Maksumaksja portaal - Kuhu kaovad osalise tööajaga töötajad? Martin Huberg - 2016 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2016 > veebruar (nr 2) > Kuhu kaovad osalise tööajaga töötajad? Martin Huberg
Kuhu kaovad osalise tööajaga töötajad? Martin Huberg


Rahandusministeerium üllitas 9. veebruaril järjekordse maksude laekumise raporti. Mis siis ikka, see ongi nende töö ja tuleb tunnistada, et nad on hakanud seksikamaid pealkirju kasutama. Varem jäeti see töö iga väljaande toimetaja ülesandeks ja see võis tähelepanu vahel „valele“ asjale juhtida.

Seekordne raport kiirgab positiivsusest juba pealkirjast nähtuvalt: „Jaanuaris laekus makse 13 protsenti rohkem kui aasta varem“. Selle pealkirjaga võib edukalt palju asju maha müüa ja te ei pane nüansse tähelegi. Kiitus.

Aga?

Lisaks sellele, et nn riigifirmad maksid erinevalt varasemast aastast lihtsalt dividende kuu aega hiljem (sest „tänu“ Swedbankile laekus eelmisel aastal dividendide tulumaksu planeeritust rohkem, aga eelarve ülelaekumine tuleb kanda stabiliseerimisreservi) ja ka palgad on mitu aastat järjest kasvanud, muutus veel mitu olulist asja. Seejuures ei saa me sugugi öelda, et need ilmtingimata positiivsed muutused oleks.

Nimelt sedastatakse ka, et palga saajate arv on kahanenud viimased 4 kuud, kuid tööga hõivatute töötasu on seevastu tõusnud. Lisaks vähenes osalise tööajaga töökohtade arv.

Tundub nagu väljakisutud nutt ning teema võiks rahulikult kõrvale jätta, kuid me saame siiski siit mingeid vihjeid välja lugeda, mis võivad kaudselt eelnevaga seotud olla.

Kui palju nad siis...?

Nimelt on meie suured juhid kord otsustanud nii, et sotsiaalmaksu makstakse iga töölepingulise töötaja puhul vähemalt miinimumsummalt, mida sotsiaalmaksuseaduses kutsutakse hellitavalt kuumääraks. Kuumäära suurus on eelmise aasta miinimumtöötasu suurus ehk siis sellel aastal 390 eurot. Ükskõik kui vähe töötaja palka saab, sotsiaalmaksu tuleb ikkagi maksta vähemalt kuumääralt. Kui palk on sellest suurem, siis makstakse tegelikult väljamakselt. Kehtib küll rida erandeid, kuid nn poole kohaga töötamine paraku erand ei ole.

Kusjuures see kuumäär kasvab igal aastal, sest igal aastal kasvab ju miinimumtöötasu. Järgmisel aastal on see juba 430 eurot. Selle liigutuse kaudu kogub riik igal aastal rohkem nutsu nii haigele kassale kui ka pensionite maksmiseks. Ravikindlustuse pakkumine ju kallineb iga aastaga märgatavalt, isegi kui inimeste palgad ei tõuse, eksole?

Mida see tähendab?

Selliseid inimesi, kes teenivad alla miinimumpalga, osalise tööajaga, on päris palju. Ja see ei tähenda sugugi, et nad peaksid tingimata maapiirkonnas palgal olema. Ka linnades on terve hulk inimesi hõivatud osaliselt. Enamasti meenub selle peale koristaja amet — inimese jaoks võib see olla ainus töökoht ja kui kord-kaks nädalas kontorit koristada, siis ega ikka miinimumpalga jagu raha ei saa küll. Aga näiteks Ida-Virumaa piirkond — mis te arvate, et seal on lihtsamatel töödel suured palgad? Arvake uuesti.

Me võime ju statistikast lugeda, et keskmine palk kasvas jälle nii ja nii paju, kuid enamasti on ju selliseid inimesi, kes palgatõusu üles tunnistaksid, siiski vähe. Piisab, kui te küsite oma tuttavatelt, ja teid tabab majanduskriisi järgne masendus.

Seega, miinimumtöötasu võib küll tõusta, kuid osaajaga töötajate puhul, kes on õnnelikud, et neid üldse tööle on võetud, see päris nii ei käi.

Mis siis juhtub?

Ja nii ongi tööandjad iga aasta alguses aina kõrgema mäe jalamil — kui igal aastal kerkib sotsiaalmaksukohustus tiigrihüppe võrra, ettevõtja kasum aga, kui üldse, siis kukesammu võrra, siis tuleb endale esitada eksistentsiaalne küsimus — kas kaastunnet jagub või teeb keegi teine lihtsalt selle poolekohalise eest töö ära ja tõstetakse natukene tema palka? Sest kui palka tõstetakse teisel töötajal, siis makstakse sotsiaalmaksu tegelikult väljamakselt ning see müstiline kuumäära kulu puudub.

Ja siit me jõuamegi ühe võimaliku selgituseni, miks osalise tööajaga töötajate arv väheneb ning täiskohaga töötajate palk kerkib.

Aga mida me teeme selle töötute armeega? Isegi kui riik suudab neile pikaajaliselt maksta töötutoetust 136 eurot kuus, siis need inimesed ruineeritakse vaimselt.

Kuid partei ja suure juhi targal juhatusel jõuame me kindlasti õige pea rikaste riikide ühtsesse perre, vaja vaid pisut peenhäälestust. Jah, ka need vaesed töötud võtame kaasa, eksole.


Martin Huberg

EML juhatuse liige

Jaanuaris laekus makse 13 protsenti rohkem kui aasta varem

Margus Tuvikene

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Tänavu jaanuaris kogus maksu- ja tolliamet 627 miljonit eurot makse, mida on 12,6% enam kui aasta varem.

Kõige rohkem, üle kahe ja poole korra, kasvas möödunud aasta jaanuariga võrreldes juriidilise isiku tulumaksu laekumine. Tänavu jaanuaris laekus maksu 68,5 miljonit eurot võrreldes möödunud aasta sama kuu 24,6 miljoni euroga.

Suurem laekumine on tingitud asjaolust, et erinevalt 2014. aastast jaotasid suured riigile kuuluvad ettevõtted 2015. aastal kasumit detsembris. Samuti kasvas mullu jaanuariga võrreldes ligikaudu 22 miljoni euro võrra erasektori ettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt. Ettevõtete jaotatud kasumilt makstava tulumaksu kuises statistikas tekitavad nähtavaid kõikumisi üksikud suured kasumi jaotamised.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,9% vähem ehk 41 miljonit eurot. Langus tulenes sellest, et maksumäära langetamine 20%-le ei mõjutanud veel eelmise aasta jaanuari laekumist, mistõttu aastatagune võrdlusbaas oli kõrge. Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu 8,9% enam kui aasta varem.

Sotsiaalmaksu laekus jaanuaris 224,4 miljonit eurot ehk võrreldes möödunud aasta sama ajaga 7,4% enam. See oli viimase nelja kuu kiireim kasv. Deklareeritud palgafondi kasvu trend pöördus kiirenemisele, kasvades detsembris 6,1%. Palgasaajate arv on vähenenud neli kuud, detsembris 0,1%.

Tegevusalapõhistel andmetel vähenes hõivatud töökohtade arv viiendat kuud, detsembris 2,2%. Kuna palgasaajate arv kahanes aeglasemalt, tähendab see osalise tööajaga palgatöö vähenemist. Hõivatud töökohtade arv on viimasel kolmel kuul langenud enim kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, finants- ja kindlustustegevuses ning põllumajanduses.

Viimasel kolmel kuul kasvas palgafond kõige enam info ja side, majutuse ja toitlustuse ning jaekaubanduse tegevusaladel. Palgaväljamaksed kahanesid kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, mäetööstuses ning ehituses.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo