühikesed kasutusperioodid, luksuslikud sõidukid jms. Meedia vahendusel tekib inimestel tunne ning juurdub arusaam maksumaksja raha ebaotstarbekast kasutamisest.

Magistritöö autor on seisukohal, et üksikute meedialugude pinnalt on ennatlik teha üldistavaid järeldusi. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et ametiasutuste kasutuses olevaid sõidukeid, nende hankimise, finantseerimise ja ekspluateerimise lahendusi ei ole varasemalt terviklikult uuritud, mille pinnalt oleks võimalik koostada analüüse, tuvastada sõlmprobleeme ja esitada ettepanekuid kitsaskohtade parandamiseks.

Magistritöö eesmärk

Autor seadis magistritöö eesmärgiks tuvastada, kas ning milliseid optimeerivaid lahendusi on võimalik ametiasutuste maismaasõidukite hankimise ning ekspluateerimise (sh finantseerimise) osas realiseerida eesmärgiga vähendada riigi baaskulusid.

Autor soovis leida vastused järgmistele peamistele küsimustele:

(a) Kui palju on ametiasutuste kasutuses sõidukeid?

(b) Kui palju kulub rahalisi vahendeid nende sõidukite ülalpidamisele?

(c) Kui koormatud on sõidukid (pidades silmas läbisõite)?

(d) Milliseid hankimise ja finantseerimise lahendusi kasutatakse?

(e) Missugust infotehnoloogilist lahendust erinevad ametiasutused sõidukite haldamiseks kasutavad?

(f) Kas ametiasutustes on kasutusel maismaasõidukite standardid, mille alusel valitakse ja hangitakse erinevate tööülesannete täitmiseks vajalikke sõidukeid?

(g) Kuidas on ametiasutustes reguleeritud sõidukite kasutamine isiklikeks sõitudeks ning kuidas on korraldatud sõidukite kasutamise järelevalve?

Magistritöö raames viidi ajavahemikul 22.12.2014–26.01.2015 läbi uurimus, millega kaardistati Eesti 40 suurema sõidukipargiga ametiasutuse (sh 20 suurema riigiasutuse ja 20 suurema kohaliku omavalitsuse) kasutuses olevad maismaasõidukid, nende liigid, arvud, läbisõidud, kulud, hankimise ja finantseerimise lahendused jms. Uuringu valimisse kaasatud asutuste transpordivahendite koguarv oli ligikaudu 4000 ühikut.

Ilmnenud probleemid

Analüüsides ametiasutuste sõidukite hankimise ja haldamise (sh finantseerimise) lahendusi, tuvastati mitmeid sõlmprobleeme, mis üldistatult võib kokku võtta järgmiselt:

(a) sõidukite üle arvestuse pidamine on enamikes ametiasutustes puudulik. Puuduvad ühtsed arvestusalused ja vajalikud IT-lahendused. Selle tõttu ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju sõidukeid on Eesti ametiasutustes kasutusel, puudulik ülevaade on sõidukite läbisõitudest ja ka sellest, kuivõrd sõidukeid kasutatakse ametialasteks sõitudeks ja kuivõrd isiklikuks otstarbeks;

(b) sõidukite hankimiseks puuduvad standardid ja ametiasutuste sõidukipargis on esindatud rohkearvuliselt erinevaid automarke ja mudeleid (esindatud on 30 erinevat automarki ja sadu erinevaid mudeleid). Ühishankeid reeglina ei korraldata. Seega ei ole sõidukite hankimisel mastaabisäästuefekti saadud;

(c) sõidukite koormatus läbisõitude alusel on suhteliselt madal ja sõidukite kasulikku tööiga ei kasutata piisavalt ära;

(d) seadused on ebaühtlased, mis ei luba riigiasutustel sõidukite finantseerimisel kapitalirendilahendust kasutada. Samas on kohalikel omavalitsustel vastav õigus olemas, kuid seda nad ei kasuta või ei teadvusta selle lahenduse kulualandamise võimalusi;

(e) sõidukite kaskokindlustuste kulud on liiga suured. Tuleneb see asjaolust, kus kindlustusjuhtumite arv ning keskmine kahju suurus sõiduki kohta on oluliselt väiksemad kui preemiamaksete summaarsed kogukulud.

Lahendusettepanekud peamistele sõlmprobleemidele

(a) Tuleb tõsta sõidukite kasutusefektiivsust, suurendades sõidukipõhiseid läbisõitusid keskmiselt 25 000 kilomeetrini aastas. Selle meetme rakendamisel on ametiasutuste sõidukite üldarvu võimalik vähendada 18,2%, mille tulemusena vähenevad sõidukite summaarsed otsekulud 10,0%.

(b) Tuleb täiendada kehtivat seadusandlust kapitalirendi kasutamisvõimalusega ja pikendada sõidukite kasutusiga kuni kümne aastani. Sellisel juhul on võimalik sõidukite summaarseid otsekulusid vähendada veel täiendavalt 13,0%.

(c) Tuleb loobuda ametiasutuste sõidukite kaskokindlustusest. Selle tulemina on võimalik veel täiendavalt sõidukite summaarseid otsekulusid vähendada ligikaudu 5,3%. Alternatiiviks kaskokindlustusest loobumisele pakkus autor välja võimaluse teostada kõikidele ametiasutuste sõidukitele kaskokindlustuse ühishange selgitamaks välja, milline on ühishankega kaasnev mastaabisäästuefekt. Juhul kui mastaabisäästuefekt on võrdväärne kaskokindlustusest loobumisest saadava kulude vähendamise efektiga, ei pea kaskokindlustusest loobuma ja piisab ühishankega kaasneva mastaabisäästuefekti ärakasutamisest.

(d) Tuleb välja töötada ametiasutuste ülesed ühtsed sõidukite standardid, mille alusel on võimalik teostada riigiülesed sõidukite ühishanked (kaasneb mastaabisäästuefekt). Ühtlasi tegi autor ettepaneku kehtestada ametiasutuste sõidukitele elektroonilise sõidupäeviku kohustus ning sõidukid ametiasutuse sümboolikaga kleebistada. Nende meetmete rakendamine aitab tõhustada sõidukite järelvalvet.

Tuvastatud sõlmprobleemidele pakutud lahenduste realiseerimisel oleks võimalik Eesti ametiasutuste sõidukite iga-aastaseid summaarseid otsekulusid (nn baaskulusid) vähendada 28,3% ehk 19,3 miljoni euro võrra, ilma et avaliku sektori pakutavate teenuste maht ja kvaliteet väheneks. Tagamaks, et ametiasutuste koostöö oleks koordineeritud ning magistritöös välja pakutud lahendused realiseeruksid ühetaolistena ning saadav kulude vähendamise efekt maksimaalne, on autori hinnangul vajalik antud teema osas ühtset eestvedajat, kelleks võiks olla Rahandusministeerium. Samas on autor veendunud, et ametiasutustel on ka iseseisvalt võimalik oma sõidukite üle arvestusepidamist ja kulujuhtimist oluliselt tõhustada.

Kokkuvõtteks

Mitte õhuke riik, vaid tõhus riik on eesmärk. Autor ei kutsu läbimõtlematult kärpeplaane koostama, vastupidi — üleskutse on korrastada ning lihtsustada tööprotsessid, mille kaudu saame muuta avaliku sektori toimimise tõhusamaks.

Samuti ei kutsu autor ametiasutusi üles ohjeldamatult laenu võtma. Küll aga on vajalik teha tarku otsuseid selles osas, et kui laenutooted aitavad riigi igapäevaseid baaskulusid vähendada, siis miks seda ei kasutata.

Me oleme täna kinni liiga palju raamatupidamislikus vaates. Fookuses on igapäevane kontroll selle üle, kas riigihanked on nõuetekohaselt läbi viidud, kas kuluarved on korrektselt koostatud ja tähtaegselt tasutud ning et eelarve oleks tasakaalus. See on õige ja seda tuleb ka edaspidi jälgida. Riik peab aga hakkama omi rahaasju edaspidi juhtima mitte enam niivõrd raamatupidamislikust aspektist, vaid finantsjuhtimise aspektist lähtuvalt, st tuleb leida ja rakendada lahendusi, mis aitaksid kulusid optimeerida, ilma et ametiasutuste poolt avalikkusele pakutavate teenuste maht või kvaliteet väheneks. Kui riigi rahavoogusid juhitakse pelgalt raamatupidamislikust vaatest lähtuvalt ja unustatakse ära finantsjuhtimine, siis olemegi olukorras, mis on magistritöös esile toodud.

Magistritöös on veel mitmeid huvitavaid ning mõtlemapanevaid leide, millest siinkohal lühikokkuvõttes kirjutada ei jõua. Näiteks on lõputöös kõrvutatud uuringus osalenud kohalike omavalitsuste transpordiühikute koguarvud kohalike omavalitsuste võimekuse pingereaga. Või näiteks asjaolu, et Maanteeameti registris olevad sõidukite üldarvud ei lange kokku selle infoga, mis on ametiasutustel endal, ehk täna ei ole riigil selgelt ülevaadet, kui palju tegelikult on ametiasutuste kasutuses erinevaid transpordivahendeid. Kellel on huvi magistritöö terviktekstiga tutvuda, saab selle alla laadida MaksuMaksja veebiväljaandest.

Tauno Tuisk

Tehnikateaduste magister

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo