Maksumaksja portaal - Sõbra aruanne. EML, Vabaerakond - 2016 > veebruar (nr 2) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2016 > veebruar (nr 2) > Sõbra aruanne. EML, Vabaerakond
Sõbra aruanne. EML, Vabaerakond


Teatavasti andis EML 2014. aasta maksumaksja sõbra aruande tiitli Vabaerakonnale, väljendades sellega pettumust senises erakondlikus süsteemis ning lootust, et uute erakondade saabumine Toompeale muudab Eesti poliitilist kultuuri ja suudab pikemas perspektiivis riigivalitsemise korraldust muuta positiivses suunas. Mis on saanud edasi? Mida Vabaerakond on aasta otsa Toompeal teinud? Vaevalt et MaksuMaksja lugeja väga tihti satub Riigikogu kodulehele stenogramme ja eelnõusid lugema. Sestap toomegi teieni kokkuvõtte erakonna töödest ja tegemistest. Kuna kõige paremini oskab iga erakonda kiita sama erakond ise, siis jätame ka seekord selle töö Vabaerakonnale endale ja avaldame nende kodulehelt üles korjatud artikli.

Andres Herkel: Vabaerakond on aktiivseim parlamendierakond

www.vabaerakond.ee

Riigikogu aastalõpu statistika kinnitab, et Vabaerakonna fraktsiooni saadikud on olnud Riigikogus kõige sõnakamad. „Värske kõnede ja küsimuste statistika kõneleb aktiivsusest, kuid kinnitan, et kõik kõned ja küsimused on olnud ka arukad,“ ütles fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Herkel on veendunud, et on vale väita, nagu dogmadest ja äärmustest vabad käsitlused on selgrootud. Selline poliitika nõuab palju julgust. „Julgust raskes konkurentsis usalduse võitnud noorel Vabaerakonnal kindlasti on. Sügisel vastu võetud poliitiline manifest „Vaba on olla parem“ määratleb Vabaerakonna sisuliselt paremtsentristliku erakonnana, kelle jaoks on oluline sotsiaalne vastutustundlikkus, ettevõtluse ja kodanikuühiskonna toetamine ning kogukondade kaasamine ja tugevdamine,“ ütles ta.

Vabaerakonna saadikud on üheksa töökuu jooksul pidanud 20,4 kõnet ühe saadiku kohta. Võrdluseks: EKRE-l on see näitaja 17,6 ning Keskerakonnal 14,5. Küsimuste osas annab arvutus sarnase aktiivsusmustri: Vabaerakonna liikmed on esitanud alates aprillist 76,3 küsimust iga saadiku kohta, EKRE vastavalt 57,6 ja Keskerakond 52,2 küsimust saadiku kohta. Et SDE, IRL ja Reformierakonna saadikud lepivad kummitempli rolliga, sisulise küsimuse esitamine ministritele on pigem kas parteikontorist tulnud korraldus või tööõnnetus, siis nende aktiivsus ei ole opositsiooniga võrreldav.

Ühtekokku on Vabaerakonna kaheksa saadikut pidanud Riigikogus 163 kõnet ning esitanud 610 küsimust nii majanduse, välispoliitika, riigireformi kui teiste teemade kohta. „Oleme pannud ministreid avalikult vastutama tegematajätmise eest ja sunnime vastama ebamugavatele küsimustele. Valitsuse liikmetel peab säilima arusaam, et Riigikogu ette astudes ei täida nad rutiinset ülesannet, vaid annavad aru tervele Eesti rahvale ja oma tööandjale,“ ütles Herkel.

Vabaerakonna saadikud on esitanud kaheksa eelnõu ehk täpselt ühe iga saadiku kohta, sellega napilt rohkem kui Keskerakond ja palju enam kui EKRE. Mitme eelnõu esitamine on lükkunud sügiseses teemauputuses uude aastasse. Kaks tähtsat algatust anti saadikute nimel Riigikogu menetlusse üle erakondlike piiride. Artur Talviku algatatud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni otsusel oli toetajaid pea kõigist fraktsioonidest ning Jüri Adamsi paarkonnaseaduse eelnõule tuli allkirju Keskerakonnast.

„Vabaerakond on asunud viima ellu oma demokraatiapaketti — menetlusse on antud valijahääle kaalu suurendamisele suunatud nn avatud nimekirjade kehtestamise eelnõu ning töötame majandus- ja maksukeskkonna parandamise suunas,“ ütles Herkel. Ta toob näitena esile tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstab tulumaksuvaba miinimumi 400 euroni kuus, ning firmade juhatuse liikmetele töötuskindlustuse tagamise eelnõu, mis kindlustab ettevõtjate seljatagust.

Herkeli sõnul on statistikast olulisem sisu, rõõmustavalt kiiresti on Riigikogu saadikud sisse elanud ning professionaalsust tuleb järjest juurde: „Üha rohkem märgatakse, et sotsiaalkomisjoni sisu poolt veab komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm ning kultuurikomisjoni tegelik liider on komisjoni liige Krista Aru. Meie saadikute värsked ja parteisõdurlikkusest vabad mõttekäigud on pannud liikuma peaaegu kinni kasvanud tiike ehk Riigikogu komisjone, kus oldi harjunud nelja vana erakonna läbimängitud võtetega.“

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo