Maksumaksja portaal - Ettevõtte või selle osa üleminekut ei ole lihtne tõestada. Tõnis Elling - 2015 > aprill (nr 4) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2015 > aprill (nr 4) > Ettevõtte või selle osa üleminekut ei ole lihtne tõestada. Tõnis Elling
Ettevõtte või selle osa üleminekut ei ole lihtne tõestada. Tõnis Elling


Käibemaksuseaduses reguleerib ettevõtte või selle osa üleminekut ühe paragrahvi ühe lõike üks punkt. Selline napp kajastatus ei viita just väga probleemsele valdkonnale käibemaksuseaduses. Küll aga on selle sätte kohaldamine põhjustanud juba piisaval hulgal kohtuvaidlusi. Aeg-ajalt tekib maksumaksjatel küsimus, et kui on seaduses selline punkt, mis põhjustab alatasa uusi vaidlusi, kas siis ei oleks aeg seadust täpsustada. Ehk aitaks see teatud hulgal vaidlusi ära hoida. Riigikohus on viimastel aastatel pidevalt oma praktikat selle probleemi osas täpsustanud ja MaksuMaksja on ka Riigikohtu oluliste seisukohtade lisandumistest operatiivselt teada andnud. Nii on see ka seekord.

Miks siis ettevõtte või selle osa üleminek nii oluline on ja miks maksuhaldur järjepidevalt püüab selles osas tehinguid ümber kvalifitseerida? Miks soovib maksuhaldur tõestada, et tegemist ei ole mitte kauba (vara) müügiga, vaid tegemist on hoopis ettevõtte või selle osa üleminekuga? Tundub ju esmapilgul ebaloogiline, et maksuhaldur ei soovi kauba müügilt käibemaksu saada, vaid väidab, et mingit käibemaksu pole vaja tehingule lisada. Tegemist on hoopis ettevõtte või selle osa üleminekuga VÕS tähenduses, mistõttu käivet ei teki.

Tegelikult on maksuhalduri käitumine igati põhjendatud. Reeglina toimuvad tervikvara müügid olukorras, kus äriühingul on makseraskused. Paljudel juhtudel võib olla nii, et pankrotis olev äriühing või pankroti suunas kiirelt tüüriv äriühing soovib oma allesjäänud vara müüa uuele äriühingule, mis on sama isiku kontrolli all. Nii püütakse päästa vara ja jätkata äritegevust uues äriühingus, võlad aga jätta eelmisesse äriühingusse. Müüja lisab küll müügile käibemaksu, kuid see raha ei liigu mitte maksuhalduri kontole, vaid läheb muude võlgade katteks. Ostja aga küsib tasutud sisendkäibemaksu riigilt tagasi, ehk siis riik ei saa müügi käibemaksu, aga ostjale tuleb ostu käibemaks tagastada. Ilmselgelt ei soovi riik sellise tehinguga nõustuda. Teine oluline asjaolu on see, et ettevõtte või selle osa üleminekuga lähevad uuele äriühingule üle kõik senise äriühingu õigused ja kohustused. Ehk, tuvastades ettevõtte või selle osa ülemineku, saab maksuhaldur makseraskuses äriühingu võlgu sisse nõuda uuelt äriühingult. On üsna loomulik, et riik ei soovi kahekordselt maksutuludest ilma jääda ja teeb kõik endast oleneva, et vara ostu-müügi tehingud ettevõtte üleminekuks ümber hinnata.

Arusaadavalt ei ole kõiki asjaolusid võimalik ja ka mõttekas seadusesse kirja panna. Elu on piisavalt mitmekesine ja ühegi seadusega ei saa kõiki olukordi lõplikult reguleerida. Vaidluste lahendamiseks ongi olemas kohtud ning maksumaksjad ja ka maksuhaldur peavad paljus lihtsalt kohtupraktikat jälgima ja sellest vajalikud järeldused tegema. Küll aga on teinekord mõistlik olemasolevat kohtupraktikat koondada ja seadusesse täpsustused teha.

Riigikohtu lahendis kohtuasjas 3-3-1-55-13 on kohus järjekordselt täiendanud oma seisukohti ettevõtte või selle osa ülemineku osas. Seekord on Riigikohus andnud juhiseid, kas ja kuidas peaks maksuhaldur ning ka alama astme kohtud tehingu hindamise olulisi aspekte tõestama. Riigikohus on taas kord rõhutanud, et VÕS § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lõike 1 järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. VÕS § 182 lõike 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuste või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Nendest sätetest tulenevalt on ettevõtte ülemineku puhul vaja tuvastada esiteks üleminevasse ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud, ning teiseks tuleb tuvastada nende üleminek omandajale. Riigikohtu halduskolleegium viitab siinkohal oma varasemale lahendile 3-3-1-20-11, kus on kohus esitanud mitteammendava loetelu ettevõtte üleminekul arvestatavatest kriteeriumitest.

Vaidlusaluses kaasuses on alama astme kohtute seisukohtade järgi toimunud ettevõtte üleminek järgmistel asjaoludel:

1. üleminev äriühing AS Iloprint (pankrotis) ja omandav äriühing OÜ Ilotrükk olid kontrollitaval perioodil ühe ja sama isiku kontrolli all;

2. AS Iloprint (pankrotis) vara on trükikoja tegevuse jätkamiseks vajalikus mahus üle läinud OÜ-le Ilotrükk;

3. OÜ Ilotrükk ja AS Iloprint (pankrotis) majandustegevused on sarnased ja toimusid samades ruumides;

4. AS Iloprint (pankrotis) töötajad teevad tööd OÜ Ilotrükk huvides ja viimase kontrolli all (on toimunud töötajate üleminek);

5. kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid maksuotsuse järeldustele, et AS Iloprint (pankrotis) maksustatav käive vähenes samal perioodil sarnases mahus, kui suurenes OÜ Ilotrükk käive;

6. äriühingute olulisemad tehingupartnerid kattuvad.

Alama astme kohtud leidsid, et ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovisid vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, mistõttu on mõistetav, miks AS Iloprint (pankrotis) ja OÜ Ilotrükk ei vormistanud asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta. Riigikohus nõustus alama astme kohtutega selles osas, et ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, mistõttu ei pruugi nad asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta sõlmida. Seetõttu võib selliste lepingute puudumisel lähtuda ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest nende kogumis. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles osas, et äriühingud olid sama isiku kontrolli all. Pooled on samal seisukohal ka selles, et mõlemad äriühingud tegutsesid samal aadressil. Muudes nimetatud punktides olid pooled eriarvamusel.

Vara üleminek

Maksuhaldur ja kohtud leidsid, et vara on teisele äriühingule üle läinud. Kassaator leidis, et maksuhaldur ei ole tuvastanud varakogumit, mis üle läks, ning et vara üleminekut ei ole toimunud. Maksuhaldur luges üleläinud varaks domeeni iloprint.ee, ruumide ja trükiseadmete kasutusõigust ning ostetud materjale ja väikevahendeid. Maksuhalduri hinnangul näitab domeeni üleminekut see, et veebisait www.iloprint.ee sisaldab trükikoja Iloprint kirjeldust, kuid samas on kontaktandmetena märgitud OÜ Ilotrükk andmed. Ruumide ja trükiseadmete kasutusõiguste ning varude üleminekut näitab maksuotsuse järgi pooltevaheline trükiteenuse osutamise leping ning asjaolu, et paberi, väikevahendite, materjalide, ruumide üüri, üldkulude (sealhulgas tootmisseadmete remondikulud, hoolduskulud ja amortisatsioon) ja tööjõukulude eest on tasunud OÜ Ilotrükk. Kohtud olid maksuhalduri seisukohtadega nõus.

Kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek on üheks ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavaks kriteeriumiks (vt otsust 3-3-1-20-11 p 11). Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega, et omandaja on omandanud abimaterjali, paberit ja väikevahendeid. Muu vara ülemineku osas ei ole kohtud kolleegiumi hinnangul oma seisukohti piisavalt põhjendanud.

Domeeni ülemineku põhjenduseks on halduskohus öelnud, et vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, kelle valduses oli domeen Eesti Interneti SA andmebaasi kohaselt, vaid veebsaidi sisu. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et domeeni kaudu tutvustab äriühing oma tegevust, identifitseerib ennast ja eristub teistest. Omandaja kasutas oma toodete ja teenuste tutvustamiseks sama identiteeti, mida varem kasutas AS Iloprint (pankrotis). Lisaks näitas halduskohtu arvates domeeni üleminekut see, et veebilehe tellimisel oli kontaktisikuks küll AS Iloprint (pankrotis) müügi- ja turundusjuht, kuid arve esitati OÜ-le Ilotrükk. Ringkonnkohus nõustus halduskohtuga.

Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtu otsusest arusaadav, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et halduskohus on õigesti tuvastanud domeeni ülemineku. Kaebaja eitas apellatsioonimenetluses domeeni üleminekut. Maksukohustuslane esitas kohtule tõendi domeeni kuuluvuse kohta. Ringkonnakohus ei ole esitanud kohaseid põhjendusi, miks jättis ta arvestamata domeeni kuuluvust näitava tõendi. Riigikohus peab domeeni omanikuks andmebaasis omanikuna registreeritud äriühingut seni, kuni maksuhaldur ja kohtud ei ole veenvalt tõendanud, miks andmebaasis toodud omaniku andmed ei ole tõesed. Tõendamiskohustus on maksuhalduril. Riigikohus ei loe veenvaks põhjenduseks seda, et üks äriühing tellis veebilehe ja teine maksis selle eest. Samuti ei ole seda sama identiteedi kasutamine oma toodete tutvustamisel samal veebilehel.

Ruumide ja trükiseadmete kasutusõiguse ülemineku osas on kohtud sisuliselt nõustunud maksuotsuses toodud põhjendustega. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ei ole kohtud üleläinud varakogumit oma otsustes selgelt kindlaks määranud. Halduskohus märkis, et AS-ile Iloprint (pankrotis) ei kuulunud kinnisvara ega muid olulisi trükikoja toimimiseks vajalikke materiaalseid või immateriaalseid vahendeid, mida oleks saanud ülemineku käigus üle anda. Ometi on halduskohus maksuhalduriga nõustunud, et vara on piisavas ulatuses üle läinud ja Iloprint on vara ka kasutama hakanud. Ringkonnakohus on põhjendatult selgitanud, et ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks ei ole vajalik, et vara oleks läinud omandaja omandisse, arvestades, et ettevõtte üleandjal ei olnud samuti kogu trükikoja toimimiseks vajaliku vara omandiõigust, vaid üksnes selle kasutamise õigus. Trükiseadmete kasutamise õigus kuulus üleantavasse varakogumisse.

Kolleegium leidis, et kohtute seisukohad on vastuolulised. Ühest küljest leitakse, et vara, mida üle anda, ei olnud, aga teiselt räägitakse, et vara on vajalikus mahus üle läinud. Ringkonnakohus on nimetanud üleläinud varana trükiseadmete kasutamise õigust. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millist õigust millise konkreetse vara osas ja mille alusel üleandja AS Iloprint (pankrotis) omas ning kuidas ja mille alusel see õigus OÜ-le Ilotrükk üle läks. Ringkonnakohus oleks pidanud tuvastama trükiseadmete kasutamise õiguse aluse ning selle, millisel alusel see õigus üle läks. Riigikohtu seisukoha järgi ei näita vara varjatud üleminekut ka poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping. Selle lepinguga ei ole vara üleandmises kokku lepitud. Kui kohtud seda siiski arvasid, siis oleksid nad pidanud seda konkreetsete tõendite ja konkreetsete asjaoludega tõendama. Ainuüksi viitamine teenuse osutamise kokkuleppele ja selle hinnas kokku leppimisele ei tõenda selliste õiguste üleminekut. Kõik kulud, mille tasumine maksuhalduri ja kohtute arvates näitab ettevõtte üleminekut (tootmisseadmete remondi- ja hoolduskulud, amortisatsioon, tööjõukulud, rendikulud), sisalduvad nii või teisiti tootmisega tegeleva ettevõtte toodangu hinnas. Seega ei saa nende kulude arvetel kajastamine iseenesest viidata ettevõtte üleminekule. Tõendamaks ruumide ja trükiseadmete kasutusõiguse üleminekut, tuleb näidata, millised konkreetsed õigused, mille alusel ja millal on üle läinud.

Majandustegevuse sarnasus

Maksuhaldur ja kohtud on leidnud, et OÜ Ilotrükk ja AS Iloprint (pankrotis) majandustegevus on sarnased. Maksuhaldur on teinud sellise järelduse, lähtudes äriregistri andmetest, veebilehel iloprint.ee ja AS Iloprint (pankrotis) vanal veebilehel esitatud andmetest. Halduskohus on nõustunud maksuhalduri järeldustega ning leidnud, et ettevõtte ülemineku puhul on tähtis see, et üle läheb kriitiline hulk vara, personali ja õigusi, mis võimaldaks ettevõtte tegevust jätkata (sh ettevõte säilitaks oma identiteedi). Ringkonnakohus on jõudnud samale seisukohale äriregistri andmetele tuginedes ja leiab, et nende põhjal on ümber lükatud kaebaja väide, et tegemist on kahe täiesti erineva tegevusvaldkonnaga äriühinguga, kellest üks toodab ja teine müüb, ning juba seetõttu ei saanud tootmisüksuseks olev ettevõte üle minna müümisega tegelevasse äriühingusse.

Kolleegiumi hinnangul tuleb ettevõtte tegevusala määratlemisel lähtuda ettevõtte reaalsest majandustegevusest, mitte äriregistri kannetest. Iseenesest on õige halduskohtu märgitu, et ettevõtte ülemineku puhul tähtis see, et üle läheb kriitiline hulk vara, personali ja õigusi, mis võimaldaks ettevõtte tegevust jätkata. Samas jääb kolleegiumile arusaamatuks, milline seos on sellel tõdemusel AS Iloprint (pankrotis) ja OÜ Ilotrükk reaalse majandustegevuse määratlemisega. Tootmine ja vahendus on erinevad majandustegevused. Nii ei ole võimalik sellest, et äriühing vahendab tootmisega tegeleva ettevõtte toodangut, müües seda edasi teistele ostjatele, järeldada, et ettevõte on üle läinud tema toodangut vahendavale ettevõttele. Ettevõtete majandustegevuse sarnasusele tuginedes oleks ringkonnakohus pidanud näitama, et OÜ Ilotrükk tegeles tõepoolest trükkimisega. Selleks tulnuks tuvastada, et OÜ-l Ilotrükk on selleks vajalikud töötajad, ruumid ja trükiseadmed või nende kasutamise õigus ning et OÜ Ilotrükk neid kasutab. Trükitööde reaalne tegemine eeldab ka töötajate olemasolu. Maksuotsuse kohaselt ei olnud OÜ-l Ilotrükk kontrollitaval perioodil töötajaid. Ringkonnakohus ei ole ümber lükanud apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et OÜ Ilotrükk ei tegelenud trükkimisega.

Töötajate üleminek

Ettevõtte üleminekut näitab maksuhalduri ja kohtute arvates ka see, et OÜ Ilotrükk on üle võtnud AS Iloprint (pankrotis) töötajad. AS Iloprint (pankrotis) töötajad teevad tööd OÜ Ilotrükk huvides ja viimase kontrolli all. Halduskohus nõustus maksuhalduri väidetega, märkides, et hoolimata uute töölepingute sõlmimata jätmisest ja olenemata sellest, kes maksab töötajatele palgad, teevad AS Iloprint (pankrotis) töötajatena deklareeritud isikud sisuliselt tööd OÜ Ilotrükk huvides ja viimase kontrolli all.

Kolleegiumi arvates saab töötajate üleminek ettevõtte üleminekut näitava tunnusena kõne alla tulla siis, kui töötajad on ettevõtte ülemineku käigus asunud tööle ülevõtja ettevõttesse. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu maksuotsusest, millistest konkreetsetest tõenditest lähtuvalt maksuhaldur töötajate üleminekut järeldas. Maksuhaldur on vaid viidanud töötajate seletustele, aga selgusetuks jääb, kuidas ja milliste konkreetsete selgituste alusel maksuhaldur tehtud järeldusteni jõudis. Näiteks on maksuhaldur viidanud, et töötajad ei saa täpselt aru, millises äriühingus nad töötavad. Arvatakse, et Iloprint on kaubamärk, kuid tööd tehakse OÜ-s Ilotrükk.

Maksuhaldur on oma väidete tõestuseks viidanud, et suurem osa töötajatest arvas, et OÜ Ilotrükk on sama äriühing, mis enne oli AS Iloprint (pankrotis), muutus lihtsalt ärinimi. Maksuhaldur viitas 11 isiku maksumenetluses antud ütlustele. Maksuhaldur ise oli menetluse käigus tuvastanud, et AS Iloprint andis kontrollitaval perioodil tööd 45 inimesele. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul olla tegemist suurema osaga töötajatest. Ka ei selgu, millistele nende isikute konkreetsetele ütlustele on maksuhaldur järeldusi tehes tuginenud.

Kolleegiumi hinnangul kinnitaksid töötajate üleminekut tõendid, mis näitavad, et töötajad on asunud tööle OÜ-sse Ilotrükk. Selliseks tõendiks saab olla näiteks tööleping. Samuti võib seda tõendada töötajate ütlustega selle kohta, et nad asusid tööle suulise lepingu alusel. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud töösuhet AS Iloprint (pankrotis) töötajate ja OÜ Ilotrükk vahel. Ringkonnakohus ei ole ka põhjendanud väidet, et AS Iloprint (pankrotis) töötajad teevad tööd OÜ Ilotrükk juhtimise ja kontrolli all. Maksuotsuses on tuvastatud, et OÜ-l Ilotrükk ei olnud kontrollitaval perioodil töötajaid. Seega jääb arusaamatuks, kes olid need OÜ Ilotrükk töötajad, kelle juhtimise ja kontrolli all töötajad väidetavalt oma tööd tegid.

Käibe vähenemine ja omandaja käibe suurenemine

Halduskohus leidis, et OÜ Ilotrükk ei olnud esitanud vastuväidet sellele, et AS Iloprint (pankrotis) maksustatav käive vähenes samal perioodil samas mahus, kui suurenes OÜ Ilotrükk käive. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu maksuotsusest AS Iloprint (pankrotis) maksustatava käibe vähenemine. Maksuotsuses on viidatud ainult AS Iloprint (pankrotis) 0% maksumääraga käibe vähenemisele. Seega ei olnud OÜ-l Ilotrükk võimalik esitada vastuväidet, mille puudumisele halduskohus otsuses viitas. Kolleegium märgib, et 0%-lise määraga maksustatava käibe vähenemine ei tõenda iseenesest ettevõtte käibe vähenemist. See võib olla seotud ettevõtte müügitöö ümberkorraldamisega, kui otse välismaale müümise asemel hakatakse oma toodangut sinna müüma kodumaise vahendaja kaudu. Seetõttu ei ole 0%-lise määraga maksustatava käibe vähenemine ühes ettevõttes ja samavõrra suurenemine teises ettevõttes iseenesest ettevõtte üleminekut näitav asjaolu. Ettevõtte üleminekule viitaks see, kui ühe ettevõtte käive väheneks samas mahus, kui ta väidetavalt üle võtnud ettevõtte käive suureneb.

Tehingupartnerite kattumine

Maksuotsuse kohaselt näitab ettevõtte üleminekut ka see, et AS Iloprint (pankrotis) ja OÜ Ilotrükk tehingupartnerid osaliselt kattuvad. Maksuhaldur tugines siin tehingupartnerite (hankijate ja tellijate) juhatuse liikmete maksumenetluses antud ütlustele. Kaebaja on seisukohal, et hankijate puhul ei ole sisuliselt võimalik valida, kellega koostööd teha, sest vajalikus koguses konkurentsivõimelise hinnaga paberi tarnijaid on vähe. Kolleegium nõustub, et tehingupartnerite osaline kattumine võib olla üks ettevõtte üleminekut näitav tunnus. Küll aga ei pruugi vaidlusaluses asjas tarnijate osaline kattumine olla asjakohaseks tõendiks, sest kaebaja on väitnud, et väidetav ülevõtja OÜ Ilotrükk ei ole tehinguid teinud ettevõttega, kes varem tarnis AS-le Iloprint (pankrotis) 80% vajaminevast paberist. Sisuliselt on ringkonnakohus jätnud hindamata ka kaebaja väite, et Eestis tarnivad vajalikus koguses paberit ainult kolm ettevõtet. Kolleegiumi hinnangul on see järjekordne punkt, kus ringkonnakohus ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud.

Kokkuvõte

Selle kaasuse põhjal saab välja tuua järgmised olulised Riigikohtu seisukohad, mis aitavad edaspidi maksumaksjatel ja ka maksuhalduril tehingute hindamisel lähtuda.

1. Ettevõtte ülemineku puhul on vaja tuvastada esiteks üleminevasse ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud, ning teiseks tuleb tuvastada nende üleminek omandajale.

2. Domeeni omanikuks tuleb pidada andmebaasis omanikuna registreeritud äriühingut seni, kuni ei ole veenvalt tõendanud, miks andmebaasis toodud omaniku andmed ei ole tõesed (andmebaasi andmete õigsust eeldatakse).

3. Teenuse osutamise kokkulepe ei tõenda õiguste üleminekut.

4. Tõendamaks ruumide ja trükiseadmete kasutusõiguse üleminekut, tuleb näidata, millised konkreetsed õigused, mille alusel ja millal on üle läinud.

5. Ettevõtte tegevusala määratlemisel lähtuda ettevõtte reaalsest majandustegevusest, mitte äriregistri kannetest.

6. Töötajate üleminek ettevõtte üleminekut näitava tunnusena saab kõne alla tulla siis, kui töötajad on ettevõtte ülemineku käigus asunud tööle ülevõtja ettevõttesse. Tuleb tuvastada ülemineva ettevõtte töötajate töösuhe ülevõtja äriühinguga.

7. Ettevõtte üleminekule viitab see asjaolu, kui ülemineva ettevõtte käive väheneks samas mahus, kui ta väidetavalt üle võtnud ettevõtte käive suureneb.

8. Tehingupartnerite osaline kattumine võib olla üks ettevõtte üleminekut näitav tunnus.



Tõnis Elling, mag. iur.

Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja

Grant Thornton Rimess OÜ maksunõustaja

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo