Maksumaksja portaal - Laseme raamatupidajad lahti, maksuamet saab ise hakkama? Lasse Lehis - 2016 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2016 > veebruar (nr 2) > Laseme raamatupidajad lahti, maksuamet saab ise hakkama? Lasse Lehis
Laseme raamatupidajad lahti, maksuamet saab ise hakkama? Lasse Lehis


1. veebruaril pidas MTA juhtkond oma traditsioonilist pressikonverentsi, kus tutvustati eelmise aasta töövõite. Meeleolu paistis olevat reibas, sest vähemalt veebi üles riputatud slaidide pealkirjadest õhkus mitte eriti suurt tagasihoidlikkust: „Makse laekub üle eelarve ootuse“, „Varimajandus taandub!“, „Käibemaksu deklaratsiooni lisa on aidanud vähendada näilikke tehinguid“, „Varjatud töösuhte nõustamine tõi tööjõumaksudele lisa“. Sinna juurde käisid ka sama reipad graafikud, vastavalt teemale siis nooled üles- või allapoole vilksamas. Tulevad meelde vanad head ajad…

Ja nagu vanadel headel aegadel, oli ka nüüd edusammude taustal mõningaid kitsaskohti. Nimelt on e-maksuamet ajast maha jäänud. Konkreetselt oli slaidi peal kirjas järgmised puudused: E-teenused on keerulised ning ei ole ühesuguse funktsionaalsusega, tehnoloogilised lahendused (legacy) on vananenud, keskkond ei ole 100% mitmekeelne, keskkond ei ole nutikõlblik, maksuarvestuse süsteem ei ole kliendisõbralik, keerulised mõisted, ebapiisav kasutajatugi. Jutt jumalast õige, nii ongi. Vaevalt et keegi tahaks vastu vaielda, et e-lahendusi saab teha mugavamaks, arvestades erinevate sihtgruppide vajadustega — kes tahab tõlkeabi, kes vajab juhendeid vormi täitmise kohta, kes tahab rohkem eeltäidetud andmeid jne. Aga millegipärast olid MTA ülemused oma e-asjadest nii suurde e-vaimustusse läinud, et järgmisel slaidil mindi juba päris kosmiliseks. Anname väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale võimaluse keskenduda äritegevusele ning pakume talle väiksemat halduskoormust ja lihtsustatud maksuarvestust panga kaudu.

See kosmiline mõte lendas komeedina ajakirjandusse. Äripäev pasundas: Niisiis, maksuameti uus suur eesmärk on, et aastaks 2020 oleksid kadunud praegused kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja ettevõtja ning maksuameti vaheline suhtlus piirduks vaid sellega, et ettevõtja kontrollib nutiseadmest, kas tal on maksuasjadega kõik korras. Sisuliselt tähendaks see, et näiteks palkade info jõuaks maksuametisse otse pangaülekannetest ja kaoks palkade ning tööjõumaksude deklareerimine. Ja hoopis maksuamet oleks see, kes koostaks aruandlust ettevõtjale, kas viimase maksuasjadega on kõik korras ning milline on tema tasutud maksude võrdlus keskmise ja näiteks lähemate konkurentide või partneritega.[1]

Nagu tänapäeval kombeks, pidid kõik ette sattuvad „arvamusliidrid“ umbes 2 minuti jooksul andma ammendava kommentaari. Ega polegi suur üllatus, kui selgus, et kõik need inimesed, kes pole kunagi ise ühtegi maksudeklaratsiooni täitnud, arvavad, et see on „ilgelt lahe“. Ja need, kes deklaratsioone täidavad, pobisevad midagi arusaamatut: „Ei tea, kas nüüd päris nii ikka ka saab…“

Kuna MaksuMaksja lugejate enamuse moodustab see teine grupp, siis mul pole mingit mõtet hakata pikemalt seletama, miks MTA ulmeline plaan teha maksude deklarareerimisest midagi arvutimängu sarnast ei vääri isegi pikemat arutamist. Viisakuse pärast trükime siiski ära minu Õhtulehes ilmunud loo (mis oligi spetsiaalselt kirjutatud nendele, kes maksude deklareerimisega pole kunagi kokku puutunud).

Jah, loomulikult võib ühendada TSD palgakalkulaatoriga ja võimaldada „netost-brutosse“ arvutusi. Jah, miks mitte edastada TSD andmeid panga kaudu e-maksuametisse ja vastupidi (maksude tasumine e-arve ehk varasema nimetusega otsekorralduse alusel). Kindlasti on neid, kes seda vajavad. Rohkemgi võib-olla neid, kes ei tea, et TSD täitmiseks saab kasutada eelmiste kuude andmeid või et deklaratsioone saab ka ette esitada, nii et maksude arvutus on tehtud enne töötasu väljamakse tegemist. On võimalik raamatupidamisprogrammidest andmeid edastada nii, et saab korraga täita mitu erinevat aruannet või MTA kannab ise osa andmeid ühest vormist teise üle. Kindlasti on neid, kes tunnevad rõõmu, kui deklaratsiooni esitamise juures vilguvad värvilised tulukesed, mängib lõbus muusika või minugipärast lastakse videost rahandusministri tänukõnet tublidele maksumaksjatele.

Aga asja pointi ei saa siiski ära unustada. Ükskõik kui lihtsaks ja vaatemänguliseks deklaratsiooni esitamist ka ei tehtaks, on siiski tegemist tähtsa juriidilise dokumendiga, mille esitaja võtab endale vastutuse, et kõik andmed on õiged ja täielikud. See „vastutus“ võib tähendada täiendavaid maksusummasid, intresse, trahve, kuni vanglakaristuseni välja. Seda funktsiooni ei saa maksuamet kunagi endale võtta ja vaevalt ta seda tahabki. Seega saame ikkagi rääkida ainult teatud osa andmete eeltäitmisest või kopeerimisest, mitte vastutuse ülevõtmisest. Veel vähem sellest, et maksuamet võikski kogu raamatupidamise töö endale võtta. Kõik, kes raamatupidamisest vähegi midagi teavad, saavad väga hästi aru, et see ei ole võimalik. Mitte kunagi. Raamatupidamist on maailmas peetud tuhandeid aastaid (väidetavalt on kõige vanemad säilinud kirjalikud ürikud seotud just raamatupidamisega — muistsel kaupmehel jäi oma varade kokkulugemiseks sõrmedest ja varvastest väheseks ning ta pidi leiutama uue mooduse). Maksudeklaratsioone on kasutatud veidi üle saja aasta. Enne seda saadi ilma hakkama — kuninga sõjasalk tuli ja inspekteeris majapidamised üle ning sealt, kus oli midagi võtta, sealt võeti. Kust polnud midagi võtta, seal ei hakatud aega raiskama. Tundub, et meie maksuamet tahab digihobusel kapata tagasi keskaega — kelle pangakontol raha on, sealt aga võtame.

Eelnev vahepala oli siis väike lisalugu Õhtulehe artiklile. Aga asjatundjate ringis oleks pigem mõtet arutada seda, kas ja mida võiks ning saaks seadustes muuta, et väikeettevõtja maksuarvestus oleks lihtsam. Õigemini kasutan ma võimalust meenutada paari asja, mida EML on juba aastaid pidevalt meelde tuletanud. Väikestele maksumaksjatele võiks lubada kalendrikuust pikemaid maksustamisperioode — sellega väheneks deklaratsioonide arv ja ettevõtja saaks raha kauem enda käes hoida (tihti tuleb maksud enne ära maksta, kui klientidelt üldse raha kätte on saadud). Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära võiks julgelt tõsta 50 000 euroni, sellega saaks paljudest „tüütutest“ e-maksuameti külastajatest lahti. Kassapõhine käibemaksuarvestuse erikord tuleks teha ka päriselt kassapõhiseks, ilma ajaliste piiranguteta (praegune kord võimaldab maksukohustust edasi lükata ainult kaks kuud). Rohkem võiks lubada lihtsustatud arvete kasutamist, millele ostja võiks ise oma nime ja aadressi kirjutada (praktikas nagunii paljud seda teevad). Siiamaani on kõik need ettepanekud põrganud vastu „lihtsa ja ühetaolise maksupoliitika“ müüri. Äkki nüüd digihobusel kappav MTA juhtkond võtaks ka need teemad letti ja teeks ära?


Lasse Lehis

EML juhatuse liige

Helm: MTA-lt võib lähiaastatel oodata mitmeid asjaajamist lihtsustavaid lahendusi

MTA pressiteade 01.02.2016

Eelmisel aastal alustas MTA uue e-maksuameti/e-tolli (e-MTA) teenuste ümberkujundamist ning automatiseerimist. Sellele on lisandunud ettevõtjatelt küsitavate andmete esitamise koormust vähendav Aruandlus 3.0 projekt, tolliinfosüsteemi värskendamine ning Uberiga koostöös tehtava pilootprojekti abil erinevatele e-lahendustepõhistele ärimudelitele mugava deklareerimisrakenduse loomine.

Helmi sõnul aitavad uued ja innovatiivsed teenused MTA-l paremini toetada ettevõtja tegevust ja arengut. „Kolm aastat tagasi keskendusime seoses varimajanduse suurenemisega selgelt meetmetele, mis aitavad meil edaspidi edukalt võidelda maksupettustega. Järgmistel aastatel soovime teha võimalikult palju selleks, et ettevõtja saaks oma maksuasju lihtsamini korras hoida,“ selgitas Helm.

„Selle asemel, et MTA pidevalt andmeid küsib, tahame pakkuda võimalust, et meie ise anname ettevõtjale kinnituse, et maksudega seoses on kõik korras,“ lisas Helm.

Kuigi e-maksuameti/e-tolli täieliku väljavahetamiseni võib minna kuni aastani 2020, siis lihtsustatud postipaki deklareerimise rakendus valmib juba sel ja uus tollitariifistiku infosüsteem järgmisel aastal. Samuti on kavas anda võimalus testida lisanduvate teenuseuuenduste prototüüpe kõikidel kasutajatel.

Pressikonverentsi slaidiesitluse ja kokkuvõtte möödunud aasta maksulaekumisest ja salakaubanduse avastustest leiate pressimaterjalide alt.

Kas deklaratsioonivaba elu on võimalik?


Lasse Lehise arvamuslugu Õhtulehes

09.02.2016


Hiljuti tutvustas MTA juhtkond oma tulevikuplaane ning muu hulgas kuulusid sinna mitmesugused IT-arendused ja elektrooniliste teenuste täiendamised. Ajakirjanduses pälvis suuremat tähelepanu mõttelend sellest, et kaugemas tulevikus võiks Eestis maksudeklaratsioonid üldse ära kaotada ning maksuamet võiks kõik vajalikud andmed ise kokku korjata ja ettevõtja ei peakski enam midagi tegema.

Planeetidevaheline maksuamet

Minu käest on korduvalt küsitud, kas selline asi on üldse võimalik. Vastus on lühike — ei ole. Loomulikult saab ja tuleb e-maksuametit täiustada, saab kasutada rohkem eeltäidetud vorme, pakkuda mitmesuguseid võimalusi andmete ülekandmiseks kas siis internetipangast maksuametile või maksuametist Statistikaametile. Aga selline lubadus, et ettevõtja võib raamatupidajast loobuda ja lasta kogu töö maksuametil ära teha, on ilmselge liialdus. Maksuameti juhtkond kas ei ole kursis kehtivate maksuseadustega või läksid nad oma „planeetidevahelise maleturniiri" kirjeldamisega liiga hoogu.

Ma ei hakka praegu pikemalt seletama seda, et raamatupidaja töö (eriti Eestis) on palju enamat kui lihtsalt andmete edastamine maksuametile. Isegi kui ettevõtja leiab, et raamatupidamises koostatavad aruanded ei sisalda temale vajalikku infot, tuleb need siiski esitada, sest võib olla palju teisi, keda need ikkagi huvitavad. Ilmselt peaksid raamatupidajad oma tööandjaid ja kliente valgustama natuke rohkem, mis on raamatupidamine ja kellele seda vaja on.

Kui nüüd tulla konkreetselt maksudeklaratsioonide juurde, siis visuaalselt võib selle teha arvutimängu sarnaseks klõpsutamiseks, kuid tegemist on siiski tähtsa juriidilise dokumendiga, milles valeandmete esitamine võib kaasa tuua rahalised sanktsioonid ja raskemal juhul isegi kriminaalkaristuse. Paljudel juhtudel ei olegi probleemiks mitte need andmed, mis deklaratsioonis kirjas on, vaid just need, mis jäid mingil põhjusel kirja panemata. Siin ei saa isegi kõige parema tahtmise korral võtta ettevõtjalt ära kohustust ja vastutust teada, millised väljamaksed on Eestis maksustatavad ja kuidas täpselt. Seda tuleb teada enne pangaülekande tegemist või deklaratsiooni täitmist. Raske on ette kujutada ettevõtjat, kes saab alles pärast arvete väljakirjutamist ja palkade maksmist teada, kui suure osa ta peab saadud rahast maksudeks ära maksma. Sellisele ettevõtjale jääb esimene tegevuskuu ilmselt viimaseks, sest pärast MTA-poolset „inventuuri" ei pruugi pangakontole ülemäära palju raha jääda.

Kindlasti saab teatud väljamaksete andmed lasta panga kaudu edasi MTA deklaratsioonivormidele kanda. On võimalik lasta netotasu ümber arvutada brutopalgaks. Isikukoodi alusel saab automaatselt kontrollida näiteks kogumispensioniga liitumist või töötuskindlustuse olemasolu. Samuti on veel terve pikk rida andmeid, millest pank ei tea mitte midagi ja mida tuleks hakata täiendavalt sisestama. Selleks aga peab sisestaja teadma kõiki erisusi ja nüansse. Kui ta praegu vajab nende nüansside mõistmiseks raamatupidaja abi, siis vajab ta seda abi edaspidigi.

Kuidas täita vormi?

Võtame ette konkreetse igakuise tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD. Vormil on seitse lisa, millest kõige rohkem täidetakse lisa 1. Selle vormi täitmise juhend on 10 lehekülge pikk. Ainuüksi mitmesuguseid töötasu väljamakseid on sellel vormil 26 nimetust (koodid 10–36), peale selle veel rodu muid väljamakseid (intressid, litsentsitasud, üüritulu, stipendiumid, toetused, hüvitised).

Et sisestada õige väljamaksekood, on vaja teada paljusid asju: kas inimesega on sõlmitud tööleping või käsundusleping või on tegu hoopis juhatuse liikmega, kas on esitatud maksuvaba tulu avaldus, kas peale põhipalga on makstud mõnda muud tasu, mis võib olla mõnest maksust vabastatud (nt sünnitoetus, haigusraha, lisapuhkuse päevad, koondamishüvitised jne). Kui inimene töötab välismaal, siis võib tekkida väga huvitavaid kombinatsioone, kus mõni peab maksma Eestis ainult tulumaksu, teine ainult sotsiaalmaksu, kolmas mõlemaid ja neljas mitte kumbagi. Siis veel sellised pisiasjad, et mõnikord makstakse kokkulepitud tasu mõne teise inimese pangakontole, tehakse tasaarvestusi ja kinnipidamisi, kohtutäitur on nõude arestinud jne. Kõike seda peab deklaratsiooni täitmisel teadma ja arvestama.

Välismaalastele tehtud väljamaksete puhul tuleb teada täpset tulu liiki ja seda, mis riigi resident ta on. Mõnelt tasult tuleb kinni pidada 20% tulumaksu, mõnelt 10%, mõnelt 5%, mõnelt mitte midagi.

Kuid see on alles algus. Lisaks rahas makstud palkadele kuulub tulumaksuga maksustamisele veel rida väljamakseid, nagu erisoodustused, vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitte seotud väljamaksed. Nende õigeks maksustamiseks on vaja näha kuludokumente (arved, lepingud) ja vajadusel isegi küsida töötajatelt selgitusi (kas kulu oli tööga seotud). Tihti tuleb ette, et näiteks kodukontoris töötamise kulusid saab maksuvabalt hüvitada vaid osaliselt, seega võib osa väljamaksest minna maksustamisele või tuleb hoopis inimese palgast kinni pidada. Töölähetuste ja isikliku sõiduauto hüvitise puhul tuleb kontrollida, kas aruanded ja sõidupäevikud on korrektselt vormistatud. Kas hakkame sõidupäevikuid internetipangas täitma?

Riiklik raamatupidamine

Kokkuvõtteks jõuame järeldusele, et kui MTA sooviks tõesti ettevõtjatelt kogu vastutuse maksudeklaratsiooni täitmisel üle võtta, siis ei piisa pangakonto andmetest, vaid maksumaksja peab tegema kättesaadavaks absoluutselt kõik oma äritegevuse dokumendid — arved, lepingud, kirjad, juhatuse otsused jne. Kõikide nende dokumentide kontrollimiseks tuleks kõik erasektoris vabanevad raamatupidajad tööle võtta MTA-sse. Kas see ongi eesmärk? Riigiasutuste raamatupidamist on viimasel ajal kokku koondatud ühtsesse keskusesse. Kas järgmisena tehakse eraettevõtjatelegi ühtne riigi raamatupidamiskeskus? Kas sel juhul saab ikka rääkida veel turumajandusest ja eraettevõtlusest?

Pigem ma siiski usun, et MTA suurejooneline projekt piirdub paari ebaolulise lisarakendusega, kuid kogu risk ja vastutus maksuarvestuse õigsuse eest jääb siiski ettevõtjale. Isegi kui jääb selline mulje, et vajalik info on pangakonto või mis iganes muu kanali kaudu edastatud, jääb alati võimalus, et maksuametnikud tulevad raamatupidamist üle kontrollima ja avastavad hulga vigu. Nii on praegu ka füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga, mis on küll eeltäidetud (ja suurem osa inimesi ei pea tegema ühtegi täiendust ega parandust), kuid vigade eest vastutab ikka maksumaksja. Isegi kui need vead on teinud maksuamet.



[1]Vt Uus suur eesmärk: aastaks 2020 kaovad maksudeklaratsioonid. – Äripäev.ee, 01.02.2016.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo