Maksumaksja portaal - Järelepärimine: Miks käivad MTA ametnikud maksuvõlglase koolitustel lektoriteks. Õnneli Varend, Aivar Rehe, Lasse Lehise kommentaar - 2005 > Detsember (nr 12) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2005 > Detsember (nr 12) > Järelepärimine: Miks käivad MTA ametnikud maksuvõlglase koolitustel lektoriteks. Õnneli Varend, Aivar Rehe, Lasse Lehise kommentaar
Järelepärimine: Miks käivad MTA ametnikud maksuvõlglase koolitustel lektoriteks. Õnneli Varend, Aivar Rehe, Lasse Lehise kommentaar

Käesolevaga soovime teada teie arvamust MTA ametnike käitumise kohta, kes pidevalt esinevad koolitusüritustel, mille korraldaja on krooniline maksuvõlglane.

Osaühing Tallinna Konverentsid (äriregistrikood 10779361, kandnud ka ärinime OÜ Gavetek, CA Konsultatsiooniteenuste OÜ, praegune nimi Dilbas International OÜ) on MTA andmetel 2005. a 1. novembri seisuga võlgu:

  • kinnipeetud tulumaksu 194 199 kr,
  • käibemaksu 216 594 kr,
  • sotsiaalmaksu 287 601 kr,
  • töötuskindlustusmakseid 14 633 kr,
  • kogumispensioni makseid 9671 kr,
  • tulumaksu erisoodustustelt 16 671 kr.

Kokku on maksuvõlg 739 369 krooni, lisaks intressivõlg, mille suurust MTA avalikest andmetest ei nähtu. Sama suurt maksuvõlga näitab ka Krediidiinfo andmebaas. MTA andmetest nähtuvalt ei ole maksuvõlga vaidlustatud ega ka ajatatud.

Kõnealuse äriühingu maksuvõlad on tekkinud pika aja jooksul ja pidevalt kasvanud. Äriregistrile esitatud 2003. aasta majandusaasta aruande kohaselt (lisa 4[1], lk 11) suurenes maksukohustuste saldo aasta alguse 139 451 kroonilt aasta lõpus 295 566 kroonile, sh moodustas intressivõlg 2003. a 31. detsembri seisuga 35 192 krooni.

Äriregistrile esitatud 2004. aasta aruanne näitab maksukohustuste kasvu 415 090 kroonini, sealhulgas intressivõlga 2004. a 31. detsembri seisuga 69 905 krooni (vt lisa 3 lk 10).

Võrdlusena lisame, et 2004. aasta aruande kohaselt oli nimetatud äriühingu 2004. aasta müügitulu 3,1 miljonit krooni ja kahjum 12 000 krooni.

Raamatupidamisalaste algteadmistega isik leiab nendest aruannetest ka üsna ilmekad märgid selle kohta, milliste meetoditega püüab äriühing vältida võimalikku maksuvõla sundkorras sissenõudmist (vt 2003. aasta aruande lisa 1 lk 10, 2004. aasta aruandes vastav lisa puudub). Samuti võib mõlemast aastaaruandest leida muidki märke, mis viitaksid vajadusele äriühingu majandustegevust lähemalt uurida.

Maksuvõlgade avalikustamise üks eesmärk on teatavasti üldsuse informeerimine maksuvõlglase maksehäiretest, mis võimaldab tehingupartneritel teha õigeid majandusotsused. Seda asjaolu on märkinud ka MTA näiteks Tallinna halduskohtu haldusasjas 3-1617/2004 kaebusele esitatud vastuväidetes (tsitaat kohtuotsusest: “Maksuvõlgade avalikustamise eesmärgiks ei ole viidata maksuvõlgnikule kui häbiväärsele isikule, vaid anda maksukohustuslase tehingupartneritele objektiivset infot, mis võimaldab hinnata äririske majandustegevuses ja langetada sellele teabele tuginedes oma huvist lähtuvaid õigemaid otsuseid”). Halduskohus nõustus selle seisukohaga.

Maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. Sealjuures peab haldur järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõtet. EMLile on näiteks laekunud kaebus liikmelt, kellelt nõuti pangakontolt sundkorras sisse maksuvõlga – muuhulgas teostas pank eraldi makse 1-kroonise kogumispensioni intressi võla ülekandmiseks maksuhaldurile, kasseerides võlgnikult selle makse eest teenustasu 12 krooni. Selle kõrval jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur ei ole midagi ette võtnud 740 000 krooni suuruse maksuvõla sissenõudmiseks.

Olukord, kus üks koolitusturul tegutsev ettevõtja ei ole mitu aastat järjest täitnud oma maksukohustusi ja jätkab takistamatult tegutsemist, ei ole käsitletav mitte ainult konkurentsi kahjustamisena, vaid kahjustab Eesti riigi pädevate organite mainet, kes tegevusetult lasevad sellisel olukorral sündida.

Veelgi enam tekitab aga muret asjaolu, et kogu selle perioodi, millal OÜ Tallinna Konverentsid maksuvõlad pidevalt ja järjekindlalt kasvasid, on mitmed rahandusministeeriumi ja MTA kõrged ametnikud korduvalt esinenud selle äriühingu poolt korraldatavatel koolitusüritustel, aidates sellega kaasa maksude tasumisest kõrvalehoidumisele ja ausa konkurentsi moonutamisele.

Näiteks 2004. a 27. oktoobril toimunud konverentsil “Raamatupidamine ja maksud uuenenud seaduste valguses” esinesid ministeeriumi ametnikud Erki Uustalu ja Aili Nurk ning MTA ametnikud Aule Kindsigo ja Dmitri Jegorov. 30. märtsil 2005 toimunud konverentsil esinesid ministeeriumi ametnik Lemmi Oro ja MTA ametnik Sirje Pulk. 26. oktoobril 2005 toimunud konverentsil esinesid ministeeriumi ametnik Ivo Vanasaun ning MTA ametnikud Egon Veermäe ja Sirje Pulk.

Maksuvõlgade avalikustamine ja sellega kaasnev preventiivne toime kaotab oma mõtte, kui isegi rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna ja MTA ametnikud ise ei lase ennast häirida sellest, et nad osalevad kroonilise maksuvõlglase poolt korraldatud koolitusüritustel ning aitavad sellega kaudselt kaasa maksuvõla suurenemisele ja maksude tasumisest kõrvalehiilimisele.

Eelpooltoodust tulenevalt soovime teada järgmist:

1. Mida on MTA ette võtnud ja kavatseb ette võtta OÜ Tallinna Konverentsid maksuvõla sissenõudmiseks?

2. Kas konverentsidel esinenud MTA ametnikud olid OÜ Tallinna Konverentsid maksuvõlast teadlikud?

3. Kas MTA ametnike vahetu ülemus enne, kui lubas neil oma tööajast nimetatud konverentsil esineda, tundis huvi konverentsikorraldaja tausta, sh maksuvõlgade vastu?

4. Kas on eetiline, kui MTA kõrge ametnik esineb sellise äriühingu poolt korraldataval koolitusüritusel, kellel on mitme aasta jooksul tekkinud ja pidevalt kasvav maksuvõlg?

Õnneli Varend

EMLi tegevjuht

(kirja koostanud Lasse Lehis)


MTA eesmärk on osaleda efektiivsel ja hästi korraldatud koolitusel

Täname info eest maksuhalduri võimalikust kitsaskohast MTA töötajate tegevuse ja ameti igapäevatöö eesmärkide saavutamise vahel. Selline tagasiside koostööpartneritelt on meie igapäevatöö organiseerimise seisukohalt oluline.

Olete oma kirjas viidanud haldusasjas 3-161/2004 kajastatud tsitaadile: ”Maksuvõlgade avalikustamise eesmärk ei ole viidata maksuvõlgnikule kui häbiväärsele isikule, vaid anda maksukohustuslase tehingupartneritele objektiivset infot, mis võimaldab hinnata äririske majandustegevuses ja langetada sellele teabele tuginedes oma huvist lähtuvaid õigeid otsuseid.„ Selle tsitaadi pinnalt on kohane märkida ka, et isikut, kes on sattunud makseraskustesse, ei saa eelduslikult käsitleda ”kurjategijana„. Loomulikult on võimalikud erinevad õiguskujundite kuritarvitamised maksumaksja poolt, kuid sellist käitumist ei saa eelduslikult omistada igale maksumaksjale.

Kuigi maksuhaldur ei saa laskuda kolmanda isikuga diskussiooni ühe või teise maksumaksja maksukohustusega (maksukohustuse tekkimine, sissenõudmise üksikasjad jne) seonduvate asjaolude üle, sest selline käitumine oleks vastuolus MKS §-s 26 sedastatud maksusaladuse ja maksumaksja-maksuhaldur vahelise usalduse kaitse põhimõtetega, peame vajalikuks kinnitada, et maksuhaldur suhtub temale pandud kohustesse – sh maksuvõlad sisse nõuda – täie tõsidusega ja kasutab selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi.

Kui tsiviilõiguslikes suhetes saavad koostööpartnerid arvestada isiku makseraskuste olemasolu faktiga, siis haldusõigussuhtes tuleb maksuhalduril silmas pidada, et lisaks maksuvõla olemasolu faktiga arvestamisele lasub maksuhalduril veel täiendav kohustus arvestada ka makseraskustesse sattunu huvide ja võimalustega, aidata isikul leida kohane võimalus maksuvõla likvideerimiseks. Teie poolt edastatud info on sissenõudjatele informatiivne ja on edastatud vastuskirja koostamise ajaks sissenõudmisosakonda.

Siinkohal ei saa me aga kinnitada ega ümber lükata isiku maksuvõlgnevuse sissenõudmise toimumise olemasolu ega üksikasju. Selline infoleke võib isiku majandustegevust oluliselt halvata, eriti olukorras, kus detailinfo võib näiteks teatavaks saada isiku tehingupartneritele või samas tegevusvaldkonnas tegutsevatele isikutele. Seega ei saa maksuhaldur nõustuda, et maksuhaldur peaks suhtuma makseraskustesse sattunusse eelduslikult negatiivselt – haldur peab jääma ka sellises olukorras neutraalseks ja tagama maksukohustuse täitmise konkreetseid asjaolusid arvestades.

Maksu- ja tolliametile on Eesti Riigi ja Euroopa Liidu poolt antud missioon, mis seisneb maksude haldamise tõhususes ja täpsuses, ettevõtluskeskkonna hõlbustamises ning ühiskonna ja majanduse kaitsmises. Oma missiooni täitmise ühe vahendina püüab MTA anda maksumaksjale õigeaegselt küllaldast ja täpset infot, pakkudes õigeaegselt koolitust maksu-ja tollikorraldust puudutavate õigusaktide ja neis toimuvate muudatuste kohta. Seetõttu toimub koostöö mitmete koolitusfirmadega, mille raames maksuhalduri tippspetsialistid osalevad lektoritena koolitusüritustel.

MTA leiab, et selline suund aitab maksuhaldurile kogumiseks usaldatud maksude kogumisele tõhusalt kaasa. Maksuhaldur peab koolitustel osalemise puhul olulisemaks võimalust päevakajalistel teemadel auditooriumiga suhelda. Sageli on selliste päevakajaliste küsimuste käsitlemisel lausa hädavajalik välja tuua maksuhalduri seisukoht, et vältida auditooriumis väärarusaamu ja selle pinnalt hilisemaid maksuvaidlusi. Nii on teie poolt viidatud ametnikud muuhulgas käsitlenud selliseid päevakajalisi teemasid nagu: “Lähetuskulude maksustamine ja erisoodustused”, “Käibemaksuseadus ja selle rakendamine”, “Maksukorralduse seaduse muudatused”, “Olulised tulumaksuseaduse muudatused” jt.

Koostööpartnerite valimisel lähtub maksu- ja tolliamet eelkõige eesmärgist osaleda efektiivsel ja hästi korraldatud koolitusel ning leiab, et maksumenetlust ja tsiviilõiguslikke suhteid ei saa teineteisest sõltuvusse seada ülalkirjeldatud põhjustel. Maksumenetluse tulemuseks ei saa olla ettevõtja tegevuse lõpetamine või tema veelgi raskemasse olukorda seadmine, vaid maksuvõla tasumise seaduslike võimaluste leidmisele kaasaaitamine.

Kokkuvõtvalt leiame, et MTA ametnike tegevus koolitustel osalemisel ei ole olnud ebaeetiline, seda just eelkirjeldatud vaatenurki arvestades. Kahjuks aga ei saa me täita teie soovi ja arutleda teie poolt viidatud maksumaksja maksumenetluse üksikasjade üle.

Samas aga oleme EMLile tänulikud ja loodame, et te ka edaspidi teavitate meid võimalikest maksurikkumistest või maksumaksja pahatahtlikule käitumisele viitavast infost. Maksuhaldur ei saa küll anda EMLile maksumenetlust puudutavat detailset tagasisidet, kuid saame kinnitada, et oma igapäevatöös vajame sellist infot.

Jääme lootma ka edaspidisele sujuvale koostööle.

Aivar Rehe

MTA peadirektor

(kirja koostanud Riho Roopõld ja Ülle Velling)




[1] Järelepärimisele olid lisatud: (1) Krediidiinfo maksehäireregistri raport; maksuvõlgade tõendid 2005. a 22. augusti (2) ja 1. novembri (3) seisuga; 2004. a 27. oktoobri (4) ning 2005. a 30. märtsi (5) ja 26. oktoobri (6) konverentsi tutvustus; OÜ Tallinna Konverentsid 2003. (7) ja 2004. aasta (8) majandusaasta aruanne.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2020 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo