Maksumaksja portaal - Käibemaksudeklaratsiooni lisaga seotud halduskoormus. Piret Zahkna - 2014 > november (nr 11) - EML ajakiri MaksuMaksja
UUDISED LIIDU_INFO LIIKMEINFO TEENUSED KOOLITUS MAKSUINFO MAKSUKÜSIMUSED PARTNERID AJAKIRI POOD SISUJUHT
| Otsing | Sisevõrk |                                                                                                                                                                                                                                              



SmartSection is developed by The SmartFactory (http://www.smartfactory.ca), a division of INBOX Solutions (http://inboxinternational.com)
EML ajakiri MaksuMaksja > 2014 > november (nr 11) > Käibemaksudeklaratsiooni lisaga seotud halduskoormus. Piret Zahkna
Käibemaksudeklaratsiooni lisaga seotud halduskoormus. Piret Zahkna

Kokkuvõte EML 2014. aasta maksundusalaste uurimistööde konkursi lõpu- ning uurimistööde õigusvaldkonna 2. koha saanud tööst.

Uurimistöö on kirjutatud seisuga 15.05.2014 ning seetõttu ei ole selles kajastatud hilisemat infot käibemaksuseaduse muudatuste kohta.

Eestit iseloomustatakse enamasti kui lihtsa, arusaadava, väheste eranditega ja ettevõtlust soodustava maksusüsteemiga maad. Selline süsteem peaks olema kasulik nii riigile kui ka maksumaksjatele, väljendudes mõlema osapoole suuremas sissetulekus ja madalamates halduskuludes. Kui aga süsteemi lihtsus ei taga oodatud tulemit, tuleb maksusüsteemi täiendada ja tõhustada.

Teadaolevalt toimuvad suurimad maksupettused käibemaksuvaldkonnas, kus probleemiks on arvevabrikud ja fiktiivsed arved, mille tagajärjel jääb riigil tulu saamata mitusada miljonit eurot. Näiteks 2012. aastal moodustas käibemaksu pettuste osakaal hinnanguliselt 15% sama aasta laekunud käibemaksu tulust.[1] Võitlemaks petturitega algatas Vabariigi Valitsus 25. septembril 2013 käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu[2], mille eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, samas parandada majanduskeskkonnas konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumisi petjate arvelt.[3] Kiire töö tulemusena võttiski Riigikogu 11. detsembril 48 poolt- ja 23 vastuhäälega vastu seaduse, mille kohaselt oleks pidanud alates 2014. aasta juulist kõik käibemaksukohustuslased hakkama deklareerima üle 1000-euroseid ostu- ja müügiarveid tehingupartnerite lõikes.[4] Seitse päeva hiljem teatas Eesti Vabariigi President oma otsusest jätta seadus välja kuulutamata, kuna leidis, et sellise kohustuse panemine ettevõtjatele pole piisavalt motiveeritud ehk seaduse eelnõus tuleb põhjendada, miks antud piirang sobib eesmärgi saavutamiseks ning kas on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem.[5]

Seaduseelnõu ja selle seletuskiri jätsid rahulolematuks mitte ainult presidendi, vaid ka huvigrupid, eelkõige teemadel, mis puudutab õigusakti protsessi kui ka rakendamise kiirust ning seaduse muudatusega kaasnevat halduskoormust. Kui riik on välja kalkuleerinud oma kulud, siis hinnang ettevõtluskuludele on subjektiivne, sest sisulist ja usaldusväärset uuringut selles osas pole teostatud. Tegelikkuses puudub teadmine, kas riigi loodetav täiendav maksutulu ja ettevõtjatel seaduse täitmisega kaasnevad kulud on proportsionaalsed ehk mil määral üks ületab teist. Sellest tulenevalt oli ka uurimistöö eesmärk hinnata ühe ettevõtte käibemaksudeklaratsiooni lisa täitmisega kaasnevat halduskoormust. Et saada paremini aimu, kuidas ühe seaduse muudatus mõjutab mitte ainult raamatupidajaid, kes hakkavad deklaratsioone täitma, selleks annan ülevaate maksusüsteemi ja halduskoormuse olemusest, käibemaksuseaduse muudatustest ning alles siis uuringu tulemusest.

Maksusüsteemi olemus

Maksupoliitika eesmärk on kujundada selline maksusüsteem, mis annaks soovitud koguses makse, kuid samas tagab isikute vahel võrdsuse, süsteemi läbipaistvuse ja minimaalsed halduskulud.[6] Maksude fiskaalne eesmärk on avalik-õiguslike ülesannete tagamiseks vajaliku raha saamine, kõrvaleesmärgid võivad sisult olla majandus- või sotsiaalpoliitilised[7], näiteks mõjutada maksustamise kaudu tarbijate käitumist või soodustada mingit gruppi inimesi. Maksusüsteem peab olema lihtne ja õiglane, kuna keeruline süsteem pärsib majanduskasvu, lisaks töötab keeruline maksusüsteem vastu nendele gruppidele ja sotsiaalsetele eesmärkidele, kelle ja mille parendamiseks on see tegelikult välja mõeldud. Keeruline maksusüsteem seab suure koormuse maksumaksjate õlgadele koos kõikide lisakuludega ning annab võimaluse varjata oma makse nii legaalselt kui ka illegaalselt. Lisaks vähendab keeruline maksusüsteem maksudest järele jäädavat summat, mida saab kasutada tööks, säästmiseks või investeeringuteks, ehk avaldab otsest negatiivset mõju majandusele.[8]

Maksusüsteemi rakendamine tekitab otseseid ja kaudseid kulusid.[9] Otseseid kulusid nimetatakse administreerimis- ehk juhtimiskuludeks.[10] Juhtimiskuludele lisanduvad maksumaksjate kaudsed kulud. Neid nimetatakse nõusolekukuludeks ehk tegemist on maksumaksja maksukohustuse täitmisega kaasneva aja, palga kui ka psühholoogiliste kuludega.[11] Seega ei ole maksukohustuslase kuluks ainult riigile tasutav maksusumma, vaid sinna lisandub aja ja raha kulu, mis tekib vajalike teadmiste omandamise, maksu arvestamise, deklareerimise ja ülekandmisega.

Nõusolekukulud laiemas avalikkuses tavaliselt suurt tähelepanu ei saa, ehkki erinevad uurimused on näidanud, et nõusolekukulud on suuremad kui juhtimiskulud.[12] Näiteks 2011. aastal USA-s läbi viidud uuringus selgus, et USA maksumaksjad maksavad 30% maksutuludest maksusüsteemi administreerimiseks. Selline tulemus on tekkinud lakkamatute õigusaktide muutmise tõttu. Alates 1986. aastast on USA-s tulumaksuregulatsiooni sisse viidud 14 400 parandust, mis teeb keskmiselt 2,9 muudatust tööpäeva kohta 19 aasta jooksul. Aastatel 2000–2010 on tehtud kokku 4400 muudatust ehk keskmiselt üks muudatus tööpäeva kohta. Iga sisseviidud muudatus muutis regulatsiooni keerulisemaks ja suurendas tuludeklaratsiooni täitmisega kaasnevaid kulusid.[13] Maksusüsteemi pidev muutmine ei too kaasa ühtki positiivset tegurit majandusse, seetõttu on igati ratsionaalne analüüsida õigusaktidega kaasnevaid mõjusid. Mõjude analüüs aitab otseselt parandada õigusloome kvaliteeti, kuna eelnõu koostamise faasis vastatakse olulistele küsimustele regulatsiooni vajalikkuse ja sellega kaasneva kohta. Seeläbi hoitakse kokku ressurssi, mida nõuab regulatsioonide pidev ümbertegemine.[14]

Halduskoormuse hindamine

Õigusaktide analüüsil on mitu olulist eesmärki, nagu tagada parem õigusloome, hea valitsemine, teadmistepõhine poliitika, jätkusuutlik areng ja huvigruppide kaasatus.[15] Seetõttu peaks regulatsioonide loomine ja uuendamine olema piisavalt aeganõudev protsess, kuhu kaasatakse huvigrupid ja eksperdid. Kaasatus on oluline, kuna õigusaktidega kaasneb isikutel üldjuhul mingi kohustus ja need ei tohiks olla ülemäära koormavad. Koormuse all peetakse silmas eelkõige halduskoormust ehk õigusaktide rakendamisega kaasnevaid bürokraatiakulusid. Need on kulud, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni kogumisel ja edastamisel riigile. Tüüpilisteks näideteks on maksuinfo kogumine, säilitamine ja edastamine maksuametile, samuti statistikaaruannete koostamine statistikaametile.[16]

Halduskoormuse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb hinnata õigusaktidest tulenevate nõuete eesmärgipärasust ja läbipaistvust ehk kas on võimalik sama eesmärki saavutada väiksemate kuludega. Et saada aimu halduskoormusest ja selle taseme muutmisest, arendasid hollandlased 2000. aasta paiku välja kvantitatiivse hindamismetoodika — standardkulumudeli.[17] Mudeli loogika põhineb teoreetilisel hinnangul, kui suur on ettevõtja kulu infokohustuse täitmiseks. „Infokohustus tähendab kohustust, mille täitmist ei saa vältida ilma seadusega vastuollu minemata. See hõlmab informatsiooni kogumist, töötlemist, edastamist ja avalikustamist, nagu näiteks käibemaksudeklaratsiooni esitamine. Iga infokohustus koosneb väiksematest infoühikutest ehk sõnumitest, mida ettevõte peab teatud regulaarsusega esitama.[18] Seejärel leitakse iga sõnumi esitamise aja- ja rahakulu, mis omakorda saadakse informatsiooni kogumisele, töötlemisele ja edastamisele kulunud ajakulu ja sõnumit edastanud töötaja palgakulu kaudu.[19] Seega on standardkulumudeliga võimalik saada infot piisava detailsusega seadusega kaasnevate kulude kohta. Samas tuleb arvestada, et tegemist on hinnangulise kuluga ning olulisem on tulemuste proportsioon ehk milline kohustus on ettevõtja jaoks kõige koormavam.[20]

Käibemaksuseaduse muudatuse sisu

Riigikogus 9. mail 2014 uuesti vastu võetud ja 1. novembril 2014 jõustuva käibemaksuseaduse muutmise seaduse (seaduseelnõu 493 UA) kohaselt peavad käibemaksukohustuslased deklareerima üle 1000-euroseid ostu- ja müügiarveid tehingutepartnerite lõikes eraldi lisas. Kuni 2015. aasta 31. detsembrini võivad maksukohustuslased esitada andmeid lisas summeerituna tehingupartnerite lõikes, edaspidi tuleb esitada arvete ja tehingupartnerite lõikes. Plaani kohaselt toimub seaduse rakendamine kiirelt, kuid kas see on piisav aeg ettevõtjatele, kes peavad end kurssi viima deklaratsiooni täitmisega ning uuendama infotehnoloogilisi tarkvaru? Milline saab olema nende halduskoormus?

Seaduseelnõu 493 UA uues seletuskirjas on Rahandusministeerium toonud välja kaks aspekti, mis mõjutavad ettevõtjate halduskoormust otseselt:

1) deklaratsiooni koostamine;

2) deklaratsiooni esitamine.

Lisaks on selgitatud, et käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF) koostamise ning esitamise ajaline ja rahaline kulu sõltub otseselt ettevõtte kasutavast tarkvarast.[21] 2005. aasta käibemaksuga seotud ettevõtjate halduskoormuse uuringu kohaselt oli keskmine deklaratsiooni täitmise aeg ühe ettevõtte kohta 51 minutit, sealjuures minimaalne aeg 5 minutit.[22] Milline saab olema koormus KMD INF puhul keskmiselt ühe ettevõtte kohta, seda pole seletuskirjas välja toodud.

Lisaks on seletuskirjas märgitud asjaolud, mis võivad tekitada täiendavat halduskoormust. Need on:

1) tehingupartneri registrikoodi märkimine;

2) koonddokumentide isikustamine.

Tehingupartnerite registrikoodi märkimine on oluline, kuna selle alusel toimub KMD INF andmete võrdlus.[23] Halduskoormuse mõju tehingupartnerite sisestamisel peaks olema olematu neil ettevõtetel, kes kasutavad programme, mis on omakorda seotud RIK andmebaasiga. Ülejäänutel kaasneb sellega täiendav koormus, kuid hinnangut, milline saab see olema, pole eelnõu seletuskirjas toodud. Lisaks võib halduskoormust juurde tekitada koonddokumentide informatsiooni isikustamine, mis tähendab sisuliselt koonddokumentide, nagu avansi- ja kuluaruannete, ära kadumist, kuna need tuleb sisestada nüüd programmi arvete lõikes.[24] Infot, kui paljud ettevõtted kasutavad koondaruandeid või milline on sellega kaasnev hinnanguline täiendav ajakulu, seletuskirjas pole.

Huvitav asjaolu on see, et Maksu- ja Tolliamet ei ootagi, et kõik tehingupartnerid kajastaksid kõiki tehinguid alati ühel ja samal ajal[25] ehk tehingupoolte deklareeritud väärtused ei peagi omavahel ühtima. Aga mis on siis selle info kogumise mõte? MTA väidab, et tema hakkab koguma andmeid riskianalüüsi tarbeks.[26] Siit aga tekib küsimus, kas selline infokogumise viis on ettevõtjate jaoks kõikidest alternatiivsetest variantidest kõige leebem ja mõõdupärasem..

Uuringu tulemused

Uurimistöö käigus hinnati ühe ettevõtte halduskoormust, mis tuleneb KMD INF täitmisest. Kuna infotehnoloogilised arengud veel ei võimaldanud seda täita elektroonselt, analüüsiti juhtu, kus ettevõte on kohustatud deklaratsiooni esitama käsitsi. Halduskoormuse mõõtmiseks viidi läbi intervjuu ettevõtte finantsjuhiga, kuna tema tegeleb otseselt käibemaksudeklaratsiooni täitmise ja edastamisega.

Uuringus pöörati rõhku viiele teemale halduskoormuse mõõtmise aspektis (vt joonist), alustades Rahandusministeeriumi seletuskirjas toodud täiendavat halduskoormust tekitavatest objektidest. Esimene neist on tehingupartneri registrikoodi sisestamine. Variante selleks oli kaks: kas programm impordib ise või ettevõtja sisestab need mehhaaniliselt. Täiendavalt uuriti, kas ettevõtja sisestab antud andmed vabatahtlikult ka hetkel raamatupidamisprogrammi. Teine teema on koonddokumendid ehk kas ettevõtja kasutab neid, kui palju ja mitmest dokumendist koonddokumendid koosnevad. Samuti uuriti, kui palju aega kulub ühe dokumendi korrektseks sisestamiseks. Kolmas uuritav teema on KMD INF tarbeks vajalike andmete selekteerimine ja korrastamine. Neljas etapp on KMD INF täitmine, intervjueerides tehti läbi nii summeeritud tehingupartnerite arvestuses kui ka detailne arvete ja tehingupartnerite arvestuses. Viimane infoühik, mida analüüsiti, on andmete kontroll ning hilisem suhtlemine Maksu- ja Tolliametiga. Ettevõtte halduskoormuse hindamisel võeti aluseks eelnimetatud tegevuste ajakulu, finantsjuhi palgakulu ning sagedus aastas. Info omavahelises korrutamises saadi selle ettevõtte KMD INF täitmisest tekkiv halduskoormus.

Tehingupartneri sisestamine

Programm impordib

Mehhaaniline sisestus

Koonddokumentide tuvastamine ja isikustamine

Kogus

Aeg

Ettevalmistavad toimingud

Ostuaruanne

Müügiaruanne

Käibemaksudeklaratsiooni lisa täitmine

Tehingupartnerite lõikes detailse arvestuse korral

Tehingupartnerite lõikes summeeritud arvestuse korral

Kontroll

Andmete vastavus raamatupidamisandmetega

Suhtlemine Maksu- ja Tolliametiga

Joonis. Halduskoormust tekitavad infoühikud (autori koostatud)

Tulemused olid ootuspärased. Kui ettevõte täidab deklaratsiooni summeeritud arvestuse korral, on selle konkreetse ettevõtte täiendav ajakulu KMD INF täitmisel 87,5 minutit kuus. Kui ettevõte täidab deklaratsiooni arvete detailse arvestuse korral, on ettevõtte täiendav ajakulu 1194 minutit kuus ehk 2,5 tööpäeva. Kõige enam tekitab koormust KMD INF vormi täitmine: summeeritud arvestuse korral 37,5 ja detailse arvestuse korral 1144 minutit kuus. Ettevõtte halduskoormuse rahaline kulu oleks summeeritud arvestuse korral 234,50 eurot ning detailse arvestuse korral 3199,92 eurot aastas.

Kui Praxise läbi viidud uuringus kulub keskmiselt ühel ettevõtjal käibemaksuseaduse rakendamisega seotud administratiivsete kohustuste täitmiseks 4,5 tundi kuus[27], siis KMD INF tekkega lisandub uuringus oleval ettevõtjal täiendavalt 1,5 tundi summeeritud arvestuse korral ja ca 20 tundi detailse arvestuse korral. On ilmselge, et uuritud ettevõte ei hakka kunagi täitma KMD INF vormi käsitsi, kuid samas oleks huvitav võrrelda seda tulemust tegelike infotehnoloogiliste arenduste maksumuse ning KMD INF täitmise ning edastamise aja- ja rahakuluga. Kindlasti jääb piisavalt ka neid ettevõtjaid, kelle programmid ei võimalda KMD INF täitmist või kes teevad oma raamatupidamist käsitsi. Neile on minu uuring loodetavasti abiks oma tulevase halduskoormuse hindamisel.

Kokkuvõte

Tegelikkuses ei tea praegu veel keegi, milline saab olema ettevõtete halduskoormus või mõju majandusele, kuid kindlasti muudab see seadusemuudatus meie maksusüsteemi vähem atraktiivsemaks ning teisalt sõuame vastuvoolu ka teiste Euroopa Liidu riikidega, kes pigem panustavad ettevõtjate halduskoormuse vähendamisesse.



[1] Eelmise aasta käibemaksukahju oli 222 miljoni eurot. MTA pressiteade – www.emta.ee/index.php?id=34095&tpl=1026.

[2] Käibemaksuseaduse muutmise eelnõu 493 SE. – www.riigikogu.ee.

[3] Rahandusministeeriumi seletuskiri käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 UA) juurde. – www.riigikogu.ee.

[4] Nad tegid selle ära! – MaksuMaksja, 2013, 12 lk 13-16.

[5] Vabariigi Presidendi 18.12.2013 otsus nr 348 „Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine“.

[6] Vt A.B. Laffer,W.H. Winergarden, J. Childs. The Economic Burden Caused by Tax Code Comlexity. The Laffer Center, 2011.

[7] Vt Lasse Lehis. Maksuõigus. Juura: 2012, lk 29.

[8] Viide 6.

[9] J. E. Stiglitz. Ühiskondliku sektori ökonoomika. Külim: 1995, lk 393.

[10] Vt I. Saar. Efektiivne maksustamine – mida see tähendab? – MaksuMaksja, 2005, 6/7, lk 50-53.

[11] Vt A. Kommer. Avaliku sektori ökonoomika. Sisekaitseakadeemia, 2004, lk 29-30.

[12] Viide 10.

[13] Viide 6.

[14] Õigusaktide mõjude analüüsi süsteemi üldkirjeldus. Justiitsministeerium, 2008.

[15] Vt A. Kasemets. Parema õigusloome ja õigusaktide mõjude hindamise baaskoolitus riigiametnikele. Riigikantselei, 2009.

[16] Vt P. Konsa. Halduskoormuse vähendamine – Eesti võimalused ja valikud. Poliituuringute Keskus PRAXIS, 2005.

[17] Vt A. Sihver. Halduskoormuse hindamine – samm kvaliteetse õigusloome poole. – Riigikogu Toimetised, 2007, 15, lk 131-134.

[18] Standardkulumudeli metoodikaraport ja rakenduskava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

[19] Vt A. Jürgenson. Käibemaksuga seotud halduskoormus ettevõtjatele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005.

[20] Samas.

[21] Rahandusministeeriumi seletuskiri käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 UA) juurde. – www.riigikogu.ee.

[22] Viide 19.

[23] Viide 21

[24] Samas.

[25] M. Korka. Infopäring Maksu- ja Tolliametist (10.04.2014).

[26] Viide 21.

[27] Viide 19.

  Print article Send article

| EML © 2006 - 2019 | info@maksumaksjad.ee | Ahtri 6a, 10151 TALLINN | Kontakt |    Laadi alla EML logo