Maksumaksja portaal - Muudatused konsolideeritud aruandluse koostamisel. Mati Nõmmiste - 2005 > Detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > Detsember (nr 12) > Muudatused konsolideeritud aruandluse koostamisel. Mati Nõmmiste
Muudatused konsolideeritud aruandluse koostamisel. Mati Nõmmiste

Pole vist enam eriti suur uudis see, et Raamatupidamise Toimkond on teinud ära suure töö ja selle tulemusena on oluliselt muutunud meil rakendatav hea raamatupidamise tava. Põhjused selliseks muutuseks on tulnud eelkõige rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite muutusest.

Muudatusi tuleb rakendada raamatupidamisaruannete puhul, mida koostatakse majandusaasta kohta, mis algas 1. jaanuaril 2005 või pärast seda. Minu arvates on põhjendamatult vähe räägitud sellest, et paljud neist muudatustest on seotud konsolideeritud aruannete koostamisega.

Muudatuste tegemise tingis tunduvalt laienenud ettevõtjate ring, kes peavad koostama konsolideeritud aruannet: oluliselt langetati konsolideerimise piirnorme, samuti muutusid osaliselt konsolideerimise arvestuspõhimõtted ning muutusid esitlusmeetodid.

 

Kes peavad esitama konsolideeritud aruande

 

Konsolideeritud aruandlust peavad esitama kontsernid, so emaettevõte koos tütarettevõtetega, kus emaettevõte on ettevõte, mis kontrollib ja tütarettevõte on ettevõte, kelle finants- ja äripoliitikat kontrollitakse.

Aruannete konsolideerimisega saavutatakse olukord, kus ema- ja tütarettevõte esitavad aruande oma tegevuse kohta nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.

Kontroll teise ettevõtte üle eeldab, et emaettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli.

Kontroll võib eksisteerida ka siis, kui emaettevõttele kuulub tütarettevõttes 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõte:

  • omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega,
  • kontrollib ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel,
  • suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest,
  • suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

Konsolideeritud aruandlust puudutavad muudatused viidi sisse kindlustustegevuse seaduse §-ga 258 (RT I 2004, 90, 616), mis jõustus alates 1. jaanuarist 2005.

Seadusega kooskõlas langetati konsolideerimise alampiiri ja konsolideeritud aruandluse peavad koostama ettevõtted, kelle kaks näitajat kolmest on üle:

  • müügitulu (konsolideeritud) 10 mln kr
  • varad (konsolideeritud) 5 mln kr
  • töötajate arv 10 inimest

 

Erandid konsolideerimisel

 

Konsolideerima ei pea tütarettevõtteid, mis juba soetamishetkel vastavad juhendis RTJ 5 kirjeldatud müügiootel põhivara kriteeriumitele (st väga tõenäoliselt müüakse 12 kuu jooksul alates soetamishetkest).

Konsolideeritud aruandeid ei esita konsolideerivad üksused, kelle:

  • aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90 % kuulub Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud emaettevõtjale, kes on kohustatud koostama ja avalikustama kontserni auditeeritud majandusaasta aruande;
  • ainsa tütarettevõtja bilansimaht ei ületa 1% emaettevõtja bilansimahust või kelle tütarettevõtjate bilansimaht kokku ei ületa 5% emaettevõtja bilansimahust.

Need erandid ei rakendu, kui emaettevõtja on:

  • krediidi, finants- või segavaldusettevõtja või
  • kindlustusandja või
  • tema poolt emiteeritud aktsiad või muud väärtpaberid on noteeritud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi väärpaberibörsidel.

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud äriühing peab oma majandusaasta aruandes avaldama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud asukoha.

 

Konsolideeritud aruandluse koostamise põhimõtted

 

Emaettevõte, mis koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande, ei ole enam kohustatud koostama eraldi konsolideerimata raamatupidamise aruannet.

Konsolideeritud aruande lisades tuleb avalikustada emaettevõtte:

  • konsolideerimata bilanss,
  • kasumiaruanne,
  • rahavoogude aruanne ja
  • omakapitali muutuste aruanne.

Emaettevõtte aruandluses loobutakse kapitaliosaluse meetodi kasutamisest tütarettevõtete puhul. Tütarettevõtteid hakatakse kajastama kas turuväärtuses või soetusmaksumuse meetodil, mille tulemusena konsolideeritud ja konsolideerimata kasum kujunevad erinevaks.

Tulenevalt eelpooltoodust tuleb raamatupidamises tagada arvestus, mis toob välja investeeringu soetusmaksumuses. Investeeringu korrigeerimised soetusmaksumuselt kapitaliosaluse meetodil kajastamisele või õiglasele väärtusele peavad olema eristatavad, sest need tuleb elimineerida (nii bilansis kajastatavast investeeringust ja aruandeperioodi kasumist ning eelmiste perioodide kasumist kui ka kasumiaruandest finantstuludest/kuludest) konsolideeritud aruandluse koostamisel.

Investeeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodil tuleb lähtuda RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ (muudetud 2005) §-des 19–23 toodud põhimõtetest.

Tütarettevõtte investeeringut kajastame:

  • konsolideeritud aruandes rida realt konsolideerituna;
  • konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses;
  • nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses (erandid raamatupidamise seaduse §-s 29), õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.

Sidusettevõtte investeeringut kajastame:

  • investori konsolideeritud aruandes ja nende investorite aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil;
  • investori konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses;
  • nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses (erandid raamatupidamise seaduse § 29), õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.

Ettevõte, kes koostab konsolideeritud aruandluse, esitab andmed ka konsolideerimata korrigeeritud omakapitali kohta.

Konsolideerimata omakapitali korrigeeritakse järgnevalt:

  • omakapitalist lahutatakse investeeringu soetusmaksumus või õiglane väärtus (sõltuvalt asjaolust, millises väärtuses investeeringut kajastame);
  • leiame investeeringu korrigeerimised kapitaliosaluse meetodil kogu perioodi vältel alates soetamisest kuni aruandeaasta lõpuni (RTJ 11 §-d 65–76);
  • liidame konsolideerimata omakapitalile uuesti juurde investeeringu väärtused kapitaliosaluse meetodil korrigeerituna.

Korrigeerimise tulemusena leiame me ettevõtte omakapitali väärtuse tingimustes, mis kehtisid vastavalt heale raamatupidamise tavale enne 1. jaanuari 2005.

Korrigeerimiste arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes (vt muudatusi: RT I 2005, 61, 478).

 

Muutused firmaväärtuse kajastamisel

 

Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ uute reeglite kohaselt kehtib immateriaalsete varaobjektide puhul, mis on ostetud eraldi ettevõtteväliste osapoolte käest või omandatud äriühenduste käigus, eeldusel, et nende soetamise hetkel on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu. Sellest tulenevalt suureneb oluliselt selliste immateriaalsete varaobjektide hulk, mida kajastatakse bilansis eraldi varaobjektina.

Samuti muutusid immateriaalse vara amortiseerimise reeglid, mille kohaselt määramata kasuliku elueaga immateriaalseid varasid (sh firmaväärtus) edaspidi ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse test.

Näited valdkondadest, mis võivad vastata immateriaalsete varade kriteeriumitele on:

  • turundus – nt kaubamärgid, interneti aadressid, konkureerimisest hoidumise leping
  • kliendid – nt klientide nimekiri ja lepingud, kliendisuhted, andmebaasid
  • kunst – nt muusikalid, ooperid ja balletid, raamatud, ajakirjad, ajalehed, filmid ja fotod, video ja audiovisuaalsed õigused
  • tehnoloogia – nt patenteeritud ja patenteerimata, valemid, retseptid, arvutitarkvara

Sõltumatute osapoolte vahelistes äriühendustes rakendatakse ostumeetodit, mille puhul on kasutusel järgmine valem:

omandatud osaluse soetusmaksumus – omandatud netovara õiglane väärtus = firmaväärtus

Kuni 31. detsembrini 2004 käsitleti netovara õiglase väärtusena peamiselt materiaalse vara õiglast väärtust.

Alates 1. jaanaurist 2005 vaatame materiaalse vara õiglase väärtuse leidmise kõrval:

  • milliseid mittemateriaalseid aktivaid me omandasime ja kas need vastavad vara väärtuse kriteeriumitele,
  • milline on nende aktivate õiglane väärtus,
  • omandatud netovara õiglane väärtus on materiaalse ja immateriaalse vara õiglase väärtuse summa.

Konsolideerimise reeglid

Konsolideerimine on keeruline raamatupidamise toiming, mille läbiviimisel tuleb jälgida reegleid:

  • Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tema tütarettevõtete finantsnäitajaid niimoodi kokkuliidetuna, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.
  • Grupisiseste tehingute tulemused – saldod ja tehingud ning realiseerimata kasumid – tuleb täielikult elimineerida.
  • Konsolideeritud finantsaruannete koostamise aluseks olevad ema- ja tütarettevõtjate aruanded peavad olema koostatud sama kuupäeva seisuga.
  • Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel tuleb kasutada samasuguseid raamatupidamise põhimõtteid.
  • Tütarfirma tegevuse tulemus kajastub konsolideeritud finantsaruannetes alates osaluse omandamise kuupäevast, millal kontroll omandatavate varade ja operatsioonide üle on efektiivselt üle läinud omandajale.
  • Müüdud tütarettevõtja tegevuse tulem kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni müügipäevani, mis on kuupäev, millal lõppes emaettevõtja kontroll tütarettevõtja üle.

 

Välismaal asuvate äriüksuste konsolideerimine

 

Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tuleb aruanded konverteerida Eesti kroonidesse. Kasutatav meetod sõltub sellest kas arvestusvaluuta on emaettevõttega sama või mitte.

Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta ei lange emaettevõtte arvestusvaluutaga kokku, kasutatakse aruannete ümberarvestamisel valuutakursse:

  • varad ja kohustused hinnatakse ümber bilansipäeva kursi alusel,
  • tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursi (lubatakse ka keskmist kurssi) alusel,
  • ümberhindluse vahed kajastatakse omakapitalis real “Realiseerimata kursivahed” (arvestatakse vähemusosalusele kuuluvat osa eraldi vähemusosalusena).

Kui emaettevõte on andnud või saanud tütarettevõttelt pikaajalist laenu ja tagasimakset lähitulevikus ette ei ole näha, on sisuliselt tegemist osaga investeeringust. Sellised kursivahed kajastatakse omakapitalis real “Realiseerimata kursivahed”.

Tütarettevõtte omandamisel tekkinud firmaväärtust ning selle omandamisega seotud varade ja kohustuste bilansilise maksumuse ja õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitletakse tütarettevõtte varade ja kohustustena, mistõttu hinnatakse nad bilansipäeval ümber.

 

Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta langeb kokku emaettevõtte arvestusvaluutaga, kuid tütarettevõte esitab oma aruandeid konsolideerimiseks oma arvestusvaluutast erinevas valuutas, hinnatakse aruanne ümber selliselt, nagu see oleks algusest peale koostatud arvestusvaluutas:

  • monetaarsed varad ja kohustused ning õiglases väärtuses kajastatud mittemonetaarsed varad ja kohustused – bilansipäeva kursi alusel;
  • muud varad ja kohustused seotuskuupäeva kursi alusel (praktilisel kaalutlusel lubatakse kasutada perioodi kaalutud keskmist kurssi);
  • tulud, kulud ja muud omakapitali kirjed hinnatakse ümber tekkimise päeva kursiga (praktilisel kaalutlusel lubatakse kasutada perioodi kaalutud keskmist kurssi);
  • erandiks on tulud ja kulud, mis on seotud soetamiskuupäeva kursiga kajastatavate varade ja kohustustega (nt põhivara kulum), mida kajastame lähtudes nende varade või kohustuste soetuspäeva kursiga.

Juhendi esmakordne rakendamine

 

RTJ 11 esmakordse rakendamise puhul tuleb silmas pidada, et üldjuhul juhendit ei rakendata tagasiulatuvalt, välja arvatud kui:

  • ettevõttel on teada kogu info varem toimunud äriühenduste kohta (sh õiglased väärtused) ja
  • ettevõte rakendab ka RTJ 5 uut versiooni alates hetkest, mil varaseim korrigeeritav äriühendus toimus.

Firmaväärtuste osas, mis tekkisid enne juhendi kehtima hakkamist, tuleb esimese majandusaasta alguses juhendi rakendamisest:

  • lõpetada amortiseerimine;
  • akumuleerunud amortisatsioon elimineeritakse firmaväärtuse soetusmaksumuse vastu;
  • alustatakse väärtuse testi tegemist lähtudes RTJ 5-st;

·         negatiivne firmaväärtus, mis oli tekkinud enne juhendi kehtima hakkamist, kantakse jaotamata kasumi arvele.

Immateriaalsed varad, mida ostuanalüüsis oli kajastatud eraldi varana, kuid mis ei vasta enam vara kriteeriumidele, tuleb majandusaasta algul ümber klassifitseerida firmaväärtuseks.

Juhendi tütar- ja sidusettevõtete edasist kajastamist puudutavate paragrahvide (so §-d 61–99) rakendamine toimub tagasiulatuvalt, välja arvatud § 96, so tütarettevõtte ja emaettevõtte arvestusvaluutade erisuse tingimustes tekkinud firmaväärtuse omandamisega seotud varade ja kohustuste bilansilise maksumuse õiglase väärtuse korrigeerimisi, mida ei pea tagasiulatuvalt rakendama äriühendustele, mis on toimunud enne käesoleva juhendi jõustumist.

 

Mati Nõmmiste

Rimess MRI OÜ partner

 

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo