Maksumaksja portaal - EMLi seisukohad kontserdipiletite käibemaksuga maksustamise osas. - 2005 > Detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > Detsember (nr 12) > EMLi seisukohad kontserdipiletite käibemaksuga maksustamise osas.
EMLi seisukohad kontserdipiletite käibemaksuga maksustamise osas.

Maksustamise neutraalsus

 

Eestis on palju räägitud „lihtsast, arusaadavast ja väheste eranditega“ maksusüsteemist, kusjuures tihti ei vaevuta täpsemalt selgitama, milles see lihtsus täpsemalt seisneb ja mis väärtust see endast kujutab, et see saaks üles kaaluda kõik muud väärtused.

EML on põhimõtteliselt nõus sellega, et sotsiaalsete probleemide lahendamine maksusoodustustega ei pruugi olla ratsionaalne, kuid liit ei toeta mingil juhul seisukohta, et maksusüsteemil ei tohiks üldse mingeid sotsiaalseid elemente olla. Ühtegi eluvaldkonda ei saa vaadata teistest lahus.

Niinimetatud „puhas maksuõigus“ võib pakkuda intellektuaalset naudingut teaduslikust seisukohast, kuid samas on oht, et sotsiaalseid väärusi ignoreeriv maksusüsteem võib rahva õiglustunnet liigselt riivata. EMLi arvates ei ole õige omistada „lihtsa maksusüsteemi“ põhimõttele sellist tähendust, mis välistaks juba eos mistahes maksupoliitilise diskussiooni. Ükski põhimõte ei tohi muutuda aksioomiks ega kriitikaväliseks tsooniks, sest see välistab konstruktiivse diskussiooni.

Maksusüsteem peab vastama ühiskonna vajadustele ja olema paindlik. Maksustamine peab toimuma õiguse üldpõhimõtteid arvestades, olema neutraalne ja tagama maksumaksjate võrdse kohtlemise. Erandite tegemine või maksueeliste andmine ei tohi olla meelevaldne, kuid erandite või soodustuste kaotamine ei tohi samuti toimuda meelevaldselt.

EML ei saa nõustuda laialt levinud väitega, et maksusoodustuste andmine on alati ebaefektiivne ja kallis meetod mingi valdkonna toetamiseks (võrreldes otsetoetustega). Pigem võib taolise väite taga olla rahandusministeeriumi või maksuhalduri soov vabaneda probleemiga tegelemisest ja veeretada see teise ametkonna kaela.

Ei saa sugugi välistada, et teatud juhtudel võib toetuste administreerimine olla kulukam ja keerukam kui maksusoodustuse administreerimine. Toetust vajavaid valdkondi on erinevaid ja maksusoodustuste toimemehhanismid on erinevad. Ühe võimaliku juhtumi kogemusi ei saa automaatselt üle kanda kõikidele toetust vajavatele valdkondadele.

Maksusoodustus võib näiteks olla paindlikum ja efektiivsem siis, kui otsetoetuse saajaid oleks kordades rohkem kui maksusoodustuse saajaid. Käibemaksu kui kaudse maksu puhul on selline võimalus üsna tõenäoline.

Samuti tuleb arvestada sellega, et maksusoodustus on seaduses sätestatud tähtajatult ja annab seega maksumaksjatele suurema kindluse kui toetuste jagamine, mis toimub iga-aastase eelarve alusel ja sõltub pidevalt otsustajate suvast. Välistades maksusoodustused ja pidades ainsaks aktsepteeritavaks lahenduseks otsetoetusi, võime me avada tee bürokraatia ja korruptsiooni vohamisele.

 

Maksusoodustustest üldiselt

 

EML on seisukohal, et maksusoodustuste ja muude erandite andmist ei tohi välistada, kui see on vajalik ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks või Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.

Maksusoodustuste süsteem peab olema loogiline ja läbimõeldud. Iga soodustuse kehtestamisele peab eelnema põhjalik analüüs ja arutelu. Senini ei ole seda põhimõtet järgitud. EML teeb ettepaneku analüüsida terviklikult kõiki kehtivaid maksusoodustusi ja otsustada, kas soodustus tuleks kaotada või vastupidi, seda peaks laiendama.

Siinkohal on oluline teadvustada ka, mis on erand ja mis on reegel. Maksustamisel tuntakse niinimetatud tehnilisi maksusoodustusi, mille eesmärk on vältida mitmekordset maksustamist. EML kogemus näitab, et paljudel juhtudel ei ole otsustajad teadnud, et maksuvabastus või mahaarvamine on tegelikult reegel, mitte erand.

Kuigi kultuuriteenustele suunatud käibemaksusoodustus ei ole tehniline (soodustuse eesmärk on muuta teenuseliik tarbijale paremini kättesaadavaks), leiab EML, et ka poliitiliste maksusoodustuste tegemine ei saa olla suvaline, vaid peab toimuma kindlate põhimõtete alusel. Maksusoodustust ei tohi vaadelda kui mõne ametnike või poliitikute grupi hea tahte avaldust, mida võib anda ja võtta oma isiklikust sümpaatiast või hetkemeeleolust lähtuvalt, vaid see peab olema ühiskondliku kokkuleppe tulemus, millele eelneb asjatundlik arutelu, kuhu kaasatakse kõik asjassepuutuvad isikud.

 

Käibemaksusoodustuse olemus

 

Käibemaksusoodustuse eesmärk on muuta teatud kaup või teenus tarbijale paremini kättesaadavaks. Käibemaksuõiguses tuntakse kahte liiki soodustusi – soodusmäära ja maksuvabastust. Arvestades asjaolu, et maksuvabastuse korral kaotab kauba või teenuse pakkuja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, võib teatud juhtudel olla maksuvabastus ebasoodsam kui soodusmääraga maksustamine. Maksuvabastus on soodsam siis, kui teenuse hinnast moodustab väga suure osa tööjõukulu, sest sel juhul on sisendkäibemaksu kulu minimaalne.

Kuna käibemaks on objektiivne ja kaudne maks, millega maksustatakse tarbimist (mitte müüjat), peab käibemaksusoodustus olema defineeritud objektiivselt, mitte subjektiivselt. Seadusandja peab suutma defineerida soodustatava kauba või teenuse. Seda saab teatud juhtudel defineerida ka müüja isiku kaudu (nt „etendusasutus“), kuid sel juhul tuleb jälgida, et definitsioon oleks asjakohane. Teises õigusharus kasutusel olev mõiste ei pruugi maksuõigusesse sobida, sest mõiste sisustamisel on lähtutud hoopis teistest eesmärkidest ja taotlustest.

Käibemaksusoodustuse objekt ei tohi olla defineeritud juhuslike asjaolude kaudu, mille täitmine või täitmatajätmine ei muuda osutatava teenuse olemust. Samuti tuleb arvestada Euroopa Liidu õigusest tulenevat üldist nõuet, et kodumaist ja teisest liikmesriigist pärinevat kaupa ja teenust tuleb võrdselt maksustada. Järelikult kui seostada maksusoodustus tingimustega, mida välismaine turuosaline ei suuda täita (nt toetuse saamine Eesti avalikest eelarvetest), on tekkinud vastuolu Euroopa õigusega.

 

Maksumäära alandamise mõjud

 

Ekslik on arvata, et maksumäära alandamine peab ilmtingimata kaasa tooma toote hinna languse ja kui hinnalangust ei toimu, oleks justkui tegemist pettusega või maksusoodustuse mittesihipärase kasutamisega.

Kultuuriteenuse ainus väärtus ei saa olla võimalikult odav piletihind. Teenus muutub kättesaadavaks ka siis, kui selle osutajal tekib täiendav võimalus maksta näitlejatele rohkem palka, maksta suuremat honorari autorile, kutsuda uusi artiste või muuta kontserdisaal mugavamaks. Selle, milline abinõu konkreetselt kõige vajalikum on, otsustab teenuse osutaja ise. Lõppkokkuvõttes paneb hinna paika turg.

Avatud konkurentsi tingimustes ei saa tekkida olukorda, kus üks osa kultuuriteenuste osutajatest saaks teiste arvel alusetult rikastuda. See on võimalik ainult siis, kui soodustus sätestatakse võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes, st teatud tunnustele vastavaid turuosalisi eelistades.

EMLi arvates võib käibemaksusoodustuse laiendamine muudele kultuuriteenustele (nt muuseumid, kino jne) soodustada kultuuriteenuse kättesaadavust tarbijale ka siis, kui käibemaksumäära alandamine ei too endaga kaasa piletihinna langust.

Teiste riikide kogemust arvestades ei ole ka ilmtingimata vajalik pöörata väga suurt tähelepanu nn kõrgkultuuri ja massikultuuri eristamisele. Näiteks raamatutele kehtib 5%-line käibemaksumäär sõltumata raamatu sisust – olgu see teaduskirjandus või meelelahutusliku sisuga ilukirjandus.

 

Lühendatult Riigikogu põhiseaduskomisjonile antud ekspertarvamusest

 

Samal teemal vt ka EMLi seisukohta „Maksumaksjate liit ei toeta etenduste ja kontsertide piletite maksustamist 18% käibemaksumääraga“, MaksuMaksja nr 11(97) lk 6.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo